Eesti Vabariik aastatel 1991-2004 Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäik riiklik plaanimajandus enamikul alualadel. Tekkis käsumajandus- see on majandus,mida riik jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Sellega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati väikeriigi omariikluse ajal väljakujunenud majandusmudel sõjajärgsetel aastatel. Peale poliitilise elu ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul ka sotsialistlike riikide majandust. Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades
Maareform ja kolhooside loomine Sissejuhatus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus. Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis
läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges aga maa erastamine. Kõige rohkem muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele toetuvaks süsteemiks. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati suurte tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning ka tööpuudus. Iseseisvuse täielikul kinnitamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad
Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Erastamine kulges üldjoontes edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. VÕÕRVÄGEDE LAHKUMINE Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee
nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70 000- 75 000 ehk 20% rahvastiku surm. 1
liiduleping. Pdluste teeks vis olla ainult iseseisvus. EV lemnukogu kuulutas RESK korraldused ebaseaduslikeks. Augustiputi suhtuti Baltikumis negatiivselt, sest see ohustas vimalust iseseisvuda. Eesti iseseisvus taastati 20.august 1991 "otsus Eesti riiklikust iseseisvumisest" dokumendiga. Peale iseseisvumist lks Eesti le turumajandusele, viidi lbi rahareform. Suuresti kujundas Eesti majandust omandireform ja NSV suurpllumajanduse mberkujundamine talumajapidamisele tuginevale ssteemile. Suurenesid vikeettevtlus ja erasektori osathtsus ja vlisinvesteeringute kasv. Vrvgede vljaviimine oli keskseks teemaks sest see oli lppthiseks taasiseseisvumiseprotsessis. Seda toetas nii Eriik, avalikus kui ka rahvusvahelised organisatsioonid. Eestile on olulised rahvusvahelised organisatsioonid, sest need suudavad kindlustada meile iseseisvumise jtkamise ja sltumatuse Venemaast.
Lennart Meri . 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus . b)majandusreformi põhialuseks oli 1992. a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilookidega. c)Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus. Murrang Eesti- Vene läbirääkimistel saavutati 1994.aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994
Miks hakati Eestit kutsuma ,,nõukogude lääneks"? Välisraadiojaamad, Hakkasid hiljem taastuma otsekontaktid välismaailmaga, teadlaste sidemed kolleegidega ,noorsoo, hipi - jne liikumised , laevaliin. Siin oli olukord kõige vabam ja eestis oli ühendus soomega. 18. Kuidas muutus Eesti majandus seoses nõukogude okupatsiooniga? Milline oli olukord enne ja milline pärast? Kuidas see mõjutas Eesti üldist arengut? Majandusmudeli lammutamine ja see purustati. Enne oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Pärast iseloomustas tööstuse jõuline eelisarendamine(industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Suurettevõtted, maa sundvõõraandamine ja sovhoosid. Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest riikidest , linnastumine. 19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat
24.veb 1990- Eesti Kongressi valimised 8.mai 1990- Eesti NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus 12.jun 1991- EV Ülemnõukogu võtab vastu omandireformi aluste seaduse 19-21.aug 1991- Riigipöörde katse Moskvas 20.aug 1991- taastatakse Eesti Vabariigi iseseisvus Kirjelda stalinistliku NSVL-i (1945-53) majandust, massirepressioonid ja poliitiline elu Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja siinset tööjõudu arvestav tööstus. Senise majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal ning jätkus sõja-aastatel. Hakati rakendama stalinlikku majanduspoliitikat, mille tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.
Nt. Juunikommunistid, avalikud vastupanuliikumised kui ka levis metsavendlus. Hirmu all elamine. Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Inimestel oli väga vähe õigusi jne. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. ENSV majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandusmudeli lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940 1941) ning jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944). Lõplikult purustati see sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloom. Tööstuse jõuline eelisarendamine (industrialiseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine)
VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati omariikluse ajal väljakujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mis koos nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku majanduspoliitika ellurakendamine. Selle tunnusteks olid forsseeritud (kiirendatud) ondustrialiseerimine, sundkollektiviseerimine ning plaanimajanduse juurutamine. Sundindustrialiseerimine.
kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud sõjajärgsetel aastatel "kodanliku ühiskonna pärandist", mille käigus hävitati märkimisväärne osa iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti erihoidlatesse. Eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Majandus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati esmalt maareformi, seejärel sundkollektiviseerimise (kolhoseerimine) ja forsseeritud industrialiseerimise abil ning jäiga riikliku plaanimajanduse kehtestamisena. Nii pääses Eestis
vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri (haridus, teadus, kunst jms) tasalülitamises, mida teostati sõjajärgsel kümnendil mitme kampaania näol (võitlus nn kodanliku natsionalismi, nn rahvavaenlastejne vastu). Sellega kaasnes kommunistliku propaganda vohamine. Käsumajandus ja selle tagajärjed Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati esmalt maareformi, seejärel sundkollektiviseerimise (kolhoseerimise) ja forsseeritudindustrialiseerimise abil ning jäiga riikliku plaanimajanduse kehtestamisega. Nii pääses Eestis maksvusele
tuhanded arreteeriti ja veeti Siberi vangilaagritesse. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel. Metsavendlus on jäänud eesti rahvale mällu vabaduse sümbolina, ajajärguna, mil langetati otsus mitte alistuda uuele okupatsioonile võitluseta. Majandus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest
Metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949.a suurküüditamine. Peamiseks infoallikaks sõjajärgsetel aastatel olid välisraadiojaamad. Nende saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu. 1950.a hakkasid otsekontaktid muu maailmaga taastuma. 1965.a avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuut ja tarbeesemed. Eesti Vabariigis oli majanduse aluseks talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati see mudel sõjajärgsetel aastatel. Nõukogulikku majanduspoliitika iseloomustas industrialiseerimine ehk tööstuse jõuline eelisarendamine ja kolhoseerimine ehk põllumajanduse sundkollektiviseerimine, lisaks plaanimajandusele tuginev käsumajadus. Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool. Industrialiseerimine ja kolhoosikord soodustasid linnastumist.
Viljatoodangut ei olnud võimalik suurendada kivide rohkuse tõttu põllul. Kive koristati talumaadelt ja mõisamaadelt. Kivid laoti algul lihtsalt ühte hunnikusse, hiljem ehitati neist kiviaedu. Viljasaak olenes väetamisest. Mõisates oli loomi vähem ja seepärast oli seal saagikus isegi väiksem kui talumaadel. Vastukaaluks aga laiendati külvipinda. Talupoegade tähtsaim töö e teotöö jagunes kaheks- rakmetegu ja jalategu. Rakmetegu oli kõige koormavam töö talumajapidamisele. Nõudmiseks oli see, et keskmisest talust saadetaks 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, siis sunniti talupojad abiteole. Kõige raskem talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Mis tähendas viljavedu talupoegadele Tallinnasse, Pärnusse või Riiga. Talupojad pidid loonuseandamina mõisnikule viima veel osa talu käsitöö- ja põllumajanduslikust toodangust. Metsa üle oli samuti rohkem õigust kui talupojal
Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili. Vahel isegi 85%. 1695.-1697. aasta näljahäda: Suur nälg. Ikaldus kahel aastal. Heina ei saand teha. Inimesed surid
kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. Paljud juhtpoliitikud ja ,,juunikommunistid" arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. *EK(b)P VIII pleenumi tagajärjel ENSVs said võimule Venemaa eestlased, süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 25. ENSV sõjajärgsed aastad: sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine *EV majanduseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ja kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Selle majandussüsteemi lammutamine algas nõukogude esimesel aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika. Selle majanduspoliitika tunnusjoonteks olid forsseeritud industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine pea kõikidel elualadel.
Eesti majandus avanes Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Erastamine kulges üldjoontes edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. Igal kodanikul oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooni vastu, 8 Eesti krooni oli väärt 1 Saksa mark.
Taasiseseisvunud Eesti põllumajandus 1990. aastatel Taasiseseisvunud Eestis võeti suund talude taastamisele. Maareform oluline, kuna see seadis eesmärgiks kujundada põllumajndust kui maa eraomandil põhinevatel suhetel. Põllumajandust oluliselt mõjutavaks seaduseks oli "Eesti Vabariigi Põllumajandusreformi seadus" (vastu võetud 11. märts 1992), mis seadis ülesandeks ühistatud vara tagastamise, kompenseerimise põllumajanduses ja põllumajanduse ülemineku põhiliselt talumajapidamisele ja teistele eraomandusel rajanevatele ettevõtluse vormidele. Seejärel lasti ka põllumajndussaaduste realiseerimishinnad vabaks. Põllumajndustootmisele avaldas kõige suuremat mõju endiste ühismajandite lagnemine või tootmise ümberkorraldamin. Selle tagajärjel vähenes tunduvalt põllumajndustoodangu kogumaht. Tekkinud või taastatud talud olid nõrga tootmispotensiaaliga ega suutnud eesti vajadusi rahuldada. Põllumajanduslik tootmine vähenes perioodil 19901994 poole võrra
rajamine, põllumajanduses suurtootmine. Käsumajanduse tagajärjed Eestis/ENSV-s: · Tööstuses: 1. Lammutati kohalike traditsioone, maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus sunniviisiliselt eelisarendati (industrialiseeriti) rasketööstust sissetoodud tooraine ja tööjõu arvel. 2. Täielikult suretati välja erasektor valitsesid suurettevõtted. · Põllumajanduses: 1. Talumajapidamisele tuginev põllumajandus lammutati sundkollektiviseerimine: ühismajandid kolhoosid, sovhoosid. 2. Täielikult suretati välja talumajapidamised. · Sotsiaalsed, demograafilised olud: 1. Võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest kahandas eestlaste osatähtsust 1980ndate aastate lõpuks vaid ligi 60%-le. 2. Industrialiseerimine ja sundkollektiviseerimine soodustasid
põllul, hiljem hakati neid laduma kiviaedadeks viljasaak olenes suurel määral väetamisest: mõisates peeti loomi suhteliselt vähem kui taludes ja seetõttu oli talupõldudel saagikus isegi suurem, vastukaaluks püüdis mõis laiendada külvipinda, sest põlde hariti talupoegade tööjõuga, mõistagi tõi see kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam; üldiseks nõudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 36 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonusandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17
21 Taludes jagunesid inimesed: pererahvas, sulased, teenijad, vabadikud, popsid, saunikud. Taludel olid ka riiklikud kohustused: pearahamaks 1783. aastast alates. nekrutiks andmine 1796. aastast. Nekrutiks ei võetud kooliõpetajaid. sõja ajal majutamis ja küüdiandmise kohustus. MUUDATUSED MAJANDUSES. 1840ndatel hakati kasvatama kartulit ja lina. Talude kruntiajamine - ühele talumajapidamisele kuuluvad põllulappid koondati ümber talumajade. Talude päriseks ostmine sai alguse lõuna-eestist. Esimesed talud osteti 1853 aastal. Taludes hakati kasutama palgatöölisi, masinaid, väetisi ja kasvatama uusi looma tõugusid ja vilja sorte. Talude elu-ole muutus: jalanõudeks viiskude ja pastelde asemel saapad; seoses vabrikukaubaga hakkasid kaduma ka rahvariided. Sangaste krahv Berg - aretas eestile sobiliku rukki sordi. 1858 - Narav rajati Kreenholmi manufaktuur
annaabi.ee 
