Taimedeks valisin mürkputke, hariliku maikellukese, hariliku jugapuu, hariliku näsiniine ning hariliku leselehe. Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud. Mürktaimed on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained. Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib
Taimsed mürgid Ingmar Juurik Sisukord Mürktaimedest üldiselt Eesti mürktaimed Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus Muud mürgid Teised mürgised taimed Mürktaimedest üldiselt Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega.
7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole see ka sama taime erinevates organites ühesugune
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut x x LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE referaat Läbiv pealkiri: Mürktaimed KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Nimi Perenimi (teaduskraad) ............................................... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Nimi (teaduskraad)
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Tambet Olev Mürktaimed Referaat 2013 Sissejuhatus Inimene on juba ammusest ajast peale õppinud tundma söödavaid, raviva toimega ja ka mürgiseid taimi. Maailmas on ligi 10 000 erinevat mürktaime, millest enamus kasvab troopilises kliimas ja enamik kuulub õistaimede hulka. Mürke leidub kas kogu taimes või mõnes selle osas. Mürkainete säilivusaeg on erinev, mõni kaob, kui taime keeta, pesta või kuivatada
240 erinevat taimeliik https://www.youtube.com/watch? v=ygeUz_vzCew Söödavad taimed Iga inimese toidus on taimedel või nende saadustel oluline koht Arvatakse, et maailmas kasvab kokku 75...80 tuhat söögiks kõlblikku taimeliiki Inimesed tarvitavad neist toiduks vaid umbes 7000 liiki. Üldjuhul toitutakse kultuurtaimedest ja nende saadustest, kuid süüakse ka mitmeid looduslikult kasvavaid taimi. Mürktaimed Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki Kaitsealused taimed Eestis tunnistati haruldaste taimeliikide (kokku 11 liiki) kaitse vajalikkust juba 1920.
1) 2 õuesõppepaviljoni, mis on varustatud tahvli ning laudade ja toolide komplektiga. Korraga mahub ühte õpipaviljoni töötama 25 last. Seal on võimalik joonistada ja maalida, kirjutada, tutvustada ohutusnõudeid, teha teoreetilisi sissejuhatusi ja kokkuvõtteid mõnele teemale jne. 2) Ürdi- ja juurviljaaed. Rakendamisvõimalused: matemaatika (hulgad, geomeetrilised kujundid, loendamine, liitmine ja lahutamine, loodusõpetus (taimede välimus, ravimtaimed/mürktaimed, taimed inimese toidulaual, liikide mitmekesisus), eesti keel (taimede rahvapärased nimetused, jutu koostamine), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-tehnika) 3) Puudeallee Rakendamisvõimalusi: matemaatika, eesti keel (muistendite ja lugude jutustamine) , kodukoha tundmine , loodusõpetus (taimede sümbioos: seen ja puu elavad koos; fotosüntees), kunstiõpetus (natüürmort, töö kuivatatud lehtedega – kleepimine, lehetrükk-
väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele. Eeterlikud õlid võivad ärritada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane
Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville
Sõnajalgtaimed 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd)
1998. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Lõhmus E. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Marvet, A Metsa-, soo ja niiduaabits 2014 Marvet, A Eesti taimekoosluste määraja 1979 Nielsen H. Mürktaimed. 1990. Paal J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. 1997. Trass H. Randlane T. Eesti suursamblikud. 1994.
Tupp villpea on üpris arvestatav söödataim. Mõõkrohi kohe kindlasti ei kõlba süüa. Luhaheinad tarnad tuleb enne jaanipäeva ära teha. Neid aetkse nüüdisajal ahju, seega mdia hiljem võta seda puitunum ja parem. Saar/vaher/pajud/paakspuu/haab peamine oomasööt talvisel ajal eesti alal, enamuse karjakasvatamise ajast. Heina hakati eesti tegema alles u 1000 a tagasi. Vikati kasutusee võtuga laienes loomadele söödaksantavat taimedehulk. Mürktaimed Need kolm on pm euroopa mürgised taimed. Mürgilisust hinnatakse poolletaalse doosi järgi. Mürkputk taim kellega eestis on kõige rohkem lollusest surma juhtumeid. Tööleminemine võtab tükk aega aega (mõned tunnid)ega midagi päästa ka ei ole. Maitselt on kahjuks meeldiv(selleri ja porgandi maitseline). Elupaik on sellerga sarnane. Kasutatakse mürgi saamiseks, tuleb juurt keeta. Pidavat vombatitele maitsema. Surmaputk sama,mis eelmine aga kuninglik
Eesti Meremuuseum Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed o Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised) o Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) o Elu areng Maal o Kalliskivid (näidised) o Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia o Hiiglasi putukamaailmas o Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik o Puidus tegutsevad mardikad
Põhitähelepanu on muuseumi pedagoogid seni pööranud kooliõpilastele. Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum Kalliskivid (näidised) Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia Hiiglasi putukamaailmas Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik Puidus tegutsevad mardikad Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia Kõrgarktikast ja sealsest elustikust
Gewäsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519 8. Nilesen, Harald 1990. Mürktaimed. Valgus, Tallinn. 9. Normet, Thea 2004. Mürgiseid taimi meie umber. Maalehe raamat, Tallinn. 10. Püssa, Tõnu 2005. Toidutoksikoloogia. Halo, Tartu. 11. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=260 12. http://raulpage.org/ravimtaimed/#parn 13. http://raulpage.org/ravimtaimed/#arukask 14. http://raulpage.org/ravimtaimed/#lepp 15. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3509 16. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3202 17. http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htm 18. http://naistekas
Kask R. Tõnisson H. Mullateadus 1987. Krall H., Kukk T. jt. Eesti taimede määraja 1999. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Kukk Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. 1972. Lõhmus E. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Sada tavalisemat taime. 1999. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Nielsen H. Mürktaimed. 1990. Paal J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. 1997. Paju A. Aed ja mets kui apteek. 1995. Pogen O. Meie marjad. 1977. Raitviir A. Kevadlilled. 1977. Raitviir A. Suvelilled. 1979. Raudsepp L. Eesti õistaimi. 1981. Relve H. Puude juurde.1998. Roosaluste E. Eesti kõrreliste määraja. "Rukkilill" 1997, nr. 5. Sarapuu T. Marandi T
annaabi.ee 
