Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment
muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms - maitse (soolane 310ms, magus 450ms, hapu 540ms, kibe 1080ms) - haistmine 310-390ms AJALOOLISELT JAGUNEVAD TAJU SELETUSED KAHEKS - Herman von Helmholtz (1821-1894) – teadvustamata otsustuste tajuteooria (võtame info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud TAJU PROTSESS
välise maailmaga. Samuti erineb see Descartes'i ideest, et keha ja vaim on rangelt lahutatud, kusjuures, vaim on kehalisest ülem ja tõetunnetus on saavutatav üksnes läbi mõtlemise, mistõttu tuleks kõrvale heita esimese asjana kõik meelelised aistingud. Lühidalt, kaks eri arvamust tõest: tõde pärineb välise maailma kogemisest, tõde saab leida oma mõistusest. Merleau-Ponty ühendab kaks vastandlikku arusaama ühe tervikliku tajuteooria alla. Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest, kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei ole inimene maailma sündides Merleau-Ponty järgi tabula rasa, inimene on sündides osa maailmast, nii nagu mutter on osa kella süsteemist juba siis, kui kell pole veel tiksumagi hakanud
10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11. Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnaseid protsesse leides keskkonnast muutumatud ehk invariantsed tunnused. Selliselt seletab tajukujundi moodustumist V: Õkoloogiline tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14. Protseduurilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. V: VÄÄR 15. Teadusliku psühholoogia algusaastatel 19 sajandi lõpul sõnastatud psühhofüüsika seaduse
Ajaline vastastoime: · Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused. Tajukujundi moodustumise teooriad: · Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena. Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi. · Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt reageeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse. Ainus, mida tuleb teha, on leida keskkonnast need muutumatud ehk invariantsed tunnused, mis määravad üheselt ära selle, mis objektiga on tegemist. Tajukujund tekib läbi kahe infotöötluse võimaluse:
terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on
hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil
Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Aisting? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Millised on põhilised tajuteooriad? · Herman von Helmholtz (1821-1894) teadvustamata otsustuste tajuteooria · James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II
siis on vaja näha visuaalset pilti või reaalset nähtust tomatist. Nägemisega sai ajus kokku pandud üksitunnustest (punane värvus, roheline oksajätk, ümar vorm) äratundmine, et tegemist on tomatiga. Ka muud meeldejäänud emotsioonid seoses tomatiga võivad taas esile tulla. Signaalid, mis ajus selle taasesitluse aitasid taas esile kutsuda, seotakse kokku terviklikuks infoks ja saadakse teadlikuks tomatist. Tajuteooria kohaselt tekkis meeltesse teadmine tomatist, sest ajust taasesitlusele tulnud info seda kinnitab, et tegemist on tomatiga. 14. Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe. Ühendatus Sarnasus Lähedus Ühine (taust) ala Suletus Hea jätkuvus 15. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Monokulaarsed vihjed (kaugus): Lineaarne perspektiiv - paraleelsed jooned, mis suunduvad meist eemale, tunduvad kaugenedes progreseeruvalt üksteisele lähenevat
ikkagi erinev täiskasvanute omast. Imiku jaoks oleks tegemist vaid tähenduseta aistinguid täis maailmaga. Seepärast väitiski James, et varased kogemused on sumisev ja kirju segadus. Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab. 2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on:
rohkem tähelepanu pööramine, tajumisel on erinev tähtus (tähelepanu esimesena suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju. Taju liigid: isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju. Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi:
Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab. mõistmiseks, tuleb tunda inimest. Gorgias - ka olevat pole olemas, ainult taju on. tõde pole võimalik leida, sest inimesed tajuvad erinevalt.
tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt e tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. 1) teadvustamat otsuste tajuteooria (Helmholtz 19.saj): Meelte poolt registreeritut on vaja tõlgendada ja sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elukogemusega. Tajukujund = keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, ksujuures seda protsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) ökoloogiline tajuteooria (James Gibson 20.saj): inimese taju tekib vahetult, ilma et oleks vaja mõtlemislaadset otsustusprotsessi. Meelte poolt registreeritud andmed on tajukujundi loomiseks piisavad.
kooskõlas selle keskkonnaga, kus nad on kasvanud. *) Teatud keskkonnas võivad meeled üldse kaduda nt pimedas elades. -) Tajumisvõime on seotud organismi keerukusega. *) Paljudel primitiivsetel olenditel nt pole võimet tajuda seda, mis nende sees toimub. -) Taju eeldab tundlikkust vähemalt ühe energia liigi suhtes. *)Nt mehhaaniline energia, mida tajutakse surve või puudutuse läbi. * Helmholtzi tajuteooria ehk teadvustamata otsustuste teooria ta väidab, et tajukujund mis tekib, tekib tänu keeruliste arvutuste, otsustuste tulemusena, kuid seda inimesed ei teadvusta. Sedalaadi asju aitavad teha teatud lihtsustatud oletused maailma kohta. Tema meelest meed pole mitte elujooksul õpitud, vaid on evolutsiooni käigus välja arenenud. -) Nt sama värvi, samas suunas ja kiirusega liikuvad punktid kuuluvad ühele ja samale objektile.
närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele. Mõjutused ja arendused. · · etoloogia üks rajajatest, kellele toetused Karl von Frisch, Konrad Lorenz ja Nico Tinbergen; zoosemiootika pioneer; · · beheivioristlik programm (J.Watson) ja mentalistliku keele ärakaotamine; · · Gestaltismi fenomenoloogia ("asi nagu ta meile paistab") ja "välja mõiste" (Koffka ja Lewini välja teooria); · · ökoloogilised suunad psühholoogias: J.Gibson'i ökoloogiline tajuteooria ja sobimuse (affordance) mõiste; · · eksitentsiaal-fenomenoloogiline ja humanistlik psühholoogia omailma mõiste kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.) Psühholoogia Eestis 1919-1940 Aleksander Kaelas (1880-1920) - Moskva Ülikooli privaatdotsent. 1919. a. valiti Tartu Ülikooli professoriks. Suri 1920. a. Irkutskis. "Emotsioonide arengu küsimusest" (1916) ja "Emotsioonide olemuse ja väljendumise küsimusest" (1918).
• Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus • Ruumilised vastasmõjud • Ajaline vastasmõju • kohanemisvõime (adaptatsioon) • maskeerimine • Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine.
tundlikum keele tagumine osa. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/maitsmine_%20haistmine_ %20kompimine_liisaojakoiv.htm Taju pole lihtsalt aistingute summa Lisandub: Varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Subjektiivsus Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks • Hermann von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria. (võtame info vastu, midagi meie ajus toimub, me ei saa valida). Helmholtz uuris värvitaju. Uuringute põhjal lõi ta akommodatsiooniteooria, leiutas oftalmoskoobi ja resonaatori ning kasutas seda helianalüüsiks, uurides heli tekkimise taju füsioloogilisi aluseid. Ta avastas soojuse tekke lihastes ja mõõtis seda. 1845–1847 uuris talihase kontraktsiooni. 1850–1854 uuris ja mõõtis ta erutuse levimise kiirust närvides.
tekitanud tingimuste avastamiseks tuleb kasutada abivahendeid. Sügavuse hindamisel on üheks abivahendiks disparaatsus. Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju põhimõtteliselt sarnane mõtlemisega. Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse elu jooksul kogemuste kasvades. Tajukujund on keeruliste otsustuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. 2) Ökoloogiline tajuteooria. Selle kohaselt tekib inimese taju vahetult,
vajadused. Ühiskond ei aktsepteeri kõiki vajadusi, need surutakse alateadvusesse. S. Freud. 13. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused:
Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või kõrvade tajume, midagi väliskeskkonnast, tuleb ajju info, selle kaardistamine ja töötlemine.Üksikaistingult tervikpildile meelte kaudu. - Ülalt-alla töötlus vastupidine. Juhtivad on teadmised ja kogemused, tähelepanu stiimulile, kui see ilmub. Taju seletused jagunevad kaheks - Herman von Helmholtz teadvustamata otsustuste tajuteooria (tajukujund tekib keeruliste protsesside tulemustena, mida inimene ei teadvusta, teadvustame tulemust, mitte protsesse) - James Gibson ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3
Taju iseloomustab subjektiivsus Kaks lähenemist: - Alt-üles töötlus – iseloomustab eelkõige see pool mida algselt läbi silmade või kõrvade tajume, midagi väliskeskkonnast, tuleb ajju info, selle kaardistamine ja töötlemine.Üksikaistingult tervikpildile meelte kaudu. - Ülalt-alla töötlus – vastupidine. Juhtivad on teadmised ja kogemused, tähelepanu stiimulile, kui see ilmub. Taju seletused jagunevad kaheks - Herman von Helmholtz – teadvustamata otsustuste tajuteooria (tajukujund tekib keeruliste protsesside tulemustena, mida inimene ei teadvusta, teadvustame tulemust, mitte protsesse) - James Gibson – ökoloogiline tajuteooria (taju tekib meil vahetult, vahepealseid lisaprotsesse pole, organismi tuleb info, teeme eelistused ja ise otsime võimalusi millele tähelepanu pöörata) Taju protsess 1. sensoorse stiimuli vastuvõtt 2. valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest 3
omadussõnade skaalade abil 70-ndatel kvantitatiivsed mõõdud arhidektuuri ilu eesmärgiga Arhitektuuri aktiiv emotsionaalne potentsiaal Inimene tajub arhitektuuri mingi funktsionaalse protsessina ehk tegevuse kaudu, tegevuse käigus, inimesel tekivad vajadused ja hoiakud, mis omakorda kk-a taju mõjutavad Mitmed autorid on puudutanud spetsiifilisemaid arhitektuuritaju probleeme, kujundi, mastaapsuse taju psühhofüsioloogilisi aluseid Tajuteooria J. Gibson Kinetoosinähudoranzi, kollae ja pruuni valguse korral tugevnevad ja tahavad hoopis sinakaid ruume Kuidas muutuvad lasste värvieelistused vanuse muutudes, vanuse kasvades värviskaalale lähedaste värvide poolt.
isiksuse tüüp · Mis on H. von Helmholtzi arvates inimese tajukujundi tekkimise aluseks? James Gibsoni arvates? Helmholtz järgi tajukujund moodustub keeruliste otsustuste ja arvutamisprotsesside tulemusena. Inimene ainult teadustab lõpptulemuse. (Teadvustamata otsuste teooria) Gibsoni järgi moodustuvad tajukujundid meelte poolt registreeritud andmetest (aistingud), ilma et inimene sellele mõtlema peaks. (Ökoloogiline tajuteooria) · Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon (ehk kohanemine) on tundlikkuse kohanemine pidevalt mõjuva ärritajaga, mis avaldub lävede madaldumises või kõrgenemises. Adaptsioon on üks aistingute seaduspärasusestest (lisaks on kompensatsioon ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel). Erinevatele eluorganismidele on evolutsiooni käigus välja kujunenud just tema elukeskkonnas
muutustele. Meil on tuttavat nägude kohta rohkem strukturaalselt infot mis on seotud muutumatute näojoontega. Tuttavate nägude puhul on kasutusel name generation, face recognition units mida muidu ei ole. Nimele mõeldakse viimasena. - Prosopagnoosia – inimene kellel on raskusi nägude äratundmisega kuid mitte objektidega Otsene ja vahendatud taju Mille poolest erinevad, sarnanevad? Millega tegelevad? Mis on informatsioon? Vahetu ehk otsene taju – Gibsoni ökoloogiline tajuteooria: tajusüsteem korjab ise info üles, pole vaja ajus representatsioone, meeled ei ole passiivsed info vastuvõtjad, inimene tajub asjade tähendust ja kasutust Vahendatud taju – von Helmholtz, representatsioonide tekkimine teadvustamata järelduste abil, vajalik tajukujundi konstrueerimine Vahetu puhul tuleneb info stiimulist, vahendatud puhul tajukujundist. Mõlemad teooriad ei ole täielikku kinnitust leidnud kuid üritavad seletada kuidas ju toimub. Invariant? Optiline voog?
annaabi.ee 
