LübeckHamburgBrüggeLondon) Mündid vajadus raha järele käibel olid mündid paberraha ei tuntud raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust Panganduse teke raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest rikas (pankur) laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud pankuritena tegutsesid juudid Täname tähelepanu eest
laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 1.4. Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi arvestusega ______ % (__________) aastas vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). Intressi arvestus toimub _________________________ (kuidas - kas laenusumma tagasimaksmata osalt või kokkulepitud konstantse summana arvestusperioodil jne). Intressi arvestamine algab laenusumma Laenusaaja käsutusse üleandmise päevast ja lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel Laenuandjale. Märkus: VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Samas ei tähenda see seda, et näiteks emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen peab olema tingimata intressiga. Oluline on siinkohal poolte kokkulepe nt võidakse laenulepingus kokku leppida, et emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen on intressita. Kui pooled ei ole majandus-või kutsetegevuses antud laenu
kaupmeeste usaldust, sobides niiviisi hästi garantiiks broneeringute tegemisel. Krediitkaardid liigitatakse kolme rühma (iseloomusta lühidalt kaardi kasutamise põhimõtteid): 1) Määratud tagasimaksega krediitkaart-krediitkaardiga saab kokkulepitud päevade jooksul kasutada intressivaba raha. Tagasimakse päev on kindel kuupäev.Üldjuhul on kehtestatud aastamaks. 2) Vaba tagasimaksega krediitkaart- kulutatud summa tagasimaksmisel saad ise valida tagasimaksmise aega ja summat. Tagasimaksmine võib toimub ka osade kaupa. Juhul, kui raha ei ole tagasi makstud kokkulepitud päevade jooksul, peab kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi. 3) Püsimaksega krediitkaart- kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud osamaksetena nind tagasimaksed on võimalik jaotada pikema perioodi peale.Kasutatud krediidilt tuleb iga kuu maksta intressi, mille pank võtab sinu
teevad laenamise niliselt kergeks ja muretuks.Hsti lbimeldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati mistetav ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning tagasimaksmisel tekkinud raskused phjustasid pahatihti paksu verd. Sealt ka ilmselt vanemate inimeste suhtumine. See aga, kust tnapeva noorte sekka selline arusaam vi mentaliteet judnud on, ei tea keegi. Tihtipeale on laen ainus vljaps, et alustada iseseisvat elu. Inimesed peavad kusagil elama ja vga raske on alustada thjast kohast. Neil on oma elementaarsed vajadused, mille rahuldamiseks ei piisa vaid kuupalgast.Kui just mitte rentida endale kodu ja auto, kuid ka see eeldab le keskmise suurt igakuist palka.
ka Nõukogude Liidus, kus tänu propagandale tekkis tuhandeid inimesi, kes südamest uskusid, et kommunistlik kord on parim rahvale. See näitab meile, et meediat võib kasutada selleks, et panna inimesi uskuma asjadesse, mis ei ole tegelikult neile hea, vaid hoopis halb. Harimatud inimesed võivad langeda osava reklaami ohvriks. Hiljuti vallutas Eesti turu SMS-laenu buum. Läbi meedia näidati, et laenu saab igaüks ja seda minutite jooksul, kuid ei räägitud sellest, et intress, mida tagasimaksmisel peab tasuma on üüratu. Selle tulemusena võtsid sajad eestlased laenu, kuid paljud ei suutnud seda enam suure intressi tõttu tagastada. Mitmed inimesed laostusid täielikult. Meedia tõttu oleme me väga haavatavad, eriti need, kes pole piisavalt haritud, et oleksid võimelised lugema ridade vahelt. Meedia loob pettekujutelmaid. Juba enne aasta 2003 sündmusi, kus Ameerika väed ründasid Iraaki oli meedia pikemat aega jätnud ameeriklastele vale mulje Araabiamaadest. Sel hetkel arvasid
Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teie poole raha. Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/ varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes oman aktsiaid. Deebetkaart Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tagasimaksmisel/tasumisel tingimused on rangelt fikseeritud. Käendaja isik, kes maksab õppelaenu raha tagasi, kui laenuvõtnu ise seda ei suuda. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, võlgade majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka töövõimelise elanikkonna juures Mida suurem on töötus, seda suurem on väärtpaberid, kuld ja mündid. Devalvatsioon väljendab kehtiva lõhe potentsiaalse ja tegeliku rahvamajanduse kogutoodangu vahel. rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes. Riik muudab paberraha Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamiseks agregaatnäitajaks on nimiväärtust nii, et metallraha ühik jääb muutumatuks, kuid selle vastu
/1, lk 14/ 2. KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED Keskaegses Lääne-Euroopas arutati seda, kuidas määrata kauba õiglast hinda. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks raha mis toodab uut raha. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. /2/ 13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest
võidust, põgenemine igapäevaelu probleemidest või stressist. II Faas kaotamine. Algavad probleemid. Mängurid tunnevad, et nende tegevus on kontrolli all, reaalselt aga mitte. * üksinda mängimine * usk, et suudetakse lõpetada mängimine, kui seda soovitakse, kuid ei leita seda vajaliku olevat * mängitakse, et võita tagasi kaotatut * valetamine * varjatakse oma kaotusi * laenamine, raskused võlgade tagasimaksmisel * lubatakse mängimine lõpetada, kuid ei tehta seda * lähisuhted kannatavad * töölt puudumine III Faas meeleheide. * lootusetuse tunne, kuna kaotused kasvavad * klammerdumine võidufantaasiasse, lootuses kõike taastada * süütunne * eraldatus ja ükskõiksustunne oma lähedaste suhtes * mõistetakse, et ei suuda võita, aga vaatamata sellele mängitakse edasi, * varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks
Krediitkaardid võib kolme rühma jagada: määratud tagasimaksega krediitkaardid, vaba tagasimaksega krediitkaardid ja püsimaksega krediitkaardid. Määratud tagasimaksega krediitkaardiga saab kokkulepitud päevade jooksul kasutada intressivaba raha. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval arvelduskontolt maha. Tagasimakse päev on kindel kuupäev, kuid üldjuhul on kaardile kehtestatud aastamaks. Vaba tagasimaksega krediitkaardiga kulutatud summa tagasimaksmisel saab ise valida tagasimaksmise aega ja summat. Tagasimaksmine võib toimuda ka osade kaupa. Juhul, kui raha ei ole tagasi makstud kokkulepitud päevade jooksul, peab kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi. Mida kiiremini kantakse pangale krediidisumma tagasi, seda vähem intressi peab maksma. Püsimaksega krediitkaardi kasutatud summa tuleb maksta pangale tagasi lepingus fikseeritud osamaksetena ning tagasimaksed on võimalik jaotada pikema perioodi peale
Investeerimislaenu puhul tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest. Kusjuures laenu tagastamise tähtaeg ei tohi ületada investeeritava objekti eluiga. Iga laen on unikaalne ja muud tingimused on kokkulepitavad. 5) Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel, kus hüpoteegiga tagatakse nii laenu põhiosa kui intresside tagasiostmine. Lähtutakse: - Tagasimaksete ja sissetuleku suhtarvust - Laenusumma ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse: - Annulteekgraafikut A= laen x intressimäär 1-( 1 )n 1+ intressimäär - Lineaarset graafikut, kus põhiosa tagasimaksed on võrdsed ja intressi makstakse tegelikult jäägilt. - Fikseeritud graafikut- nagu lepingus kokku lepitud 6) Liising- rendisuhe, kasutusrent, kapitalirent 7) Faktooring- pank omandab nõudeõiguse Liigid:
info maksete staatuse ja kontol toimunud arvelduste kohta, Makseinstrumendid : maksekorraldused, deebetkaardid, krediitkaardid, tsekk (ei kasutata Eestis), veksel (vähesel määral Eestis) Makseviisid : sularahamakse, kaardimakse, mobiilimakse, ettemakse, kohene makse ja järelmaks 27. Pangakaardid ettevõtetele - Deebetkaardid- oma raha (MasterCard Business, Business Debit), Krediitkaardid- krediidi suurus oleneb ettevõtte käibest, mitte õigeaegsel tagasimaksmisel intressid(MasterCard Business, ärikliendi krediitkaart, kuldkrediitkaart) Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda) 28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal. 29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering
Raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt
katkestatakse. tagasiulatuvalt nõutakse sisse soodusintressid. · Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ei ajatata. MAKSUHALDURI ÕIGUSLIKKU TÄHENDUST OMAVAD TOIMINGUD. 1. Maksuvõlgade puudumise tõendi väljastamine. Maksukohuslase taotlusel väljastatakse talle võlgade puudumisel tõend, mida ta võib vajada näiteks laenude taotlemisel. Kui maksuhaldur väljastab ekslikult või sihipäraselt tõendi maksuvõlgnikule ja viimasel tekivad laenu tagasimaksmisel probleemid, siis võib tekkida maksuhalduri vastutuse küsimus. 2. Registrikanne peab täpselt sisaldama kõiki tegevusvaldkondi, mis põhikirjas on kajastatud. Kui mõne tegevus jääb kajastamata, siis võib sellest tekkida maksuprobleeme. 3. meeldetuletus deklaratsiooni esitamiseks. Maksuhaldur esitab maksukohuslasele meeldetuletuse esitada deklaratsioon tähtaegselt ja sellele lisatakse hoiatus rakndada sunniraha, kui deklaratsiooni tähtajaks ei esitata
esitatud ebaausat teavet. Infot tuleb hankida ka muudest allikatest. 2. Suutvus ehk capacity. Iseloomustab lenuvõtja võimet täita kohustusi. See on laenuvõtja rahavoo kvaliteet. Krediidiriski mõjutab laenuvõtja rahavoo tase ja stabiilsus. Reeglina makstakse laen tagsi põhitegevuse ehk äritegevuse rahavoogudest, seega mida stabiilsem on nimetatud rahavoog, seda väiksem on risk. Negatiivseks rahavooks laenu tagasimaksmisel võib pidada sellist rahavoogu, mis saadakse varade müügist. Probleemile võib viidata ka täiendav aktsiaemissioon. Kindlasti tuleb tõsiselt suhtuda laenuvõtja uutesse laenudesse, mida kasutatakse vanade refinantseerimiseks. Kõik viimati nimetatud rahavood tekitavad rahavoo ebastabiilsuse ning ei saa olla arvestatavad laenuraha pikaajalisel tagasimaksmisel. 3. Kapital ehk capital. Kapitali all mõeldakse laenuvõtja finantsreserve ehk laenuvõtja
maadeavastuse tagajärjel ning seoses Liivi sõjaga, mis sulges Hansale Venemaa turu. Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt
piirmääras panga poolt antud laenu. (minuraha.ee) •Määratud tagasimaksega krediitkaart – kokkulepitud päevade jooksul (u 40-50 päeva) saad üldjuhul kasutada intressivaba raha. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval sinu kontolt maha. Kui siis vajalikku summat kontol ei ole, hakkab pank arvestama viivist. Tagasimakse päev on kindel kuupäev •Vaba tagasimaksega krediitkaart – kulutatud summa tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa ning võid maksta ka osade kaupa. Intressivabad on reeglina sõltuvalt pangast ja kaardist näiteks 30–55 päeva. Kui kasutatud raha selle aja jooksul tagasi pole kantud, pead kasutatud summalt pangale maksma intressi. •Püsimaksega krediitkaart – kasutatud summa maksad pangale tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena ning osamaksed saad jaotada pikema perioodi peale
Selleks on kasutatud majapidamistele väljastatud laenude mahtusid ning majapidamiste sissetulekut, mille põhjal on leitud suhtarv. Antud suhtarv näitab iga riigi kohta finantsvõimenduse kasutamist. Riikidevaheliste sarnasuste ja erinevuste selgitamiseks on kasutatud maksehäirete dünaamikat. Kui teatud riikides esines kinnisvaraturul anomaaliaid, siis eeldatakse, et riigis oli ka kõrgem laenukasv ning kriisijärgsel perioodil suurenes rahvastiku osa, kes koges maksehäireid laenude tagasimaksmisel. Riikidevaheliste mustrite hindamiseks on antud magistritöös parimaks rakendatavaks meetodiks mitmemõõtmelise statistika üks alammeetod – klasteranalüüs. Antud meetodit kasutatakse nii objektide kui tunnuste grupeerimiseks nende omavahelise sarnasuse alusel ning meetodi eesmärgiks on leida teatud tunnuste alusel sarnaselt käituvad objektide grupid ehk klastrid. Klasteranalüüs on uurimuslik andmeanalüüsi
Aga kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ning kuigi VÕS § 415 lg 1 ühest küljest keelab seadusjärgsest (pluss kaheksa protsenti aastas) või lepingujärgsest intressimäärast kõrgema viivise küsimise, lisab ta samas: „See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.“ Lisaks sätestati, et tagasimaksmisel ebapiisava makse alusel toimub erinevate kohustuste täitmine tarbijale soodsamalt (sätestati kohustus lugeda tarbija tehtud osalise makse korral esmajärjekorras tasutuks võla sissenõudmiseks tehtud kulutused, seejärel võlgnevuse põhiosa ja alles viimases järjekorras laenuintressid), mis võiks 18 motiveerida tarbijat julgemalt oma laenuprobleemiga tegelema, mitte nende eest põgenema
Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. · Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. · Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks · Oluline kahju põhitegevusest · Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel · Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid · Olulise turuosa kaotus · Kui ettevõttel on pooleli majandus- või kohtuvaidlus, mis võib kaasa tuua olulisi kohustusi, mida ei suudeta täita Kui audiitorettevõtjal tekib kahtlusi jätkuvuse printsiibi täitmises, peab ta koguma piisavalt materjali kahtluste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Kui ettevõtte aruandlus on lähtunud
Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha müntisid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Aegade jooksul hakkas välja kujunema rahandussüsteem, mille olulisteks koostisosadeks oli krediidi ja raha deponeerimisvõimalused. Raha hakkas tasapisi muutuma kapitaliks*. Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt
äriidee, puudulik turuanalüüs, loogikavead, otsesed vead finantsprognoosides, prognooside põhjendamatus (,,arvudega mängimine"), ka liigne pealiskaudsus. · Alustavate ettevõtete puhul ajaloo puudumine, riskantsus. · Laienemisplaane ei toeta finantseerimisallikate äranäitamine vajalikus mahus. (Investeeringud + käibekapital). · Miinuseks on ettevõtte senine nõrk finantsseis või ka probleemid varasemate laenude tagasimaksmisel. · Ettevõtte omanike ja juhtkonna varasem negatiivne krediidiajalugu. · Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate finantseerimisallikate kombineerimist. · Ebapiisav tagatis. Üheks võimaluseks on garantiifondide kasutamine (KredEx). · Liigoptimism. Kui prognoosid ei täituks ei suudetaks laenu teenindada. · Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine: Pank · Annab laenu.
stressist. II Faas kaotamine. Algavad probleemid. Mängurid tunnevad, et nende tegevus on kontrolli all, reaalselt aga mitte. * üksinda mängimine * usk, et suudetakse lõpetada mängimine, kui seda soovitakse, kuid ei leita seda vajaliku olevat * mängitakse, et võita tagasi kaotatut * valetamine * varjatakse oma kaotusi * laenamine, raskused võlgade tagasimaksmisel * lubatakse mängimine lõpetada, kuid ei tehta seda * lähisuhted kannatavad * töölt puudumine III Faas meeleheide. * lootusetuse tunne, kuna kaotused kasvavad * klammerdumine võidufantaasiasse, lootuses kõike taastada * süütunne * eraldatus ja ükskõiksustunne oma lähedaste suhtes * mõistetakse, et ei suuda võita, aga vaatamata sellele mängitakse edasi, * varastamine, võltsimine jne mängimise finantseerimiseks
arvestusperioodi ulatuses. · rentaabluslävi ( IRR - internal rate of return ). See on norm, mille puhul diskonteeritud (ajaldatud ) tulu väärtus võrdub investeeringuga. Pöördväärtus on investeerigu tasuvusaeg. PROBLEEMID: · inflatsiooni arvestamine. Mõjutab kõiki komponente ühtemoodi - pole vaja arvutada eraldi · diskontomäära valik. Intressi nominaal- ja reaalmäär. Näit. Laenuintress 12%, inflatsioon 5% siis tagasimaksmisel reaalmäär on 7%. · arvestusperioodi pikkuse valik: tulu saamise aeg, ehitise kasutamise aeg · valitud diskontomäär peab olema suurem kui loobutud alternatiivtulu allikal ( pangadeposiit). · möödunud perioodi kogemuse subjektiivsus. Ei saa usaldada absoluuthinnanguid , kuid võib usaldada kui vahendit alternatiivide hindamisel. · ignoreerime majanduse statistilise ( tõenäosusliku ) iseloomu. Arvutusraskused. Ajakaost kahju suurem kui arvutustäpsusest tulenev kasu. Intuitsioon
on logistiliste strateegiate aktiivne rakendamine võimaldanud ettevõtete logistilisi kulusid (distributsioon, hanked, laovarud) vähendada kuni 40-50%, mis võimaldab müüa oma kaupu 10- 15% odavamalt, säilitades senise kasumimarginaali. Soome puhul seondub ulatuslikum rakendamine majanduses ' lamaga - 1991-1993. a. Soome majanduskriisiga, suures osas põhjustatud majandussuhete kokkukuivamisest Venemaaga ja raskustest võetud laenude tagasimaksmisel. Soome turg kuivas kokku, enda elushoidmiseks olid Soome ettevõtted sunnitud järsult vähendama tegevuskulusid ja ägedalt konkureerima iga tellimuse saamise pärast. Kõige suuremaid võimalusi kulude vähendamiseks pakkusid töötajate koondamine ning logistiliste kulude rangem kontroll ja piiramine. Soome Logistikaassotsiatsiooni andmetel vähenesid logistikakulud Soomes aastatel 1990 -1995 16%, ehk 15 miljardi marga ulatuses (reaalhindades, 1995 a. Soome marga väärtuse alusel)
Vähesed pos. näited(Keenia) igakülgne koostöö väliskapitaliga: ei ole tasuta lõunaid Välisabi antakse suuresti omakasu eesmärgil, abiandja taotleb mingeid soodustusi. Riigi tasemel koostööst saavad isiklikku kasu ainult eliidi liikmed. Kõigile võrdsete võimaluste andmine elavdab küll majandust, kuid vähendab kontrolli (praegune Asia kriis) laenamine - laenatakse palju, et saavutada kiiret efekti, kuid tagasimaksmisel tekkiv hüperinflatsioon vähendab oluliselt efefkti(Brasiilia). Praegu jätkatakse üldist katsetamist, milline strateegiate kombinatsioon on kõige parem, kuna ideeliselt on kõik vajalikud. Kõige kiirem areng on toimunud Aasia tiigritel, keskmine maj. kasv on positiivne, kuid võrreldes ARdega on 3R mahajäämus suurenenud. EESMÄRK: STABIILSUS Takistused: piiritülid - riigipiirid on kunstlikult paika pandud, arvestamata etniliste kultuuuriliste asjaoludega.
tasumise graafikule (lisa nr.4). 4. Intress. 4.1. Laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intressi arvestusega ___ % (__________________________) aastas vastavalt lisas nr.4 toodud graafikule. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. 4.2. Intressi arvestamine algab laenusumma laenusaajale ülekandmisele järgnevast päevast. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. 5. Viivis 5.1. Kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 4 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist ....... % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5.2. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade laekumisega laenuandja pangaarvele. Viiviselt viivist ei arvestata. 5.3
Siiski võivad pooled kokku leppida, et laenu tagastamisel peab laenusaaja maksma laenuandjale tasu laenu kasutamise eest. Tasu laenu kasutamise eest seisneb ennekõike intressi maksmises. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lisaks intressi maksmise kohustuse kokkuleppimisel võivad lepingu pooled kokku leppida, et laenu tagasimaksmisel peab laenusaaja maksma tagasi suuremas ulatuses, kui laenuandja poolt algselt välja maksti. Näiteks, kui laenuandja maksab laenusaajale välja 3000 krooni kokkuleppega, et laenusaaja maksab peale kokkulepitud tähtaja möödumist tagasi 3500 krooni, tegemist on antud juhul varjatud interssikokkuleppega. Laenusaaja peab maksma laenuandjale laenu tagasi peale kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui saabub kohustuse täitmise tähtaeg.