inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui ta saab tagasi lükata parlamendis vastu võetud seadused- vetoõigus f)Presidenti on võimalik kontrollida ka riigi eelravega, sest president vajab parlamendi heakskiitu suurte kuluprogrammide jaoks g)valitsus on pikaajalisem h)vastastiku tegevuse blokeerimine i)võimuharude autonoomia suurim
Kontrolltöö valitsemine ja avalik haldus kordamistemaatika 1. valitsemise mõiste ja töökorraldus 2. presidentaalne- Rahvas valib parlamendi ja presidendi -> President nimetab ametisse/ tagandab Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on
erruminek annab riigipeale õiguse saata laiali ka parlament ja kuulutada uued valimised. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendada otsustusprotsessi. SKEEM: Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 2.)Presidentaalne valitsemine Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid
valitsuse ja parlamendi suhteid. Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Näiteks: Suurbritannia Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus
Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad. Presidendil on õigus kasutada vetot parlamendi mingi probleemi arutamise juures. Samal ajal parlament saab presidenti pigistada rahaliselt (kui näiteks ei suudeta saavutada kokkulepet) Poolpresidentaalne võim: on levinud ka Euroopas, nt Soome ja Prantsusmaa. Võimu jagavad peaminister ja president. Suhetes parlamendiga on presidendi mitmeid võimalusi oma tahet peale suruda. Tal on õigus panna
kohal. Kemoretseptorid asuvad samasuguste piirkondade kõrval paiknevates karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav.
pole võrdselt haritud, seega võib valimisõigus tuua võimule harimatu massi. Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvide tõrjumise. Kollekiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. PRESIDENTALISM- Nt Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia, USA. President nii riigipea kui valitsusjuht. Rahvas valib presidendi. Valitsuse koosseis muutub pr valimise järel, mitte parlamendi. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Pr nim ja tagandab valitsuse. Hea: valitsused on pikaajalised. Halb: vastastikkuse tegevuse pärssimine või blokeerimine POOLPRESIDENTALISM- Nt Prm, Island, Portugal, Leedu, Venemaa. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nim ametisse peaministri, kellega koos juhib valitsust. Parlament hääletab ametisse ja tagandab valitsuse. PARLAMENTALISM- Nt It, SM, Sveits, Iirimaa. Esindusdemokraatia. Rahvas valib parlamendi, mis valib presidendi
Presidendi lesandeks on nimetab ametisse ja vib tagandada valitsuse. USA parlamendi nimeks on kongress. Parlament vib vastu riigi eelarve (niteks Argentiina, Mehhiko, Gruusia). Poolpresidentaalen valitsemiskorraldus - niteks Venemaal. Rahvas valib nii parlamendi, kui presidendi. President nimetab ametisse peaministri ja juhib valitsust. President vastutab vliskaitse ja meedia poliitika , peaministrel vastutab sotsiaalksimuste eest ja majandusksimuse eest. Parlament hletab ametisse ja tagandab valitsuse (Prantsusmaa, Leedu, Venemaa). Eesti Vabariigi presidendiks vib hakata 41 aastane ja snnist saati Eesti kodanik. Presidendi valib valimiskomisjon ja parlament. Valimiskomisjon koosneb riigi kogu liikmetest ja volikogu esindajatest. ##SEADUSANDLIK VIMU ORGAN - EESTI VABARIIGI PARLAMENT## Eesti parlament on riigikogu, milles on 101 liiged. Parlamendi valmimised toimuvad iga 4 aasta tagant. Parlamendi struktuur jaguneb kaheks: 1)Formaaliguslik struktuur: 1
Elbe jõel kohtuvad 19 aastal idarinne (Venemaa) ja läänerinne (Prantsusmaa, Kanada, jt.). ?Saksamaa on alistatud. Saksamaa kapituleerub 8-'.mai Murragulised lahingud ?Midway lahing 1942 ?Vaikse ookeani piirkonnas ?jaapanlased tungivad kallale USA mereväebaasile ?jaapanlased kaotavad ?El-Alameine'lahing 1942 ?rünnatakse teljeriikide väekoondist ?põhja-Aafrikas ?Inglismaa väed sunnivad Itaalia-Saksa väed alistuma ?Juulis 1943 tungitakse peale Sitsiiliasse, mispeale Itaalia kuningas tagandab Mussolini ?Itaalia valitsus sõlmis 1943 vaherahu ?Saksa jõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia ning koostöös Mussoliniga loodi seal fasistlik vabariik, Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. ?Partisanisõda - vastupanuliikumine ?levinud Lõuna-Euroopas, Jugoslaavias ja Venemaal ?tõhusaks abiks liitlasriikidele ?Stalingradi lahing juuli 1942- veebruar 1943 ?sakslaste suurim ebaõnnestumine idarindel ?u. 300 000 Saksa sõdurit satub Punaarmee piiramisrõngasse
põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna
2) Likvideeriti lennu- ja merevägi 3) Keelustati sõjaväeteenistuskohustus 4) Loodi Reini’i demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territoriumist 5) Saksamaa pidi maksma reparatsioone. (sõjakahjude kinnimaksmine) 2. Riigivormid Seadusandliku võimu puhul eristatakse presidentaalset, poolpresidentaalset ja paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja sotsiaalpoliitikat. Parlamentarism- rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi ning samuti tagandab/ hääletab ametisse valitsuse
läänisuhte sõlmimine. Piiskoppide ja vaimulike puhul tähendas see nende ametisse nimetamist. Alates Otto I olid seda teinud keisrid, mis häiris paavsti. Avalik tüli puhkes 1075. aastal. Keisriks oli Heinrich IV ja paavstiks Gregorius VII. Paavst keelab ilmalikel võimudel kiriku asjadesse sekkumise ja nõuab keisrilt tunnustust paavstivõimu ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal. Saksa piiskoppide toel kuulutab Heinrich IV paavsti tagandatuks. Vastukäiguna tagandab paavst keisri, keisrile ustavad Saksa piiskopid ja vabastas keisri alamad talle antud truudusvandest. Suur osa Saksa ülikuid toetas paavsti ja ähvardas valida uue keisri, kui Heinrich IV paavstile ei allu. Keiser läks paavstilt andeks paluma. Paavst ja keiser kohtusid Canossas 1077.aastal. Lõplikult lõppes tüli 1122. aastal Wormsi konkordaadiga. Sellega pandi paika piiskoppide valimise kord vaimuliku võimu tunnused siad nad paavstilt või
See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna
mõrvast, vana on sümpaatne, aga realistlikult aeglane ja loo lahendus jõuab talle kohale mingi märgi kaudu, mis tõmbab tähelepanu ja hakkab häirima ning lugu lõpeb alati koosolekuga, millest võtavad osa kõik ellujäänud tegelased). LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine
6.2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress
vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid. 6.2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda)
Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses ja need mehhanismid on erinevad kuidas nad tasakaalustavad nt: kontrollimehhanism ( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks
maja(valitsuse) poliitilise liini vastuolulisus PRESIDENTALISM- parim näide USA, ka Mehhiko,Gruusia.. (VÕTA JOONIS MOODLEST) President- riigipea, valitsusjuht ning keskne poliitiline figuur ühes võtmes (valitakse iga 4. aasta tagant otse rahva poolt) Ülesanded- juhib valitsust ja koostab selle (administratsiooni) täidab peaministri ülesandeid nimetab ametisse ministrid või tagandab sealt läbi rääkimata Kongressiga (ehk parlamendiga) SEADUSANDLIKU VÕIMU INSTITUTSIOON USA’s ON PARLAMENT ehk Kongress. Vaid parlamendisaadikutel on seaduste algatamise õigus, kuid presidendil on see vastu vetoõigus. Lisaks vajab president kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu- Kongressil on nö. „rahakoti võim“ Kongress jaguneb => 1)Esindajatekoda 2)Senat Nende heakskiidul võetakse vastu riigieelarve.
aluseta sellest keelduda. kandidaaditeenistuse, notarieksami lõppemist; sooritamise ja notari ametikoha täitmise kord Valdkonna eest vastutav minister tagandab Tehingute tõestamine on notari peamiseks on kehtestatud notariaadimäärustikus. ametitoiminguks, mille tulemusena valmib notari ametist järgmistel alustel: notariaalakt. Konkursi kuulutab välja Notarite Koda. kui notari suhtes on jõustunud Põhilised tehingud, mis kuuluvad Teade konkursi kohta avaldatakse vähemalt süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult
4) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul; 5) kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist; 6) kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil. (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel: 1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; 2) raske ametialase üleastumise korral; 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.
2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult
2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja- Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab
6.2. Riigipea roll presidentalismi korral: Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA- s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress
siis ütleb enne hääletamist valitsus, et see on seotud usaldusega. Kui see läbi kukub, siis see valitsus lahkub. See on valitsusele riskantne. Peaministri lahkumine peaminister ei pea oma lahkumist põhjendama, annab presidendile lahkumisavalduse ja valitsus kukub. · Juhan Parts 2005 umbusaldamine Ken-Marti Vaherile. Temalt tuli idee seada kvoodid korrumpeerumise vastu võitlemisele. Parts ütles, et kui Riigikogu tagandab ametist Vaheri, lahkub ka tema Peaministri surm Peaministri kriminaalkorras karistamine Valitsus ei ole kolme nädala jooksul otsustusvõimeline kui 8 ministrit lahkuvad ja neid ei saa 3 nädala jooksul asendada, siis valitsus lahkub. Valitsuse usaldamine Küsitlused: 2000 46% 2002 42% 2003 56% 2004 42% 2005 44% 2006 61% 2007 64% - enne pronkssõdurit 2008 49% - majanduslangus, venelaste vastumeel Loeng XIII: Kohalikud omavalitsused
üleliidulisi ja liiduvabariikide institutsioone. Kõrgeimaks riigiorganiks on kohalike nõukogude delegaatidest koosnev üleliiduline kongress, mis valib enda keskelt alalise võimuinstitutsioonina Kesktäitevkomitee. Parteid, mille tsentralistlik organisatsioon vastandub riigi detsentraliseeritud haldussüsteemile, põhiseadus ei maini. 21.01.1924 sureb Lenin, aga ennem astus välja Stalini võimutäiuse vastu. 24-29 Stalini tõus ainuvalitsejaks ja juhiks opositsiooni kõrvaldamise teel. 25' tagandab sõjarahvakomissari kohalt Trotski, kelle permamentse revolutsiooni teooria oli vastuolus Stalini teooriaga. 27' Trotski parteist välja ja asumisele. Dets 1929' Stalini 50. sünnipäev; autokraatliku diktatuuri algus: Viisaastakuplaanid muudavad NSVL-i alates 28' modernseks tööstusriigiks. Talurahva kollektiviseerimine kujuneb hiiglaslikuks agraarrevolutsiooniks, mille ohvriks 6/10 kõigist taludest ja u 11mlj inimest (kulakute likvideerimine 32')
Asendamise ajal omab ta samasuguseid õigusi ja kohustusi nagu notar. Lisaks sellele vastutab notari asendaja notariga samadel alustel ja tekitatud varalise kahju eest vastutavad notar ja tema asendaja solidaarselt.73 Notar vabastatakse ametist justiitsministri poolt järgmistel alustel: 1) notari algatusel; 2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada; 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 näidatud vanusepiiri saabumisel. Justiitsminister tagandab notari ametist järgmistel alustel: 1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise; 2) raske ametialase üleastumise korral; 3) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 näidatud aja jooksul; 4) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise.
investituur vaimuliku ameti võis anda vaid paavst). Paavst Gregorius VII (1073-1085) nõudis, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnustaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. Sündmustik: Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja. Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse 15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida
annaabi.ee 
