Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tallinna kirikud - sarnased materjalid

kirik, fourth, pikihoone, arhitekt, teravkaar, kooriruum, interj, toetuv, rgus, vist, ljel, keskk, kaarli, vimperg, suursugune, kandes, meenutav, steem, puitlagi, roosaken, 1450, 1330, lihtsate, hinev, peeteli, suuremaid, altar, ainsana, duga, imas, oleviste, toomkirik, pikkuseks, kooriruumi, 1405, tete
thumbnail
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tallinna toomkirik

Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti

Kunstiajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13

Kunstiajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Ambla kirik

Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tallinna Pühavaimukirik

.....................................5 Lisa.............................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................7 2 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISSEJUHATUS Selles referaadis käsitleme Tallinna Pühavaimu kirikut. Kuid mis on kirik ja mis on kiriku ülessanne? Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid. Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus. Vanalinna kitsastele tänavate ja käikude vahele surutud Pühavaimu kiriku eredateks

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Tallinna Niguliste kirik

Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni:  Palvetamiskoht  Kindlus  Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Muhu Katariina kirik

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tallinna Gootika

Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum- kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tallinna kirikud

teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega. Piilar- arilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline. Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. Niguliste kirkik on pühendatud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Algkujul rajati kirik 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena, siis kasutati kirkikud ta kaitsekirikuna. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesidraidportaalid

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tallinna vanalinn

Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

TALLINNA VANALINN

tegevus on kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Tallinna Vanalinn pandi just sellepärast kaitse alla, et kaitsta meie kultuuri ja kõiki neid suuri linnamüüre, mis on kaitsnud meid maailmasõja eest ja tuleohtude eest. Säilitada midagi ilusat meie riigi poolt ja kanda seda sajandist sajandisse. 3. Ligi 70% Vanalinna ehitistest on säilinud tänapäevani. Siiani püsinud kirikud ja tornid on: Toomkirik, Toompea loss, Aleksander Nevski katedraal, Paks Margareeta, Oleviste kirik ja torn, Neitsitorn, Köismäe torn, Kiek in de kök( kiika kööki) ja Hellemanni torn. Peale selle on veel Viru tänav, Tornide väljak, muuseumid, Taani Kuninga aed, Raekoja plats. 4. Raekoda on Põhja- Euroopas kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis ehitatud Raekoda. See ehitati 13. Sajandil. Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli.

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Tallinna Vanalinn

üle 400 aasta. Praegu on tornis juba Vana Tooma noor järeltulija. Originaal aastast 1530 naudib rahulikku pensionipõlve raekoja keldris. Vana Toomas pole aga ainus, kes raekoja tornist avanevat vaadet imetleda saab ­ suvel on see võimalus kõigil, kes torni ronimiseks läbivad 115 järsku ja kõrget astet. Vaade on vaeva väärt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinna Raekoja apteek Tallinna Raekoja apteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samas kohas töötavaid apteeke. Raekoja platsi nurgal asuvat apteeki mainitakse esimest korda ajalooürikutes aastal 1422. Tänapäeval apteegis enam keskaegseid ravivahendeid - jahvatatud nahkhiiri ja maonahku - ei pakuta, kuid proovida võib keskajast tuntud ja hinnatud vürtsitatud veini klaretti. Mustpeade maja

Turism
35 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk......................

arhitektuuriajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Gooti arhitektuur

Roiete peale laoti õhukese kihina kerged kivivõlvid. Roietega võlvide lisatoetuseks ehitati väljapoole kiriku seinte v vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Roidvõlvi skeem v Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Transept liitus terviklikumalt pikihoonega. v Pikihoone oli 3-5 lööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis. v Kirikutel oli tavaliselt 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega.

Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum. See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud rippsambataolised konsoolid. Varagootikale omased mõikad ning ümarvöödid, tüvesvõrud ja teemantliistud, pikad laiad rippkonsoolid, servaturbad ning rippsambakesed on seotud realistliku raiddekooriga, mis kauistas päiskivi, kapiteele ning baase. Piilarid ning kõrgseinad ehitati hiljem. Valmisid veel suur viieastmelise profileeringuga ning sirge talumvööndiga peaportaal ja kaks lihtsamat kaheastmelise

Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
60
pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................

Arhitektuuri ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ­ ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet ­ stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater­ palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970

Kunstiajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Niguliste kiriku refereering

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Niguliste kirik (referaat)

Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Niguliste Kirik

Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referatiivne töö Niguliste kirikust

...........................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on

Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Vanalinna arhitektuur

Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud

Arhitektuur
97 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Järva-Peetri kirik

JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 ................................................................

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Oleviste kirik

Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuninga Olaf Püha Haraldssoni järgi. 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Keskaja arhitektuur

● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Tori sõjameeste kirik

............................................................................................22 ...................................................................................................................................................22 ..................................................................................................................................................24 3 SISSEJUHATUS Tori esimene kirik ­ orduajast pärit Püha Maarja kabel ­ purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Niguliste kirik

Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaegsete kirikute võrdlus

teravkaarsed lamedad nishid ehk petikud ja astmelise palestikuga raidkivist portaalid. Tartu kirikutest on aga vähe säilinud, kuid märkimisväärne on Tartu Jaani kiriku terrakootaskulptuuride rohkus. Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis

Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne ­ Eesti ja Saaremaa: · Lääne ­ Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali ­ paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk ­ Eesti:

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus

Eesti kunstiajalugu
91 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun