Roheline energia Oliver Bollverk 1 Sisukord 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid 2. Roheline energia aitab hädast välja 3. Tuuleenergia 4. Päikeseenergia 5. Hüdro ehk vee-energia 6. Kasutatud kirjandus 2 1. Energiaallikad ja energiaprobleemid Nagu me teame, jagatakse energiaallikad taastuvateks ja taastumatuteks Taastumatud energiaallikad Taastuvad energiaallikad nt: nt: põlevkivi, kivisüsi, nafta, päikeseenergia, gaas, turvas, kivisüsi tuuleenergia, vee-energia, puit (mõnes riigis mitte), Põhilised probleemid: biomass · Taastumatute energiaallikate otsasaamise oht · Fossiilsete kütuste (põlevkivi, nafta, gaas, kivisüsi) põletamine rikub looduskeskkonda Põhjalikumalt: · Fossiilsete kütuste põletamine paiskab atmosfääri o...
Ala kopeerimine uues paigas liituvad isendid seal juba elavate isendite grupiga; aitab vältida ohtlikke paiku, kuid vähendab võimalusi asustada uusi sobivaid elupaiku Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine Varastamist talutakse, kuna grupieluviis on mõnel muul moel edukatele isenditele kasulik ja hiljem tasutakse neile info loovutamisega Mesilaste tants Kollektiivse jahi võimalus
edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus. Eskimod saavad enamiku toidust ja rõivamaterjalidest mereloomadelt. Jahil ja koormate veol on vältimatuteks abilisteks erilised , suured ja tugevad eskimo tõugu koerad. Tänapäeval kasutatakase tundras liikumiseks koerarakendite kõrval üha rohkem mootorpaate ja-k...
Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib üldse oma jõududega toime tulla ? Jah, kui inimene on leidnud endas taastuva energiaallika Allikad http://www.terviseleht.ee/200401/01_stress.php http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130 http:// www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/psravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm Aitäh kuulamast !
Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku puudused: tuulevaba perioodi ajal ei saa energiat; tekitab palju müra ja vibratsiooni Paljudes riikides ollakse tuumaenergia kasutamise vastu, sest: -tuumajääke ei ole kuhugi panna (matta) -jäätmed on keskkonnale ohtlikud -tuumakatastroof tekitaks väga suuri kahjustusi Taastumatute energiaallikate kaevandamisel tehakse keskkonnale palju kahju (muutused põhjavees, maapinna deformatsioonid, aheraine) Taastuva energia kasutamine ei ole keskkonnale nii kurnav ja reostav, kuid nõuab siiski palju raha Energia säästmise võimalused: -tuled kustutada iga kord, kui ruumist väljuda -vältida liigset veekasutust -tavalised lülitid asendada valgusregulaatori või liikumisanduriga -äraoleku ajal hoida toas tavapärasest madalamat temperatuuri -päikesepaneelid
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt
Tegemist on: a) positiivse korrelatsiooniga b) Negatiivse korrelatsiooniga c) mõlemad vastused on valed 2. Hüpotees on: a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna
Taastumatute energiaallikate kasutamisel on mitmeid negatiivseid mõjusid, seetõttu tuleks keskkonnahoiu seisukohast eelistada elektrienergia saamiseks pigem taastuvaid energiaallikaid. Millise taastuva energiaressursi kasutamises näed Eestis enim potentsiaali ja miks? Palun too välja ka antud energiaressursi kasutamisega kaasneda võivad potentsiaalsed negatiivsed aspektid. Tundub Eestis on aktuaalseks läinud tuule energia. Potensiaali on kuna tuult meil jagub. Tööalaselt panen tähele, et juba mitu aastat on tuuleparkide ehitamine aktiviseerunud. Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning militaarseid nn sideposte
PINNAMOOD Kirdes palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal mägine maa Kesk-ida osas on maapind rohkem madal Lõuna-Saksamaal on sirgjoonelised mäed Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud MAJANDUS Saksamaad hinnati 2008. aastal suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks maailma riikide seas. Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal
arenev ja täiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu; tööhõive suurendamine, kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul, kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota; energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda. odavam, kui teised taastuva energia allikad (energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia) Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus; reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas; reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse
Jõgede hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks näiteks veskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Hoover Dam USAs. Hüdroelektrijaamades ei teki süsinikdioksiidi ega teisi keskkonnakahjulikke aineid. Väikehüdrojaamade kahjulik toime keskkonnale on õige projekteerimise ja disaini korral väga väike. Hüdroenergial on paraku aga palju miinuseid, mistõttu seda taastuva energia liiki ei peeta alati sugugi keskkonnasõbralikuks. Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus väheneb tunduvalt.
temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Erinevalt metallist, ei kanna puit elektrit edasi. Selletõttu ehitati kolmekümnendatel aastatel saatjamastid puidust, misjuures antennitraat masti sees üles riputati. Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka
Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja
Samal ajal ei tohi lasta selle mõjutada tolerantsust igapäeva elus või piirata inimese võimet olla avatud. Just tolerantsus on täiusliku eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja
Nii kaua, kui Maal on elatud, on toimunud ka ühiskonna areng. Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada sama head ja mugavat elu, peavad teadlased leiutama uue taastuva energiaallika transpordivahenditele. Teaduse ja tehnoloogia arenemine vajab ülimalt haritud inimesi. Kuid kas on üldse võimalik, et iga järgnev põlvkond on eelnevast targem ilmselt mitte. Inimesed võivad küll areneda edasi, kuid seda mitte lõputult. Kindlasti ei ole nüüdisinimene arenenud viimse võimaliku kauguseni. Nüüdisinimene on taibukas, ta on võtnud endale abiks arvuti, mis abistab teda kõiges. Arvuti kasutuselevõtt näitab, et veel on, kuhu edasi liikuda.
Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on Saksamaa jaoks läbitud ning järgmisel aastal on oodata 1,2 % majanduskasvu. Oluliseks probleemiks jääb eelarvedefitsiit, mis on 2009. aasta lõpuks jõudnud 4 % tasemele ning 2010. aastal võib jõuda juba 5 %-le. Samuti otsustati tühistada ka plaan, mis näeb ette tuumaenergiast loobumist 2020. aastaks. Uus koalitsioon lubab küll panustada taastuva energia allikatele, kuid peab tähtsaks ka tuumaenergia kasutamist, mis annab tänapäeval tervelt 23 % Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa välispoliitika Uueks välisministriks saab Guido Westerwelle, kellel aga puudub välispoliitiline taust. Samas arvatakse, et liberaalid hakkavad toetuma oma viimasele valitsemiskogemusele. Guido Westerwelle peab tähtsaks suhteid Ameerika Ühendriikidega. Koalitsioonileppes on ära märgitud ka
Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel." Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab. Kokkuvõtvalt: 1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi. 2. Mets on koduks paljudele loomadele. 3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5. Metsas kasvavatest taimedest saab valmistada ravimeid (seejuures tuleb taimi kasutada ökonoomselt). 6
1) Aitame kaasa kaevude, kanalisatsiooni, kohalike teede, elektri- ja sidevõrkude rajamisele ning Interneti kättesaadavuse parandamisele. 2) Võimaldame väike ja keskmistele maaettevõtjatele soodsama ligipääsu investeeringutoetusteleja samuti arendame nõuandeteenistust. 3) Seisame selle eest, et Eesti põllumajandus ja kalandus kui peamine toidutoorme tootja oleks konkurentsivõimeline nii sise- kui välisturul. 4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena.
haiguste ja välisparasiitide esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi seiret viib läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, vastutavaks isikuks on Margo Hurt. 3.2 Seiretööde metoodika Jõevähi seiretööd põhinesid katsepüükidel, milleks kasutati vähimõrdasid. Saagis esinenud vähid analüüsiti, fikseerides iga isendi koha järgmised näitajad: sugu, pikkus, kaal, sõra puudumine, taastuva sõra esinemine, vigastuste esinemine, haiguste ja parasiitide esinemine. Kogutud andmete põhjal kajastati veekogude lõikes: püütud isendite koguarv, püütud vähkide arv mõrraöö kohta ehk CPUE (catch per unit effort), mõõduliste vähkide protsent koguarvust, puuduva või taastuva sõraga isendite protsent koguarvust, lapihaigete ja portselanhaigete arv ja protsent koguarvust, ektoparasiitide suhteline arvukus. Tulemuste põhjal anti hinnang
puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab. 7.slaid Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara, mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti. Kuna jätkub põhjavee reostumine, siis tuleb rõhku pöörata maapinnalähedase, kiiresti taastuva põhjavee kasutamisele. Põhjavee kvaliteedi säilitamiseks on oluline veekasutajate ja põllumajandustootjate koostöö veekogu toitealade kasutamisel. Oluline on karstialade ja looduslike allikate säilitamine tulevaste põlvkondade jaoks ning tulevikus on otstarbekas kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks.
siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset
.......................................................... 11 |4 Sissejuhatus Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Kui inimesed kasutaksid ümbritsevat energiat keskkonna säästlikumalt, jätkuks ressursse ka kauemaks. Alternatiivseks energia ressursiks on taastuva energia (nt päikeseenergia) kasutamine. Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas
inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel." Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab. Kokkuvõtvalt: 1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi. 2. Mets on koduks paljudele loomadele. 3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5. Metsas kasvavatest taimedest saab valmistada ravimeid (seejuures tuleb taimi kasutada ökonoomselt). 6
kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt- tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiatoodang inimese kohta on 7500 kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Minu soovitus oleks samuti olnud kasutada rohkem alternatiivset energiat, aga Saksamaa juba püüdlebki selles suunas
Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused. Pidevalt täienev tehnoloogia tõstab turbiinide kvaliteeti ning vähendab nende hinda. Tuulegeneraator kasutab elektrienergia tootmiseks puhast ja taastuvat looduslikku energiaallikat. Tuul ei saasta keskkonda ega lõpe otsa. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, sellest tulenevalt langeb taastuva energia abil toodetud elektri hind. Ja Euroopa on kogu selle tehnoloogia keskus. Vajadus puhta energia järele Traditsiooniline elektritootmismeetod tähendab seda, et energia saamiseks tuleb põletada kütust, seejärel paneb kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab fossiilkütust (põlevkivi, nafta, gaas) või tuumaenergiat. Fossiilkütuse kasutamisega kaasneb väävlioksiidi ja
puidu järele. Enamus raiutavast puidust (va küttepuit) kulub paberi ja erinevate pakendimaterjalide tootmiseks. · põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks · Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks · ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. · Kinnisvaraarendus · Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilkütustele · rahvastiku kasv ja linnastumine · karjamaid põllumajandusloomadele. · 4050% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 1020% intensiivse põllumajanduse, 510% istanduste ja 115% metsatulekahjude tõttu[1].
vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide, ehk siis värvide kasutamisega. Puit ehitusmaterjalina Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Erinevalt metallist, ei kanna puit elektrit edasi. Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate (MDF) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks.
Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 20112020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid. Arengukava sisaldab puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi. Riigielu olulise tähtsusega dokumendina kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. See on riiklik programm, mis sisaldab raamistikku ja põhimõtteid metsanduse riigi vajadustest tulenevaks arendamiseks ning on aluseks rahvusvaheliste kokkulepete ja poliitikate integreerimisel riigi metsanduse arengusse. Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja
jooksul pead tõstnud igasugused eneseabi- ja edukusepakkujad, kes lahkesti müüvad mulle kõike võimalikku, mis peaks mind muutma edukaks ja õnnelikuks. Väga huvitav ajastus, sest erakordselt paljud on tänu küll juba taanduvale majanduskriisile olnud väga raskes olukorras ja nüüd paistab olevat õige aeg seda massi kasutama hakata. Hetk on soodne, sest kas juhuslikult või vastavatelt "pakkujatelt" abi leides saavadki paljud õnnelikuks või vähemalt õnnelikumaks ning seoseid taastuva majandusega ei suudeta sealjuures sageli näha. Siiski, mulle kui skeptikule jääb arusaamatuks, miks peab enesega rahulolu ja õnnetunde saavutamiseks tingimata raha kulutama. Tegemist peaks siiski olema millegagi, mis tuleb igaühe enese seest. Tänapäeva maailmas on üha raskem blokeerida infovoogu, mis mõjutab meid tarbima ja eriti keeruline on seda teha siis, kui mulle pakutakse midagi, mis on minu isiklike eesmärkidega kooskõlas ehk näiliselt toetab minu unistusi. Ja
Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied Metsa üheks põhiväärtuseks on tema kasvamine -- protsess, mille käigus mets kogu aeg muutub (suktsessioon) ja uueneb. Metsamajandus kasutab hooldus- ja uuendusraiete kaudu metsamaa võimet puitu kasvatada ning teeb taastuva loodusvara puidu ühiskonnale tarbitavaks. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid
Näiteks võib tuua arvutiseadmeid tootva ettevõtte Dell pingutused asendamaks väikeste toodete, nagu mobiiltelefonid, süle- ja tahvelarvutid, vahtplastist pehmendused bambuse kasutuselevõtuga. Vähendades pakendi üldmõõtmeid ja ka sisu 10 protsendi võrra, on suurendatud taastöötletava materjali hulka ligi 40 protsenti. Sellega on saavutatud märkimisväärne kulude kokkuhoid ja bambuse puhul ka äärmiselt kiirelt taastuva loodusliku ressursi kasutuselevõtt. Märkimist vajavad ka hambapastatuubid, hambaharjad. Kuigi tarbija seisukohast head tooted, siis järeltöötlemise teevad neis kasutavad plastikmaterjalide segud ja pärast kasutust ka jäägid peaaegu võimatuks. Juhtivad tootjad ja jaemüüjad on jõudnud tänaseks ühisele arusaamisele, et jätkusuutlik pakend on taandumas tahaplaanile ja eesmärgiks on pakendi maksimaalne jätkusuutlikkus läbi kogu tarneahela ning taastatav pärast kasutust
Kõndisime jalgrada pidi kaevumajani, kütkestatuna majakest katva kuslapuu lõhnast. Keegi võttis vett ja õpetaja pani mu käe veejoa alla. Sel ajal kui külm juga ühe käe peale voolas, kirjutas õpetaja tähthaaval teise käe sõrmedega sõna vesi, enne aeglaselt, siis kiiresti. Seisin vaikselt, kogu mu tähelepanu keskendus sõrmede liikumisele. Äkki oleks nagu midagi ununenut ähmaselt teadvusesse kerkinud, üks taastuva mõtte võbin ja mulle ilmutati keele saladus. Teadsin, et vesi tähendas miskit mõnusat ja külma, mis voolas üle mu käe. See elav sõna äratus mu hinge, tõi valgust, lootust ja rõõmu, laskis hinge vabadusse! Tõsi, takistusi veel jätkus, kuid niisuguseid, mida peatselt oli võimalik kõrvaldada. Lahkusin kaevumajast täis õpihimu. Igal asjal oli nimi, ja iga nimi tekitas uue mõtte. Kui elumajja tagasi jõudsime, näis iga asi, mida puudutasin, ellu ärkavat. Põhjuseks
Etanool rahuldab riigi autokütuse vajaduse 18 protsendi ulatuses ja on muutnud varem kütuseimpordist sõltunud Brasiilia koos oma naftatööstusega iseseisvaks. Seda on tehtud alkoholitööstustele madalaintressiliste laenude andmisega ja maksusoodustustega puhtal etanoolil töötavatelt autodelt. Praeguseks on juba lõpetatud veevabale alkoholile kehtinud hinnasoodustused ja selle tarbimine toimub loomulikult. Taimsel baasil toodetud etanooli tähtsus puhta ja taastuva kütusena võib lähiaastatel märgatavalt suureneda eriti kui täiustub hiljuti väljatöötatud tehnoloogia alkoholi tööstuslikuks tootmiseks tselluloosist. Otsa on lahti teinud Euroopa Liit, kes nõuab 2010. aastaks üldtarbitavas kütuses biolisandite sisalduseks vähemalt 5,75%. See on kaheldav, et välja toodud variandid lähipäevil massiliselt kasutama hakatakse. Kõigepealt ootame, millal nafta otsa saab. Naftapuurtornide omanikel on praegu hiigel-monopol enamus
on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Tööstus Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad, nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased
2005). Arengukava väljatöötamisel tuleks lähtuda ka maaelu ja kultuuri säilitamise vajadusest. Samuti peab loodusressursside kasutamine toimuma põhimõttel, kus taastuvate ressursside puhul ei ületaks kasutus nende taastusvõimet. Alles siis vastaks tegelikkus säästva arengu ideedele. Näiteks fossiilsete või taastumatute looduressursside kasutamine toimuks põhimõttel, et nende ekspluateerimine oleks kindlustatud selle ajani, kus neid on võimalik asendada mõne teise, taastuva energiaga. Kuna taastuvatest materjalidest energia tootmisega kaasneb elupaikade häving, müra, rikutud maastik jne, siis tuleb välja töötada mehhanismid, mis võimaldavad kahjulikku keskkonnamõju adekvaatselt määrata ja kompenseerida. Muidugi oleks biomassist energia ja kütuse tootmine kõige kasulikum keskkonnale, kuid kas see kõik ennast ka ära tasub? Selles osas on riiklikud arengukavad liiga üldsõnalised, mistõttu puudub
sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa
kahtlemata see koht, kust alustada, sest igaüks saab tõhusamaks energiatarbimiseks midagi ära teha. Energiat saab säästa ilma igasuguste kuludeta (muutes oma käitumisharjumusi) või väheste kuludega (nt võttes kasutusele säästlikuma olmetehnika). Energiatõhusad seadmed on ostes küll kallimad, kuid tõhusama energiakasutuse tõttu on jooksevkulud väiksemad ja saastatus väheneb. Lõppkokkuvõttes säästab energia kokkuhoid raha ja parandab elukeskkonna kvaliteeti. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes, mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka. Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta järgnevatele põlvedele maailma, kus ontervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse. Kasvuhooneefekti kahjulikkus inimesele Kasvuhooneefekti mõju inimese elukeskkonnale avaldub sellistes protsessides nagu jääliustike
Mooduli alusel on puksid süsteemi kinnitamiseks. Pärast moodulite kinnitamist seinale või võlvidele rihmadega, on vaja nihutada puit plaati. See soodustab moodulite laienemist pilude vahele. 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjalid on valmis kootud või punutud lõngast, mis koosneb tulekindlast keraaamika kiudutest lisaks orgaanilistest kuidudest ( mitte rohkem kui 20% ), see tagab toode painduvuse tõusmist. Metallisulamist lõngade väljaarvamine taastuva suurima stabiilsusega kõrgel temperatuuril. Klaaskiu lõngade kasutamisega saab neid kasutada sellistes kohtades kus on vaja elektrilist stabiilsust. Tekstiil materjale on kasutatud kuni 1250 kraadi juures, aga kui on vaja et materjal oleks kõrgel temperatuuril paindlik, siis peab jääma temperatuur alla kõrgemat lubatud tempertuuri. 1.4 Materjal kaetud turbiinide labadel Teadlased on tõestanud, et keraamilised materjalid sobivad hästi tuule turbiinide labade
Taastumatud energiaallikad - sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. (Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Loodete energia - See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia Geotermaalenergia – maa siseenergia, tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Energiakriis - kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude
8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha. 2010 aastal oli keskmine elektri tarbimine maailmas umbes 3 500 kW inimese kohta, keskmine ameeriklane või kanadalane aga kulutab ekstreemsed 9000-11000 kW aastas. Jaapanis on juba kasutusel ka geoteetilised energiajaamad, tuule energia, päikesepaneelid, ja jäätmepõletid, kuid need on rohkem nagu katsefaasis. Päikesepaneelide kasutus aeglustus 2011 aastapaiku kuid 2030. aastaks plaanitakse kasvatada taastuva energia kasutust 30% ja tuuma energia kasutust 20%-ni. 20. sajandist saati on kaevandamine Jaapanis kõvasti kahanenud. Riigis endas kaevandatakse sütt ning ka imporditakse, et kasutada energiaks. Suuresti just Austraaliast ja USAst. Jaapan on oma toodangu impeeriumi ülesehitanud just selle maavaraga mis tal endal leidub ja mida kaevandatakse. Sammuti on Jaapan maakide impordis teisel kohal maailmas. Suur hulk maakidest pärined Austraaliast, osa ka USAst, väiksemateks
võistluse kestel alati eelmääratud hulga korda hinge. Eliitsprinterid hingavad ainult korra või siis üldse mitte terve viiekümne meetri võistluse kestel. Üheksakümne ühe meetri sprinterid hingavad tihtipeale pärast nelja tõmmet, ehk siis kord kahe tsükli jooksul. Veepolos hoitakse pead tihtipeale veest väljas, et säilitada paremat nähtavust ja kergemat hingamist. Keha liikumine Keha pöörleb iga käetõmbega ümber oma pika telje nii, et taastuva käe õlg on kõrgemal kui tõukava/tõmbava käe õlg. See muudab taastumise palju kergemaks ja vähendab vajadust pea pööramiseks hingamisel. Kui üks õlg on veest väljas, väheneb lohisemine, sest kui üks õlg liigub vee alla, aitab ta veest väljuval käel saavutada suuremat jõudu. Küljeltküljele liikumine on minimaalne: üks jala põhifunktsioone on kehakontuuride ja voolujoonelisuse säilitamine. Start
1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduvkasutatava vee hulk üldises tarbimises, rannikumere seisund, produktiivse metsa osakaal kogu metsast; bioloogiliselt produktiivse maa osakaal või suhe kogu põllumaasse, taastuvate varude kasutamise osakaal - kasutamine ei ületa looduslikku taastootmist; taastuva energia osakaal kogu energiast. 2. Saastumise vähendamine. Indikaatorid: saastetasude mõju tootmise korraldamisele; õhu kvaliteet (toksiliste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldamise suhe; vee kvaliteet,jäätmemajanduse tase, jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste, pakendimaksu osakaal toodangu maksumuses; jääkide osa toodangust; korduvkasutataval toorainel põhineva toodangu osakaal, kogu toote elutsükli
Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60% ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel. Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning
1. Loodusvarade kasutamine sellisel tasemel mis kindlustab ökoloogilist tasakaalu. Indikaatorid: looduslike ressursside varude ja taastumisvõime Seire valdkonnad: Mageveevaru, vee kasutus, korduv kasutatava vee hulk üldises tarbimises, rannikumere seisund, produktiivse metsa osakaal kogu metsast; bioloogiliselt produktiivse maa osakaal või suhe kogu põllumaasse, taastuvate varude kasutamise osakaal - kasutamine ei ületa looduslikku taastootmist; taastuva energia osakaal kogu energiast. 2. Saastumise vähendamine. Indikaatorid: saastetasude mõju tootmise korraldamisele; õhu kvaliteet (toksiliste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste ja neeldumise suhe; vee kvaliteet, jäätmemajanduse tase, jäätmete sorteerimise ja utiliseerimise aste, pakendimaksu osakaal toodangu maksumuses; jääkide osa toodangust; korduv kasutataval toorainel põhineva toodangu osakaal, kogu toote elutsükli keskkonnamõju
· Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul. Kehtiva elektrituruseaduse alusel on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Energiahein · Energiaheina saab kasutada energiatoormena. · Energiaheina saadakse harilikult pilliroost ja laialehelisest hundinuiast, päideroost, kiukanepist jne.
......................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Meie uurimistöö “Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus” eesmärgiks on hinnata turbavaru kasutamise potentsiaali, tehnoloogiat ja majanduslikku otstarbekust. Valisime selle teema kuna turvas on üks Eesti tähtsamaid ja olulisemaid loodusvarasid kuid kahjuks ei ole tegemist taastuva loodusvaraga. See on inimeste jaoks oluline puhta vee allikas ning elukeskkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Eestis ei ole hetkel turba kasutamine korraldatud jätkusuutlikult, seda kaevandatakse rohkem kui turvast jõuab juurde tekkida, antud teguviis on aga vastuolus säästva arengu põhimõtetega. Turba kasutamine, peale kütteallikana on ka laialt levinud aianduses, kuna turvas on hea niiskuse säilitaja mullas. Aga milleks täpsemalt turvast kasutatakse?
Maakidest-sulatatakse metalle seal,kus leidub rohkesti kütuseid/hüdroenergiat.Ettevõtete paigutuse iseärasuste põhjal jaot.tootmis harud materjali-,energia-,tööjõumahukaks ning oma paiknemises tarbijale orienteeritud haruks.Materjalimah -põlevkivist elektri tootm.Energiamah-värviline metallurgia,elektrienergia,keemiatööstus.Veemah-tselluloosi tootmine,ehit.jõgede/järvede äärde.Tööjõumah-masinaehitus,suurlinnades.Elekter- põlevkivist,õli-sama,tseme nt-sinisavi,liiv.Odavam-taastuva,ammendamatu energia kasut.Majanduskaardid-temaatilised kaardid.Kartog eograafiline uurimismeetod-kartogramm,kartodiagramm.Erikaart-turismikaart.Väike teeninduse määr-Aaf,Pa k,Afg.Hõive-Eur.riikides üsna sarnane. Eesti majandus.Loodusgeo.asend- veekogud(Läänemeri),kliimavööde(paras),loodusvöönd(segametsa).Majan dusgeo.asend-teised riigid(naabrid),riikide rühmad(EL),majanduskeskused,ühendusteed.Eesti maj.ei ole rah vusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline.SKT-sisemaj
......12 7.Kirjandusloend.......................................................................................................................13 2 1. METSASEIRE ALAPROGRAMM Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana. Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud andmestiku ja aegridade põhjal metsade seisundi muutuste väljaselgitamine, nende seostamine inimtegevuse ja looduslike protsessidega ning metsade kasvukäigu modelleerimine
annaabi.ee 
