Pavel Loskutov 2008 Isiklikku Pavel Loskutov (sündis 2. detsembril 1969 Lätis) on Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja). Pavel Loskutov on 178 cm pikk ja kaalub 62 kg. Ta elab Valgas ja kuulub klubisse Valga SK Maret-Sport, ning treenib Harry Lembergi ja Raimond Lutsu juhendamisel. Sportlaskarjääri eeskuju on Boris Becker. Lisaks jooksmisele peab lugu jalgpallist. Karjääri pöördepunkt toimus 1999. aastal, mil ta keskendus maratonile. Eesmärk oli võita olümpiamedal 2004. Hobideks on kalastamine ja jalgpall. Ta on Eesti viimaste aastate edukaim meesmaratoonar ja jooksuharrastajate eeskuju. Eesti rekordiomanik maratonis (1999 Frankfurdis 2:12.37) ja poolmaratonis (2000 Tallinna Sügisjooksul 1:03.23). Eesti kõigi aegade esikümnes ka 5000 m, 10 000 m ja 3000 m takistusjooksus. Osaleb meeleldi kõikvõimalikel ümber järve jooksudel ja rahvajooksudel Isiklik rekord on 2:08.53, mille ta jooksis 7. aprillil 2002 Pariisis. See on ...
Tallinna Kunstigümnaasium SEB Tallinna Maraton Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.1. Distantsid..................................................................................................................................1 2. MARATON..................................................................................................................................2 2.1. Programm.................................................................................................................................4 2.2. Stardimaterjalid........................................................................................................................5 2.3. Riietumi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Karl Luik KORREKTNE VIITAMINE JA VORMISTAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö eesmärk on viitamistehnika korrektne kasutamine. Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat Hädadest või tujudest hoolimata tahavad naised alati, et mees oleks jumaliku...
Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused..............................................................................
Osalemine maratonil 2013 aastal Ajakasutuse juhtimine Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaasla...
MURDMAASUUSATAMINE Referaat Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Ülikool 1Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid.........................................................................4 1.1Suusatamise positiivsed küljed..........................................................................................4 1.2Suusatamise terviseriskid...................................................................................................4 2Suusatamise tehnikast ja treeningust.........................................................................................5 2.1Õige tehnika valdamine......................................................................................................5 2.2Treeningust...........................................................................................................
Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui ka...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Ams...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
Andrus Ansip Referaat 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elu, haridus, karjäär Pere Hobid Andrus Ansip linnapeana 3. Andrus Ansip Reformierakonnas ja ministrina Ansip peaministrina 4. Andrus Ansipi esimene valitsus 5. Ansipi teise valitsuse sünd Pronkssõdur 6. Tunnustused ja tiitlid 7. Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Andrus Ansip on silmapaistev ja tuntud Eesti poliitik. Ta on saanud tuntuks ka oma lõbusate väljaütlemiste poolest. Valisin tema enda referaadi teemaks, sest kuuleme temast iga päev, kuid tegelikult ei tea midagi ta elust. 3 Elu, haridus, karjäär Andrus Ansip sündis 1. oktoobril 1956 Tartus, nüüdseks on ta Eesti tuntud poliitik ja endine Tartu linnapea(1998-2004). Aastatel 2004-2007 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on peaminister alate...
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
EESTI SUUSATAMISE AJALUGU 2009 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega....
HARJUTUSTUND 1. Essee ja tähendusskeem. Kokku- ja lahkukirjutamine. MÕJUTAVAD TEGURID Millised tegurid soodustavad X? Millised tegurid takistavad X? AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X isel...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ...
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.m...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri, arenes teadus, kõrgelt arenenud oli meditsiin ja ahitektuur. Osad Egiptuse ja Kreeka imedest on tänapäevani selgitamatud. Tolleaegne kultuur oli kõrgelt arenenud. Suure panuse on pärandanud vanad idamaad ka kunsti arengusse. Kuna riigid asusid geograafiliselt ebasoodsatel asukohtadel mängis ülises elus suurt rolli religioon. Enamus ku...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest....
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
annaabi.ee 
