erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said
BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine Tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega Eestlaste õiguste allasurumine Välistas vene kolonisatsiooni
• Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk,
Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli aadlikel taas nende üle suur mõjuvõim, talupojad muudeti uuesti pärisorjadeks. Võib öelda, et mõisnikel oli piiramatu võim talurahva üle. Teotööle pidid minema ka väikelinnade elanikud ning sellega kaotasid eestlased peaaegu kõik võimalused saada linnakodanikeks, enamus
a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a
kuninga Friedrik VI ja Vene tsaari Peeter I koosseisus, et hõivata Eesti ala Rootsi riigilt. Algas Põhjasõda, mis kestis aastatael 1700-1721. Selle tulemusena sai Rootsi Venemaa käest lüüa ning algas Vene aeg. Eesti jagune Eestimaa kubermanguks, mis hõlmas enese alla Põhja-Eesti neli maakonda ja Liivimaa kubermangus, kuhu kuulusid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, Venemaa kehtestas Eesti aladel Balti erikorra. Tähtsamaks muudatuseks oli aadlitel nende riigistatud mõisamaade tagasiandmine e. restitutsioon. 1762. aastal sai troonile Katariina II, kes viis läi olulisi muudatusi. Ta kaotas baltikumi privileegi ja lisandus Paldiski maakond. Muudeti ka maksukorraldust, laiendades pearahamaksu Venemaalt Liivi- ja Eestimaale, ning selle tulemusena hakkasid toimuma hingeloendused. Või öelda seda, et Eesti aladel oli 13-19 sajandi jooksul palju erinevaid valitsejaid, kuid kõige tänuväärsemad teod toimusid Rootsi ajal, kui hakati rõhku panema
viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus;
aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele Balti erikord erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult sinna nimekirja kuuluvad (ehk immatrikuleeritud) aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidid kaitsma sealsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Katariina II 1762
valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus Mõisted 1. baltierikord - eriolukord(seadused jms.) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri 4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi 5. pearahamaks - uus maksukorraldus 6. hingeloendus - inimloendus(et panna kirja maksukohustuslik elanikkond) 7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta 8
Meeskohtud kohtud Saaremaal ja Eestis, mis tegelesid talupoegade ja mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed
Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine vilja väljavedu Rootsi vilja müük sõjaväele viinapõletamine ,,hõbedavihma sadu üle Eestimaa" Restitutsioon riigistatud maade tagasiandmine nende endistele omanikele. Taastusid ka mõisnike õigused talupoegade üle. Talupoeg kui õigusteta pärisori Roseni deklaratsioon 1739 (Vohnja mõisa mölder Jaani kaebekiri Annale, keisrinna soovis selgitust talupoegade olukorra kohta, selgituse andis Liivimaa maanõunik Rosen) 1.talupoeg on pärisori, teda võib osta.... 2.talupoja maa ja vara kuulub mõisale 3.maa kasutamise eest koormised, nende suurus pole piiratud 4.kohtuvõim kuulub rüütelkonnale
Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk;
Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti maapäevadel (maksud, seadus, jne), lubatud luteri kirik, kehtivad vanad seadused+ lisanduvad uued. Rüütelkondi oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. MÕISTED reduktsioon- Rootsi aeg- vakuraamatud- mõisate riigistamine 1645 restitutsioon- Vene aeg- riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele 1710 aadlimatrikkel- õpinguraamat (e nimekiri), kõnekeeles ,,eksmatt" asehalduskord- kubermangud -> asehalduskond, maakonna nimetused keskuste järgi vakus- maksupiirkond nekrutimaks- Eesti talupojad Vene sõjaväkke 25 aastaks pearahamaks- maks riigile rüütelkond- aadli omavalitsus kodukari- mõisniku õigus karistada talupoegi mõis- suur majapidamine (mitte mõisniku kodu) portaal- sissekäik (kohal tihti ka valgmik) import- siseveokaubad
saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kõige tähtsam kuulueide omadus oli kõneosavus: ta pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane on ikka oodatud ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võesti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi kuulupudel aga avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel. Viljandlased nimetasid kosjakuudeks novembrit ja märtsi. Kõige paremini sobis aga noore kuu neljapäev , siis oli kindel, et noorik ruttu vanaks ei jää. Samuti pidi noor kuu tagama palju terveid lapsi. Pärnu kandis öeldi, et noore kuu neljapäeval käi kosjas, vana kuu reedel puhasta kerist !
1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel · restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele · jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir · halduskorraldus · valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile · kindralkuberneri abiks said valitsusnõunikud · 3 rüütelkonda · justiitskolleegiumid Peterburis aadlike õigused
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine.
Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.2 Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita. Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised
aadlike süüasjad. Rootsi riigivõim ja Balti aadel: Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni tagajärjel: · Tagasivõetud mõisad anti rendile · Riigi sissetulekud tõusid märkimisväärselt · Paranesid haridusolud Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku iseloomuga maanõunik. Balti erikord: Restitutsioon Rootsi valitsus aja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Seda oli vaja teha, et võita Balti aadlike poolehoidu. Balti erikorra ja August 2 privileegide võrdlus: August 2 privileegid: Balti erikord - Usuvabadus - Kehtima jäid senised - Ainuõigus kohalikele seadused ja riigiametitele maksukorraldus.
kolm korda oli juba ära öeldud, pidi noormees uue mõrsja leidma. 1.1.3. Kuulamine Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad
Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas tunnistajate kirjalikust tõendist, seda ei saanud kurjasti ära kasutada, sest neid polnud nii palju ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle. Teine osa oli see, et kõik senised seadused ja ka maksukorraldus säilisid. Kui
informatsiooni vahetus. Kuna nõustamine aitab alluval toime tulla oma probleemidega, siis aitab see parandada organisatsiooni tulemuslikkust, sest alluv muutub enam koostöötavaks, muretseb vähem oma probleemide pärast, on rahulolevam ja muutub igas suhtes paremaks. Nõustamistegevus Seisneb ühes või enamas järgmistest tegevustest ehk funktsioonidest: · Nõu andmine mida peaks isik nõustaja arvates tegema · Kindlustunde tagasiandmine, julgustamine · Suhtlemise parandamine · Emotsionaalsest pingest vabastamine · Mõtlemise klaarimine, selgendamine · Ümberorienteerimine Nõu andmine ongi paljude inimeste meelest nõustamine, kuid tegelikkuses on see ainult üks nõustamistegevus. Nõu andmisel peab nõustaja ise leidma alluva probleemist väljapääsu ja koostama tegevuskava. Kindlustunde tagasiandmine seisneb inimeste julgustamises, et nad ei kardaks olla
Inimohvreid toodi harva, ohverdati mõni ori. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Balti erikord Kuigi Venemaa võit Pühjasüjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja- Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40
27. Balti erikord Balti erikord: See oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, aidates hoida siinset kultuurieripära (usku ei surutud peale, saksakeelne asjaajamine, tollimaksud, kohtusüsteemi muudatused.) Venemaa püüd aadli poolehoidu võita. Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keisrivõimu kõrgemad esindajad: kindralkubernerid. Restitutsioon: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadlimatrikkel: 1730-1740. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. (Kes olid nimekirjas, omasid erilisi eesõigusi.) Roseni deklaratsioon 1739: Siinne talupoeg on pärisori Mõisnik võib teda pärandada, vahetada, müüa, nagu muud mõisavara. Tema maa ja vara kuulub ka mõisale Talupojal tuli teha koormisi (piiramatu) Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale, mitte riigile. HALB
12. veerbuar 1700 rünnati Riiat. Narva lahing Karl XII, lumetorm. Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783
tagasi lükatakse. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kuulueit pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane ikka oodatud on ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti pidi tal viinapudel ehk kuulupudel kaasas olema. Võeti pudel vastu ja joodi sellest, siis olid lootused kordaminekuks kõige paremad; pandi aga pudel avamata kõrvale, tähendas see järelemõtlemist ja tagasiandmine muidugi seda, et kaup jääb katki. Mulgimaal aga oli kosjakase tava. Noormees viis kase neiu akna taha ja kui see sisse võeti, oli mõtet kosja minna. Varasemal ajal oli ka tuntud tava, kus aktiivsemaks pooleks olid hoopis tüdrukud, kes käisid poisse tupele kutsumas. Tava seisnes selles, et tüdrukud käisid kiriku juures, tühi noatupp või kaunistatud kott vööl, peigmeest otsimas. Lisaks eelpool kirjeldatud tavadele oli ka üks lihtne ja inimlik viis mis tagas edu kosjaminekul
50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri; ainult sinna nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Roseni deklaratsioon 1739 - Liivimaa maanõnuki Otto Fabian Roseni seletuskiri talupoegade õigustest Baltikumis. Selle järgi oli siinne talupoeg
sajandil * 1721 aastal oli Eesti aladel ~120'000-170'000 inimest; 18. sajandi lõpuks oli ~500'000 inimest. -) Oli tegemist rahuajaga, samuti ei võetud Eesti aladelt mehi Vene sõjaväkke ning polnud ka suuri epideemiaid ehk inimesed said rahulikult üles kasvada. * Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriseisundit Venemaa riigi koosseisus Venemaa lootis, et tekitades eritingimused Eesti- ja Liivimaal ei soovi riigid Venemaa koosseisust lahkuda. -) Restitutsioon riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. -) Senised seadused ja maksud säilisid; uute seaduste kehtestamiseks tuli kohapeal need seadused registreerida. -) Ametlikuks usuks jäi luteri usk. -) Kohalikuks asjaaamise keeleks jäi saksa keel; ametnikena töötasid samuti sakslased. -) Aadli omavalitsused jätkasid edasi tegutsemist; koostati aadlimatriklid, kuhu kanti nimed nendest inimestest, kes said Maapäevadel otsuseid langetada.
(Praktikas see regulatsiooon praegusel kujul eriti ei tööta ja praktika puudub) 5.2.4 Tagasivõitmise tagajärjed PankrS 119. Sisuliselt on tegemist tehingu tagasitäitmisega. Mida saab nõuda teise poole käest? Nõuda asja tagasi koos viljadega Saamata jäänud kasu (kui teine pool oli pahauskne) * saaja pahausksus antud kontekstis - teadis tagasivõitmiseks alust andvatest asjaoludest Kui asja tagasiandmine on võimatu, võib saaja käest nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool oli pahauskne Kui asja enam ei ole ja teine pool on heauskne, siis ei olegi mõtet selle tehingu tagasivõitmisega eriti tegeleda. Mida teine pool saab nõuda? Kui teine pool oli heauskne, saab nõuda üleantu tagastamist eelisjärjekorras, massikohustusena ( 119 lg 4 => 146 lg 1).
Võrreldes kraavitusega, vähendab drenaaz pinnaseerosiooni, kuid negatiivse küljena suureneb lämmastiku väljakanne. Nimetatud mõjude vähendamiseks tuleb kasutada maaparanduse keskkonnakaitseabinõusid (settebasseinide, lodude ja eesvoolu kaldapuistu rajamist ning eesvoolude renaturaliseerimist), mille eesmärk on lokaliseerida võimalik toitainete väljakanne ning säilitada ökoloogiline stabiilsus ja bioloogiline mitmekesisus. Jõgedele ja peakraavidele looduslähedase kuju tagasiandmine mitmekesistab maastikku (pildil Taebla peakraavi renaturaliseerimine) Mitmed väärtuslikud kalajõed on omal ajal sirgeks kaevatud. Kasvanud on jõgede ja järvede settimine (jõe- ja järvemuda teke). Sellele tegevusele aitavad oluliselt kaasa koprad, kes ehitava tamme, paisutavad vett ja risustavad veekogusid mahalangetatud puudega. Maaparanduse keskkonnaabinõude rakendamise vajadus tuleneb seadusandlusest. Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi
annaabi.ee 
