Taimeriigi evolutsioon Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi ...
HELVE RUUL MAA ELUSA LOODUSE AJALOOLINE ARENG ESIMESTEST ELUSOLENDITEST KUNI TÄNAPÄEVANI ON BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON ENAMIK ORGANISME ANNAB ROHKEM JÄRGLASI, KUI NEID SAAB ELLU JÄÄDA LOODUSES TOIMUB OLELUSVÕITLUS ORGANISMIDE ERINEVUS (KA SAMA LIIKI) OMADUSTE SOBIVUS ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND K...
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad Üherakuliste vetikate k...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirje...
Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku. 2) Lootelise arengu võrdlemisel selgub, et kõrgemate organismide ...
BIOLOOGIA KT KORDAMINE MÕISTED: Muutlikkus- organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda Paleontoloogia- teadus, mis uurib fossiile Evolutsioon- pikaldane arenemise/muutumise protsess Evolutsiooni neli etappi: 1. Füüsikaline evo- planeetid, universum, elementaarosakeste kujunemine 2. Keemiline evo- lihtsamate ja keerukamate ühendite/ainete teke 3. Bioloogiline evo- elu areng planeedil Maa 4. Sotsiaalne evo- kõne- ja kultuuriareng Kohastumine- protsess, mille tulemusel on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks Näited: 1. Lindude tiivad on kohastunud lendamiseks 2. Kalade uimed on kohastunud ujumiseks 3. Kuivas, kuumas või külmas kliimas elamiseks 4. Pimedas elamiseks 5. Vaenlste eest kaitseks 6. Peitmiseks Olelusvõitlus- organismide ellujäämise ja palljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta lo...
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi. Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada j...
Evolutsioon Evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimu...
Evolutsioonilised tõendid Kristina Hertmann Evolutsiooni mõiste Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid E...
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan täh...
Mida teadsid evolutsioonist enne ja mida uut said teada? Enne teadsin et Maa peal pole elanud alati samad liigid, et varasemad on välja surnud ning uued liigid on juurde tulnud. Organismid on kas ainu- või hulkraksed. Uut sain teada, et maailmas tuntakse ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Millised teadmised evolutsioonist on sinu arvates kõige huvitavamad. Selgita ka miks neid teadmisi vaja on? Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Arvan et see on vajalik, kuna ikka võrreldakse erinevaid organisme ja uuritakse elu teistel organismidel. Nimeta evolutsiooni põhivormid! Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. Esimes...
Aegkond on geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus, mille jooksul tekkinud kivimid moodustavad ladekonna. Ajastu all mõeldakse ligikaudselt piiritletud pikemat ajavahemikku, mille tunnuseks on teatavad olud või sündmused. Tavaliselt vaadeldakse ajastuid mingi periodiseeringu raames. Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi ...
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eel...
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Elu päritolu ja areng Maal ELU PÄRITOLU JA ARENG MAAL 1. Sissejuhatus Enne evolutsiooni teemade ja probleemidega kokkupuutumist võiks veidi mõelda kahele küsimusele. Esiteks "Kuidas on elu Maale tekkinud?" ja teiseks "Kas organismide evolutsioon jätkub ka tänapäeval või lõpes see kunagi kauges minevikus? Teise küsimuse õige vastus oleks" jah, evolutsioon jätkub ka tänapäeval". Aga esimese küsimuse vastus võib erinevatel inimestel olla erinev. Kes arvab, et elu on Maale loodud või näiteks toodud, siis sellel on täielik õigus ja vabadus niimoodi mõelda. Kooliõpikutes käsitletakse teaduslikult põhjendatud varianti. Selle alusel on elu Maale tekkinud. Teiste võimaluste kohta võib lugeda muudest materjalidest. Peale elusa looduse on evolutsioonilised muutused to...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''...........................................................4 1.2 Kohastumine.....................................................................4 1.3 Looduslik valik..................................................................4 1.4 Evolutsiooni arusaam läbi aegade.............................................5 2. Kuulsamad teadlased..............................................................6 2.1 Jean Baptiste de Lemarck........
Charles Darwin Charles Robert Darwin sündis 12 veebruar 1809 ja suri19.aprill 1882. Ta oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta ümbermaailmareisilt. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. 1859. a. vapustas inglise loodusteadlane Charles Darwin maailma, kirjutades raamatu, milles avaldas seisukoha, et inimesed on suguluses ahvidega. Sõna "evolutsioon" tähendab lahtirullimist ning evolutsiooniteooria kirjeldab, kuidas kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et i...
Kursus IV Kodune kontrolltöö nr.2 –teema evolutsioon 1. Pane antud organismid ( liigid) loogilisse evolutsioonilisse tekkejärjekorda! Kirjuta igal liigil kuuluvus hõimkonda, keelikloomadel ka klass! Hallhüljes, kivisisalik, liimuksolge, must seatigu, harilik vihmauss, võsapuuk, sookurg , rohukonn,tursk, jõekäsn, varshüdra Jõekäsn - käsnad Varshüdra - ainuõõssed Limuksolge - ümarussid Vihmauss - rõngussid Must seatigu – molluskid ehk limused Võsapuuk - lülijalgsed Tursk – keelikloomad ehk selgroogsed - kalad Rohukonn – keelikloomad - kahepaiksed Kivisisalik – keelikloomad- roomajad Sookurg – keelikloomad- linnud Hallhüljes- keelikloomad- imetajad 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus : Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon- universumi kujunemine. Ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke. George Lamatre’i “suure paugu” hüpotees. Keemil...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Bioloogia (kreeka sõnadest 'elu' ja 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi. Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat. Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse). Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust...
1. Bioloogia seos teiste teadustega (näited). Seoseid on kahesuguseid: a) Teoreetiline – kus bioloogiat kasutatakse mõne teise fundamentaalteaduse poolt avastatud nähtuse seletamiseks (bioloogia seos psühholoogia ja pedagoogiaga), et aidata selgitada ja teha mõistetavaks käitumise eri külgi. Nii tekivad piirteadused (biokeemia, biofüüsika – uurivad elusorganismis toimuvaid protsesse. N: rakuhingamine, fotosüntees. 2. Bioloogiaharud: nimetused, millega tegelevad. a) Botaanika - on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega. b) Zooloogia - on bioloogia haru, mis uurib loomi c) Mükoloogia - on seeni uuriv teadusharu. d) Rakubioloogia - on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil e) Anatoomia - on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, ku...
Evolutsioon 2.1. Evolutsiooniteooria kujunemine. Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 4 evolutsioonivormi: · Füüsiline · Keemiline · Bioloogiline ehk bioevolutsioon · Sotsiaalne Georges Cuvier(1769-1832) tegi kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean-Baptiste de Lamarck(1744-1829) 1. terviklik evolutsiooniteooria. Tema arvates tekkis ja tekib elu Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele omased 2 tendentsi: 1)sisemine täiustumistung 2) kohanemisvõime elutingimustega. Charles Darwin (1809-1882) 1. teaduslikult põhjendatud ev. teooria. Tõestas, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seadusp...
· Juba möödunud sajand jõudsid teadlased järeldusele, et Maal elavad liigid ei ole kogu aeg olnud ühesugused. · Mida suurem ajavahemik seda erinevad nad on. · Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteiste põlvnemise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiline evolutsioon. · Evolutsiooni iseloomustab · Kindel suund · Pöördumatus Olelus võitlus ja looduslik valik · Evolutsiooni iseloomustas: · Kindel suund · Pöördumatus · Evolutsiooni tulemus on: · Tavaliselt uute liikide teke ehk suureneb organismide mitmekesisus · Organismi kohastumine muutuvate keskkonna tingimustega · Juhul kui organism ei suuda kohaneda keskkonna tingimustega , siis ta sureb · Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad e...
Charles Darwin 1809-1882 Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 19. aprill 1882) ingline loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looka. Õppis 1826-31 Edinburgh'is ning Cambridge'is arsti- ja usuteadust, omandas teoloogia kutse, ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste (J. S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast...
Koostajad: Kerli Karuks, Eret Niinemets Raba kirjeldus Raba on soo viimane arenguaste, mis inimese sekkumiseta võib püsida väliselt muutumatuna aastasadu taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, ...
Taimed Taksonoomia Eukarüoodid Eukaryota Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka e...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
Evolutsioon Evolutsioon on mingisuguse süsteemi pikaajaline arenemine järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon (20 miljardit aastat tagasi - Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid - Linnutee galaktika, Päikesesüsteem (tähesüsteemid), planeedid (umbes 4,5 mld. a. tagasi - Maa) 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfäärigaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariidi, aminohapped) ja keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine (Maal umbes 4-3,5 mld. a. tagasi) 2 milj aa...
EVOLUTSIOON 1.Mis on evolutsioon? Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. 2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus. 1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid 2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul 3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastum...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab viljakaid järglasi. Igale liigile on omane teatud territoorium · populatsioon- ühe liigi isendite kogu samas paigas samal ajal · ristumisbarjäär- organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste ...
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus. Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. On evolutsi...
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, o...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. Evolutsiooni tulemusena tekivad uued liigid ja organismid kohanevad muutuvate keskkonnatingimustega. Evolutsioon on väga aeglane ja seetõttu on muutused märgatavad alles väga paljude põlvkondade järel. Evolutsiooni teoorial on kolm põhiosa. Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
Bioloogia kordamisküsimused kt 12.12.11 1. Nimeta evolutsioonivormid õiges järjekorras Füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne. 2. Iseloomusta lühidalt erinevaid evolutsioonivorme Füüsikaline elementaarosakestest tekkisid aatomid. ,,Suure paugu" hüpotees. Keemiline tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid. Lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline elu areng esimesest elusolendist inimeseni. Hüpotees, et esmase elu päriliku info kandja oli RNA. Sotsiaalne inimühiskonna areng. 3. Keemiline evolutsioon joonised lk 58 ja 59 4. Nimeta 5 evolutsioonitõendit ja selgita: kivistised uuemad kivistised on tänapäevase ehitusega, rudimendid elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni, mis esines nt eellastel (nt ussiripik, tarkushambad) 5. Homoloogilised ja analoogilised organid mõiste H...
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on...
BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse muutlikus. Areaali suurus (Endemism. Neoendeemid ja paleoendeemid e. reliktid. Rapoporti seadus. Kosmopoliitne levik.) Areaali kuju. Disjunktsed e. katkestunud areaalid, levinumad grupidisjunktsioonid. Valed disjunktsioonid. Faunade ja floorade konvergents. Buffoni se...
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
Charles Darwin Sissejuhatus Charles Robert Darwin sündis 12. veebruar 1809 ja suri 19. aprill 1882 Ta oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "Liikide tekkimine". Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta laevaga Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Elulugu Darwin sündis linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille oli ehitanud Isa Robert punastest tellistest 1800. aastal. Sündis samal päeval kui president Abraham Lincoln Mount House Shrewsburys 1860. aasta paiku Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini viies laps kuuest. Tal oli üks vend ja viis õet. 1...
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
