Eesti Raudtee saaga Mis, siis on või oli ikkagi õigem, kas Eesti riigi ühe tähtsaima ja strateegilisema infrastruktuuri ja transiidi objekti, raudtee, kunagine erastamine ja erakätesse usaldamine või selle tagasiost ja jätkamine riikliku ettevõttena. Arvan, et vastuse sellele annab aeg. Halb maik on kogu sellele loole, aga külge jäänud juba erastamise protsessi esimestest päevadest, kus esmalt ei suudetud Eesti Raudteele leida väärilist erastajat, kuigi soovijaid oli ja praegune tagasiost, see tundus ka kuidagi väga vägisi ja jõupoliitikat kasutades teoks saanud protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem. Eesti Raudtee müük ja erastamine Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamisprogrammi kohaselt oli
Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab: 0% 60% ei ole kindel mis 20% 80% 40% 100% 4. Omaaktsiate tagasiost toob tavaliselt kaasa lühiajalise Aktsiahinna languse Aktsiahinna tõusu 5. Ettevõtte väärtuse hidamise kooteksis leitakse investeeringu puhaskapital (net working capital) lahutatakse kõigist käivevaradest kõik lühiajalised kohustused Jah Ei 6. Jätkuperioodi esimesel aastal on ettevõtte rahavoog 5 mln krooni, rahavoog kasvab
halduseesmärkidel ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks kuu Question 14 Kui konto Kassa algsaldo on 50, deebetkäive 10 ja kreeditkäive 20, siis konto lõppsaldo on a. 60 b. 50 c. 40 d. 30 Question 15 Omakapitali suurendavad näiteks järgmised tehingud: a. osakapitali suurendamine rahaliste sissemaksetega b. dividendide arvestamine c. kasumi tekkimine d. oma osade tagasiost e. reservkapitali suurendamine kasumi arvelt f. osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega g. osakapitali suurendamine ülekursiga Question 16 Bilansikirjel Raha kajastatakse a. raha pangaarvel b. paigutused rahaturufondidesse c. kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid d. raha kassas Question 17 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest b
Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule. 2 olulist rühma: *õigus osaleda juhtimises (ehk üldkoosolekutel, tal on hääleõigus ning õigus saada infot ning sellest lähtuvalt teha otsuseid) *õigus saada varalist kasu nt div, aktsiate tühistamine makstakse välja, tehakse tagasiost, likvideerimine 6. Mille poolest erinevad osaniku õigused aktsionäri õigustest? Peamiselt on mõlemal samad õigused, kuid on väikesed erisused. NT 2 suurt: Üldkoosoleku pädevus võtta vastu otsuseid: pm võivad mõlemad vastu võtta otsuseid AGA osanikud võivad teha seda, millal iganes BOSSUD ning ükskõik, mis küsimustes ja ajal ning pm ,,sisse sõita" igapäevastesse tegevustesse. Aktsionärid
juhtkond (ning aktsionäride sisering) soovib väliste aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. (ingl external financing premium) 22. Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost vs rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks. Aktsiate tagasiost - alternatiiv dividendide maksmisele, kus
Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne. 3. Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis. a. Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem b. Leitakse investeeringute rahavoo saldo c. Finantseerimise rahavoo saldo d. Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine FINANTSARUANNETE ANALÜÜS Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse Likviidusese suhtavud 1
See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost ja rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Samal ajal oli küll väikese positsiooniga, kuid siiski ostupoolel näiteks Rain Lõhmus, mis lisas aktsiale teatud positiivsust. Madalam hind tõi kaasa aga müüjale sobiva käibe ning suuremate ostjate hulgas olid nii pensionifondidesse aktsiaid lisanud LHV fondid, kui ka Trigoni Uus Euroopa Väärtusfond. Kuna samal perioodil oli endiselt SEB-l õigus ka Silvano aktsiaid tagasi osta, siis tekkis väikeinvestorites kohati õigustatud küsimus, et miks seda ei tehtud. Nimelt oli tagasiost piisavalt keeruliseks tehtud, et ostmiseks pidi maakler panema ise madalamale hinnatasemele paki, mis ei tohtinud omakorda kõige esimene olla. Tõusval turul tagasiost väga võimalik ei olnud, kuid sellise tagasilöögi ajal oleks seda väga edukalt saanud sooritada. Veebruarikuine tõus 2,85 eurolt tõusis ettevõtte aktsia Tallinna börsil küllaltki kiirelt 3,2 euroni tagasi. Kuna tegemist oli siiski üsna suure liikumisega, siis sai asja veidi põhjalikumalt ka uuritud. Kahjuks
Nimetatakse ka EBIT-EPS sõltumatuse punkt. Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
Kui meie poolt prognoositud EBIT ületab sõltumatuse punkti, siis finantsvõimenduse surendamine on aktsionäridele kasulik, sest EPS on suurem. Kui meie poolt prognoositud EBIT jääb eelnevalt leitud sõltumatuse punktile alla, siis võimenduse suurendamine on aktsionäridele kahjulik. 11. loeng: Dividendipoliitika, projekti riski hindamine 50. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu. Aktsiasplit - aktsiate nimiväärtuse vähendamine, ilma et aktsiakapitali summa muutuks.
kasutusrent kui kapitalirent. 27. Mis asi on fondiemissioon? Aktsiadividend ehk fondiemissioon – ettevõte suurendab aktsiakapitali olemasoleva omakapitali arvelt, st eelmiste perioodide kasumi arvelt (aktsiakapital kasvab ilma sissemakseid tegemata). Fondiemissioon võib toimuda: 1. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega või 2. uute aktsiate emiteerimisega olemasolevatele aktsionäridele. 28. Miks võib aktsiate tagasiostu käsitleda dividendipoliitika otsusega? Aktsiate tagasiost – ettevõte ostab oma aktsionäridelt aktsiaid tagasi. Alternatiiv dividendi maksmisele järgmiste erisustega: • Ettevõte ei pea tagasi ostma kogu väljakuulutatud summas. • Osa saavad ainult aktsionärid, kes osalevad. 29. Nimetage vähemalt 3 põhjust, mis aktsiate tagasiostu kasutatakse? 1. Võimalus anda märku, et aktsia on turul alahinnatud või signaliseerimaks, et tegemist on hea investeeringuga. 2. Suurem paindlikkus:
IMF laenab nendele riikidele, Millel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et Täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused.Laenutähtajaks enamasti5 kuni10 aastat, Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0, 5–1% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks(Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist .Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
(2) Kui ostja on enne müüja poolt tagasiostuõiguse teostamist ostetud asja käsutanud või kui asja on käsutatud sundtäitmisel või pankrotimenetluses, on ostja kohustatud käsutamisest tekkinud kolmandate isikute õigused kõrvaldama. § 241. Kulutuste hüvitamine Ostja võib nõuda müüjalt tema poolt ostetud asjale enne tagasiostu tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, mille võrra asja väärtus on kulutuste tulemusena suurenenud. § 242. Tagasiost asja tagasiostuaegse väärtusega Kui asja tagasiostuhinnaks on poolte kokkuleppe kohaselt asja väärtus tagasiostu ajal, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 240 ja 241 sätestatut. § 243. Mitu tagasiostuks õigustatud isikut Kui tagasiostuõigus kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud kasutada tagasiostuõigust üksnes ühiselt täies ulatuses. Kui tagasiostuõigus on ühe õigustatud isiku
suurendamine, et ettevõttesse rohkem raha suunata. 2. 2017. aastal – samal põhjusel, lisaks eelnevale ei pea sel puhul dividende välja maksma. Aktsiate liikumine peab toimuma läbi aktsionäride konto: Emiteerimine: K Aktsiakapital D Nõuded aktsionäride vastu Tasumine: D Swedbank K Nõuded aktsionäride vastu 4.1 Omaaktsiad Tresooraktsiad ehk omaaktsiad - 1 aktsionär surnud ja pärijaid pole, mille puhul aktsiate tagasiost toimus käesoleval aastal ja ülekurssi ei tekkinud. Ettevõtte raamatupidaja andmete põhjal lähevad tagasiostetud aktsiad aastal 2018 tühistamisele. Aktsiate tagasiostu raamatupidamise kanne: D Tresooraktsiad K Swedbank 19 4.2 Reservkapital Vastavalt äriseadustikule on ettevõttes moodustatud reservkapital, mis moodustatakse igaaastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
Dividendid kuulutatakse välja netodividendidena, mis tähendab, et maksustatav osa = Dividend / 0.2 Kätte saadav osa = Dividend /0.8 Dividend aktsia kohta (DPS) = Dividendid / lihtaktsiate arvuga Dividendide väljamaksekordaja (PR) =Div /puhaskasum Dividenditulusus (DY) = DPS / praegune aktsia hind Cum-dividend date- Kuupäev, mille ajal aktsiat omades on aktsia omanikul õigus dividendidele. Ex-dividend date- Kuupäev, millest hiljem aktsiat ostes ei ole õigus dividendile. Omaaktsiate tagasiost ja aktsiakapitali vähendamine Ettevõte ostab aktsiad aktsionäridelt tagasi. Motiivideks on: - Maksude optimeerimine (odavam kui dividendide maksmine) - Anda läbi tagasiostu turule signaal, et aktsiad on juhtkonna arvates alaväärtustatud. - Anda läbi tagasiostu turule signaal, et ettevõtte juhtkond usub ettevõtte 29 võimesse genereerida positiivseid rahavooge ka tulevikus.
nendeks on: · geograafilised · tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel · tarbija tüüp on oluline kindlaks teha, kes on tarbija, millistesse riiklikesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ta kuulub. · tarbija suurus, mida mõõdetakse selliste näitajatega nagu müügimaht, rentaablus, käive ja müügikett. · ostusituatsiooni tüüp on olemas kolm võimalust: o tavaline tagasiost o modifitseeritud tagasiost o uus ost. Turu segmenteerimise puhul võetakse vaatluse alla pigem vajaduste sarnasused kui erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: · olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile;
Riigi majanduspoliitika seire Eesti majanduse seire toimub kord aastas majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames kestusega umbes 2 nädalat. IMF missioon kohtub Eesti Pangaga, valitsusasutustega, poliitikutega, erasektori ettevõtete ja majandusanalüütikutega. IMF laenud IMF-lt laenu saamiseks kasutatakse valmiduslepet. Valmiduslepe alusel avab IMF riigile krediidilimiidi teatud osa riigi kvoodist (nn. kvoodi tagasiost). Raskustes olev riik saab raha kätte ainult eeldusel, et täidab IMF-i ees leppega võetud kohustused. Laenu tähtajaks enamasti 5 kuni 10 aastat. Arengumaadele võib IMF anda madala intressimääraga (0,51% aastas) laenu pikemaajalise majandusprogrammide toetamiseks (Structural Adjustment Facility, SAF) kuni 50% ulatuses riigi kvoodist. Eesmärk: luua eeldusi maksebilansi tasakaalustamiseks Eesti ei ole alates 1995. aastast IMFi laenu kasutatud. 48
ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs
ning väärtpaberite ost. Investeeringute eesmärgiks on varade väärtuse suurendamine, mis on kapitalimahukas tegevus ja järelikult investeeringute rahavoo saldo on reeglina negatiivne. 3. Finantseerimine, mis on seotud väärtpaberite emiteerimisega ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. sularaha laekub väärtpaberite müügist ja dividendidest ning väljaminekud on dividendi väljamaksed, oma aktsiate tagasiost, võlakirjade või muude väärtpaberite kustutamine. Tulemus võib olla nii negatiivne kui positiivne. Rahavoogude aruanne koostatakse järgmistes etappides: 1. Äritegevuse rahavoo arvestus 2. Investeerimise rahavoo arvestus 3. Finantseerimise rahavoo arvestus 4. Eeltoodud rahavoogude üldistamine ning aruande lõplik koostamine. Finantsanalüüs on sama näitajate võrdlemine eri perioodidel. Trendianalüüs ehk suundumusanalüüs. Vertikaalanalüüs ehk struktuurianalüüs
Erinevalt reklaamist on müügi edendamise meetmete mõju tavaliselt lühiajalisem, nad peavad andma ajutisi läbimüügi tõuse. Meetmed võivad olla suunatud nii edasimüüjate nõudluse stimuleerimisele või ka otseselt lõpptarbijate mõjutamisele. Osa meetmeid võivad mõjutada mõlemaid. Eraldi meetmed on suunatud oma müügipersonali stimuleerimisele. Näiteid: 1. Kupongid. 2. Loteriid. 3. Toote või teenuse pakkumine tasuta või tavalisest palju odavamalt. 4. "Kolm kahe hinnaga". 5. Tagasiost. 6. Demonstratsioonid. 7. Müügipaiga väljapanek. 8. Preemiad. 9. Allahindlused ("ainult kolm päeva ..."). 10. Võistlused, mängud. 11. Püsiklientide soodustused.
tekb positiivne rahavoog. 7 3. finantseerimine on seotud väärtpaberite emiteerimise ja soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arvestustega. Sularaha võib laekuda väärtpaberite müügist ja dividendidest. Tüüpilised väljamaksed: dividendi väljamaksed, ettevõtte varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost. Finantseerimise tegevuse rahavood võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed lõpptulemusena kuna see sõltub ettevõtte finantsmajanduslikust tegevusest mis sageli on seotud ühekordsete ja mitte sagedaste otsustega. Rahavoogude aruande koostamine toimub 4 etapis: 1. äritegevuse rahavoogude arvestus 2. investeerimis tegevuse rahavoogude arvestus 3. finantseerimis tegevuse rahavoo arvestus 4
22 tootele-orienteeritus. Organisatsioonituru segmenteerimise alusteks on veel tarbija tüüp on oluline kindlaks teha, kes on tarbija, millistesse riiklikesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ta kuulub. tarbija suurus, mida mõõdetakse selliste näitajatega nagu müügimaht, rentaablus, käive ja müügikett. ostusituatsiooni tüüp on olemas kolm võimalust: tavaline tagasiost modifitseeritud tagasiost uus ost. Turu segmenteerimise puhul võetakse vaatluse alla pigem vajaduste sarnasused kui erinevused. Iga inimene on ainus omataoline, kuid siiski on võimalik ühendada mõned enam- vähem sarnased ühe nimetaja alla. Ideaaljuhul hea turu segment peab: olema seesmiselt piisavalt homogeenne, st segmenti kuuluvad tarbijad peaksid olema sarnased reageeringute osas marketingi kompleksile;
• Kõik eelpool nimetatud 41. Krediidi kulukuse määr on inglise keeles: • annual equivalent rate (AER) • effective interest rate (EIR) • annual percentage rate (APR) • real interest rate (RIR) 42. Kapitali hinda mõjutavaks teguriks ei ole: • finantseerimise maht • majanduslikud tingimused • sisemine tulumäär • eri finantseerimisvõimaluste olemasolu 43. Omakapitali vähendab: • omaaktsiate tagasiost • ülekurss • kohustuslik reservkapital • aruandeaasta kasum 44. Mis on eelisaktsia? • Hääle- ja tuluõigust andev väärtpaber • Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber • Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber 45. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks • Osakapital • Materiaalne põhivara • Sularaha 46. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse: • Investoriks
funktsionaalse allsüsteemi pakutavala teenustele. 1.1.1.45 Objektid · Pilet · Broneering · Seanss · Mängukava · Istekoht 1.1.1.46 Protsessid Funktsionaalse allsüsteemi põhiprotsessiks on: Pileti ost-müük Tegevused-teenused põhiprotsessi sees: o Mängukava vaatamine Lisaks toimuvad veel protsessid: o Pileti broneerimine o Mängukava vaatamine (põhiprotsessi sees) o Pilti tagasiost o Külastatavuse aruande koostamine o Muude aruannete koostamine o Soodustuse haldamine 1.1.1.47 Sündmused Sündmus Tegevus (use case) Klint soovib piletit broneerida Pileti broneerimine Klient soovib piletit osta Pileti ost-müük Seanss jääb ära ja klient soovib piletit Pileti tagasiostmine tagasi müüa On mööda saanud ajaperiood ja on vaja Külastatavuse aruande koostamine
tarbijate poolt või tõugata neid ostma konkreetset toodet. Põhivõimalused: - kupongid - eriti otstarbekad, kui hind on tarbija ostukäitumise juures primaarseks motiiviks. - loteriid; - toote või teenuse pakkumine tasuta või tavalisest odavamalt (taasostu lootuses). Siia kuuluvad ka tutvustushinnad ja degusteerimised. - sooduskomplekt (multi-pack offers) - "kolm kahe hinnaga"; - tagasiost (näiteks autode või televiisorite korral); - demonstratsioonid. Eesmärgiks on katseostude ergutamine ja soov näidata, kuidas toode töötab. - müügipaiga väljapanek (näiteks eririiulite, näidisfilmide ja mitmesuguste kujunduselementide kasutamine). - preemiad või soodustused püsiklientidele või suuremahuliste ostude tegijale; - allahindlused ("Ainult sel nädalal ..." , koos vana ja uue hinna äranäitamisega).
annaabi.ee 
