Samuti on risoomi ära vahetatud selleri omaga, millel on samasugune lõhn. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) 0,5 - 2 m kõrgune kaheaastane taim. Õõnsa varre alumine osa on kaetud punakaspruunide täppidega. Taimel on rotihais. Kasvab metsaservadel, kaldajärsakutel, teeäärtes, asulate läheduses. Täpiline surmaputk Mürgiks on mitmed alkaloidid, eelkõige koniin (toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad)
Kofeiin aitab tähelepanu säilitada. Ei ole tõestatud, et kofeiini suur tarbimine mõjutaks tervist. Kasutatakse ka energiajookides ( 32 mg 100 ml kohta) Reg. Kohvi joomise lõpetamisel võivad ilmneda võõrutusnähud peavalu, uimasus, iiveldus. Võivad tekkida ka mürgistused suur ületarbimine. Eestis leiduvad käokingas akonitiin Belladonna atropiin Kartuli rohelistes osades solaniin Surmaputk koniin Kasutatud kirjandus http://www.horisont.ee/node/118 http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=682 http://www.narko.ee/morfiin/ http://www.rx.ee/m/1201-morphine.html http://teadvusehuvi.blogspot.com/2010/02/morfiin.html http://www.hot.ee/veskur/Tervis/Suitsetamine.htm http://www.narko.ee/morfiin/ Tänan kuulamast!
täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid . Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline
Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid). Metanoolimürgistuste puhul aitab etanool. Inimeste tundlikkus mürkide suhtes võib olla väga erinev, see oleneb vanusest, tervislikust seisundist ja muudest asjaoludest. Suured on erinevused ka mitmesuguste loomaliikide vahel. Taimsed mürgid Eestis looduslikult kasvavate mürgiste taimede põhilised toimeained on järgmised: tsikutoksiin mürkputkedes, hüostsüamiin koerapöörirohus, koniin surmaputkes, forbool näsiniines. Lõunamaistes taimedes leidub: nikotiini tubakas, urushiooli mürgipuus, strühniini strühniinipuu seemnetes. Mürgipuu liigid kasvavad Ida-Aasias. Juba nende lehtede puudutamine võib tekitada nahale ville, kuna mahl on erakordselt söövitav ja mürgine. Strühniinipuud kasvavad Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aasias, nendest saadav strühniin ja teiste samalaadse struktuuriga alkaloidide segu kuraare põhjustab lihaste halvatust.
Seega on nad eelkõige redutseerijad. Võiks eristada 1) väävliühendeid E220E228, mis lihtsalt oksüdeeruvad kõrgema oksüdatsiooniastmega väävli ühenditeks; 2) kergesti oksüdeeruvaid askorbiinhappe (C-vitamiini) derivaate E300E304, E315, E316; 3) küllastumata ühendeid, mis seovad hapniku oma kaksiksidemete abil E306E309; 4) fenoolseid ühendeid, mis püüavad radikaale oma aromaatse tuumaga E320, E321, E310E312. 15. Koniin ei ole aromaatne ühend, vaid on tsükliline alküülamiin ja seepärast tugev alus. CH2 CH2 CH3 CH2 CH2 CH3 a) + HCl + NH NH2 · Cl CH2 CH2 CH3 CH2 CH2 CH3
annaabi.ee 
