külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid külgdeformatsioone. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga
külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus Kuidas horisontaalsed võrgud (põikvõrgud) tugevdavad müüritist? Võrk pannakse mördivuuki eesmärgiga takistada müüritises horisontaalseid deformatsioone Kuidas vertikaalne armatuur tugevdab müüritist? Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest. Pikiarmeerimist võib kasutada ka
Defektide hulka arvatakse ka üksikute elementide või kogu keevituskonstruktsiooni kaardumine. Kristalliseerumispraod. Kristalliseerumispraod tekivad sulametalli kristalliseerumisel, kui metalli temperatuur on hapruse temperatuuri vahemikus. Kristalliseerumise ajal mõjuvad õmblusmetallile tõmbepinged, mis tekivad keevitatava metalli ebaühtlase kuumenemise ja jahutamise tõttu. Pingete teket soodustavad ka jäigad rakised, mis takistavad metalli kahanemist. Tõmbepingete tõttu õmblusmetall deformeerub plastselt ning põhjustab kristallide vahel pragusid. Keevitamisel tuleb kristalliseerumispragude vältimiseks arvestada metalli hapruse temperatuuride vahemikust, tõmbepingete tekkimise kiirusest ja keevitusvanni suurusest ning kujust. Keevitamisel saab tõmbepingete mõju kristalliseeruvale metallile vähendada aga mitte täielikult vältida. Tähelepanu tuleb pöörata metalli keemilisele koostisele,
Defektide hulka arvatakse ka üksikute elementide või kogu keevituskonstruktsiooni kaardumine. Kristalliseerumispraod: Kristalliseerumispraod tekivad sulametalli kristalliseerumisel, kui metalli temperatuur on hapruse temperatuuri vahemikus. Kristalliseerumise ajal mõjuvad õmblusmetallile tõmbepinged, mis tekivad keevitatava metalli ebaühtlase kuumenemise ja jahutamise tõttu. Pingete teket soodustavad ka jäigad rakised, mis takistavad metalli kahanemist. Tõmbepingete tõttu õmblusmetall deformeerub plastselt ning põhjustab kristallide vahel pragusid. Keevitamisel tuleb kristalliseerumispragude vältimiseks arvestada metalli hapruse temperatuuride vahemikust, tõmbepingete tekkimise kiirusest ja keevitusvanni suurusest ning kujust. Keevitamisel saab tõmbepingete mõju kristalliseeruvale metallile vähendada aga mitte täielikult vältida. Tähelepanu tuleb pöörata metalli keemilisele
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele
E1 2760MPa
h1 h1 h2 46 10
EII=175MPa (Eüld tsemendiga stabiliseeritud pinnase peal)
h1 10
0,27
d 37
E1 2760
15,77
E2 175
R1
Nomogrammilt saame p
=2,3 R1=p*2,3=0,6*2,3*0,85=1,173MPa
Lubatavate tõmbepingete arvutamine:
x=0,16 (kuumad segud)
x 0 ,16
Q 1200
k5 0,971
1000 1000
k6=1,0 (asfaltbetoon tardkivikillustik)
R0=R*(1-t*v)*k6*k5/Ktt=1,6*(1-1,32*0,1)*1*0,971/0,94=1,43MPa
Tõmbetugevus on tagatud, sest asfaltbetooni tõmbepinged R1
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskus...
KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: · tootmiskeevitus (production welding) detailide liitmine toodete valmistamisel; · remontkeevitus (repair welding) purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; · pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding te...
Suhteline deformatsioon/moone l 128.96-100,25 e ¿ l0 = 100,25 =0.286 Terase purunemine: Teras on sitke materjal, mis tähendab, et enne purunemist tekivad arvestatavad deformatisoonid. Madalsüsinikteras puruneb kaela tekkimisega suurte pikkusedeformatsioonide tagajärjel. Kaela teket katse käigus võib graafikul hakata nägema siis kui kõver on horisontaalseks muutunud. Proovikeha puruneb ristlõike keskel tõmbepingete toimel, kus on suurim pinge ja lõpeb nihkepingete mõjul servades 45. See viitab kahele erinevale purunemismehhanismile Katsekeha on purunemise järel kergelt leige, mis tähendab, et kogu jõud ja töö mis katsekeha sisse pandi läks deformeerimiseks ja soojuseks. Terasel tekivad plastsed deformatsioonid. See tähendab, et aatomid paigutuvad materjalis ümber niivõrd palju, et nende vahelised tõmbejõud vähenevad ja nad ei suuda esialgset asendit taastada peale koormise eemaldamist
Madalsüsinikteras ühtedes tingimustes on elastses seisundis, teistes plastses seisundis, kolmandas purunemisseisundis. Põhiliseks seisundit määravaks mõjuriks peetakse pingust. Purunemisele eelnev materjali seisund mõjutab purunemise iseloomu. Kui piirduda ühekordse monotoonselt kasvava koormuse käsitlusega, siis eristatakse kaht purunemistüüpi. Habras purunemine toimub materjali rebestumisena, et pragu areneb risti suurimate tõmbepingete suunaga. Purunemisprotsessi mingis staadiumis muutub prao areng salvestunud deformatsioonienergia toimel pidurdamatuks. Plastne purunemine toimub peale keha olulist plastset deformeerumist umbes 45° all suurimate tõmbepingete suunaga. See on vähemohtlik, sest areneb aeglasemalt ja nõuab energia juurdevoolu koormuse suurendamise kaudu. Reoloogia tegeleb keskkonna deformeerimise ja voolamisega. Kujutatakse kolme põhiomadust:
Kriitiline pikkus kasvab faasidevahelise sideme nõrgenemisel. Kiudude läbimõõdu ja nende tugevuse kasvamisel. Põhimõtteliselt on vaja vist pikemaid kuide kui läbimõõt kasvab või faasid on nõrgad ja purunevad. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri maht ja kriitline maht oleksid väikesed. Survele alludes toimub kaks erinevat purunemismehhanismi. Esimese korral kaotavad kõrvuti asetsevad kiud püsivuse ja tõmbepingete tõttu 6 TL toimub risti kiu teljele purunemine. Toimub vähese armatuuri sisalduse korral. Teisel juhul puruneb maatriksi materjal nihkepingete tõttu. Juhtub suure armatuurisisalduse korral. Komposiidi tõmbetugevus on suurem, mida suurem on armatuuri sisaldus. Maatriks on komposiidis nõrk pool ühesõnaga. Üldiselt armatuuri sisaldus 70-75%. Sõltub märgamisest.
Painutamist vormimistemplite tõmbamisega, samuti painutamist vormimistemplite surumisega teostatakse pöördpainutusseadmetel. Esimesel juhut ,,tõmmatakse" toorik vormimistemplile viimase pöördumisel. Teisel juhul on vormimistempel paigal ning paine saadakse tooriku järkjärgulise surumisega selle pinnale. Suure raadiusega paunde saamiseks kasutatakse painutamist venitamisega. Sisuliselt toimub tooriku tõmbamine vormimistemplile (matriitsile) toorikumetalli voolavuspiiri ülevate tõmbepingete moodustumisega, kusjuuresjäävad deformatsioonid on väikesed tavaliselt kuni 2%. Plastsete deformatsioni tekitamisega paindekohas vähenevad märgatavalt elastse järelmõjuga seotud probleemid paindenurga suurenemine peale deformeeriva jõu eemaldamist. 25.Materjali valiku põhimõtted. Tehnomaterjalide valikul on esmatähtis teadmine ja arusaamine: 1)mis materjalid on kättesaadavad 2)Millised töötlemismeetodid on nende materjalide vormimiseks sobivad ja kättedaasavad ning kuidas
suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi Need ongi peamised põhjused müüritise purunemisel. Tuleb arvestada ka sellega, et kivi on täis mikropragusid. Eelnevast jutust võib järeldada, et sidekivide samm on olulise tähtsusega. Konstruktiivne nõue on, et 88 mm kõrgustest kividest müüritises peab seotud olema iga neljas rida ning 65 mm kõrguste kivide puhul iga kuues rida. Survele töötavat müüritist loetakse avariiohtlikuks - st. müüritist tuleb tugevdada - kui
Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus) Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 6. Betooni koostise määramine Betooni koostis antakse seguvahekorraga, nt: 1:0,8:2,4:5,2 või 1:2,4:5,2 V/T=0,8.
janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb
Halb lahendus Parem lahendus a e lahendus Halb lahendus Parem a e dus Halb lahendus Parem lahendus Priit Põdra 4. Ainesliited 21 K Keevisõmbluste i õ bl t kujundamine k j d i (2) Tagada keevitusprotsessi Vältida nõrgestust tõmbepingete mõjualas juurdepääs keevituskohta Halvad lahendused Paremad lahendused Halb lahendus Parem lahendus Halb lahendus Parem lahendus Priit Põdra 4. Ainesliited 22 K Keevisõmbluste i õ bl t kujundamine k j d i (3)
Teema 7 47. Miks puidu tõmbetugevus väikeste katsekehadega on suurem võrreldes suurte katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab? Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa. 48. Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim? Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu. 49. Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev? Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit
kõrguseks (Fellenius1927) 3,83c hkr = (9.3) Erinevus tasapinnalise lihkega saadud kriitilisest kõrgusest on alla 5% ja seega on tasapinnalise lihkepinna eeldus küllaltki hea lähendus. Praktilised vaatlused näitavad, et tegelikult ei ole sellise kõrgusega nõlv püsiv. Põhjuseks on tõmbepingete tekkimine lihkuva pinnasemassi ülaosas. Nihutav jõud nõlva jalami! on tunduvalt suurem, kui ülaosas. Samal ajal ühtlase pinnase korral on vastuvõetavad jõud võrdsed. Järelikult peab alaosas puudujääva jõu kandma tõmbe kaudu ülemisse ossa. Kui tõmbepinged ületavad pinnase tugevuse, tekib pragu ja ülemine osa libisevast pinnasest lülitatakse välja. Terzaghi (1942) järgi ulatuvad praod kuni poole nõlva kõrguseni so z = h/2 Praoga eraldatud libiseva ploki (joonis 9
80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda
Joonis 7.6 Vahepostide seotised: a klassikalises plokkseotises, b täidisseinas, c välisvoodri ja mineraalvatt-täidiskihiga seinas, d neljakihilises seotises Joonis 7.7 Veel postide seotisi 7.2.1 Survetugevus. Müüritise survetugevus sõltub peamiselt kasutatavate kivide ja mördi margist. Surve mõjul deformeeruvad kivid ja mürt nii piki- kui ka põiksuunas. Seejuures deformeerub mürt rohkem kui kivid, mis toob erinevate põikdeformatsioonide tõttu kaasa tõmbepingete tekkimise kivides. Kivid müüritisel ei toetu mördile mitte kogu pinnaga, vaid üksikutes kohtades; ülejäänud osades on mürdi ja kivide vahel õhkvahe. Müüritise tugevusele avaldab mõju ka vertikaalvuukide olemasolu 5 müüritises, mis on tavaliselt halvasti mördiga täidetud ning kus mördi ja tellise vaheline nake ei kindlusta müüritise monoliitsust. Vertikaalvuukide kohal olevates tellistes tekivad tõmbe- ja lõikepingete
vesinikhaprusega (vesiniku kõrgenenud kontsentratsioonist tingituna). Viimasel ajal loetakse külmpragude hulka ka lamellpragusid, mis tekivad nurk- ja vastakliidetes keevisõmbluse all paralleelselt plaadi pinnaga. Lamellpragude põhjuseks on konstruktsiooni liigne jäikus. Neid on võimalik vältida eelkuumutamise ja termotöötlemisega, aga ka terase kvaliteedi tõstmisega, nt. väävlisisalduse vähendamisega. Külmpraod tekivad termomõju tsoonis karastumisel tekkivate sisepingete - tõmbepingete tõttu metalli kiirel jahtumisel. Külmpragude tekkimisele aitab kaasa õmblusmetalli niisketest elektroodidest, mustusest ja veest detailide servadele sattunud vesinik Enamkasutatavad keevitusviisid on: Elektroodi süütamine Kui kaar on süttinud, tõstke elektroodihoidik aeglaselt tavalisele keevituskaugusele. Kaare paremaks süütamiseks toidetakse kaart keevitusvoolust tugevama algvooluga (Hot-Start). Elektrood sulab ja sadestub tilkadena keevitatavale esemele ja elektroodi
Tsoonides CAE ning DBF on maksimaalse mõjuv komponent on seega T=Psin =H2sin/2tan. tabelis. peapinge suund horisontaalne. Prandtli lahendus annab pinnase H=2c/*tan/sin2. Nõlva maksimaalne lubatav kõrgus on Hkr=4c/. 2.5.4 Koormuse rakenduspunkti sügavuse mõju Tegelikud piirseisundile vastava ribakujulise pinnale mõjuva Tõmbepingete tekkimine lihkuva pinnasemassi ülaosas. Nihutav jõud vundamendid süvistatakse teatud pinge. Selle saab avaldada valemiga, mis sõltuvad c ja kandevõime nõlva jalamil on tunduvalt suurem, kui ülaosas. Samal ajal ühtlase sügavusele maapinnast. teguritest. Juhul kui =0 ja pinnase tugevuse määrab ainult nidusus, on pinnase korral on vastuvõetavad jõud võrdsed
N 2 Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 2.1 Tugevusarvutuse alused M Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste alu- seks on ristlõikes leitud pinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvesta- misest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega N M y , A I kus N on normaaljõud ristlõikes, M on mõjuv moment, y on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I on ristlõike inertsimoment. Skeem 1.1 Varda koormamine Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 10
ülemine horisontaalpind s - soojajuhtivus korstna välimise tugevdusrõngaga. kaetakse harilikult sisepinnal v - soojajuhtivus Sel juhul asendub malmplaatidega (skeem korstna välispinnal, mis tõmbetsoon müüritises 10.11), kuid kui on oodata oleneb tuule kiirusest v,s tõmbejõuga tõmberõngas. (lähtudes suitsugaaside voodri ja seina Tõmbepingete suurusel t > väiksemast väävliühendite soojajuhtivuse tegurid. - ft tekkivad kivikorstnasse sisaldusest) nõrgemat vastava kihi paksus. vertikaalsed praod. agressiooni, võib piirduda ka Isolatsioonimaterjaliks Tõmberõngas pannakse korstna pinna hoolika kasutatakse mitmesuguseid korstnale kas korstna krohvimisega hea mineraalseid puisteaineid, ladumise ajal või sagedamini
Mehaaniline arvutus lähtub lubatavast pingest järgmistes piirseisundites: • kandepiirseisund − piirtõmbetugevus • kasutuspiirseisundid: − vibratsiooni piirid või dünaamilised pinged − eeskirjadega sätestatud kriitiliste õhkvahemike rikkumine Mehaanilise arvutuse eesmärgiks on seega: • õhkvahemike ja mastide dimensioneerimine − juhtmete rippe alusel • juhtmete vastupidavuse tagamine − tõmbepingete arvutus • paigaldustabelite ja -kõverate koostamine Edaspidi mõistame juhtmete all üldiselt nii juhtmeid endid kui piksetrosse (kui pole märgitud teisiti) ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 21 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.2 ARVUTUSLIKUD KOORMUSKOMBINATSIOONID JA LUBATAVAD PINGED Arvutuslikud koormuskombinatsioonid (koormusjuhtumid) olid toodud tabelis 6.
σ m ,α ,d = σ m , 0 , d = b ⋅ h2 Kiududega paralleelse äärmise kiu pinged peaksid rahuldama järgmist tingimust: σ m,0 ,d ≤ fm,d Kaldpinna äärmise kiu pinged peaksid rahuldama järgmist tingimust: σ m ,α ,d ≤ k m ,α fm,d σm,α,d - arvutuslik paindepinge kiudude suhtes nurga all fm,d - arvutuslik paindetugevus km,α - arvutatakse järgmiselt: Elemendi kaldpinna suunaliste tõmbepingete korral: 1 k m ,α = 2 2 f f 1 + m ,d tan α + m ,d tan 2 α 0 ,75 fv ,d ft ,90 ,d Elemendi kaldpinna suunaliste survepingete korral: 1 k m ,α =
janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb
tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 05.05.2014 · Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. · Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil- · Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni
zh = z tan 2 45 - - 2c tan 45 - ( Tõrge! Dokumendis pole määratud laadis 2 2 teksti..1) ehk zh = zv K a - 2c K a ( Tõrge! Dokumendis pole määratud laadis teksti..2) Nidususe esinemisel võib osutuda, et teatud seina osades (tavaliselt ülaosas) on horisontaalsurve negatiivne, see tähendab tõmbepinge. Lükkamise asemel hoiab pinnas seina kinni. Kuna tõmbepingete vastuvõtmine seina ja pinnase vahel ei ole reaalne, siis osas, kus zh K a 2c K a , seinale pinnase poolt mingit jõudu ei mõju. Pinnas on sellises osas võimeline ilma toestamata seisma vertikaalse nõlvana. Tegelik surveepüür on kolmnurkne (joonis 10.12). 2c K a - zc h + hK a + 2 c K a Joonis 10.12 Surve seinale nidusas pinnases
Faasimuutus tetragonaalne monokliinne on martensiitse iseloomuga, millega kaasneb 3...5%-line mahumuutus, millest omakorda tekivad jahtumisel suured sisepinged. Seepärast tuleks vältida faasimuutust. Kui ZrO2 lisada veidi (3...15%) CaO, Y2O3, või MgO, siis säilib tetragonaalvõre (osaliselt või täielikult) ka madalatel temperatuuridel. Seda nim osaliselt või täielikult stabiliseeritud struktuuriga ZrO2. Sellise struktuuriga ZrO2 on suure tugevusega, kuna mikorprao ees toimub suurte tõmbepingete tõttu tetragonaalse võrega ebastabiilsete kristallide muutmine monokliinse võrga kristallideks. Sellega kaasneb kristallide mahumuutus ja energia neeldumine, mis viib mikroprao leviku peatumisele. Käesolevaks ajaks on saavutatud ZrO2 keraamika paindetugevuseks kuni 2000 MPa ja purnunemissitkuseks 6...12 MPam1/2. ZrO2 on suur korrosiooni- ja kulumiskindlus ning väike hõõrdetegur. Ta on ka suure kuumuspüsivusega ja väikese soojusjuhtivusega. ZrO2 üheks
k ih tid e k o n ta k tp in n a l 72 Burmisteri lahendusega leitud horisontaalpinged on küllalt suured ja ületavad oluliselt vertikaalse survepinge väärtusi. Teatavasti pinnasel puudub tõmbetugevus (liiv) või on see väga väike (savi). Elastsusteooria lahendid on leitud eeldusel, et materjal töötab purunemata nii tõmbele kui survele. Seepärast on need kehtivad ainult juhul, kui tõmbepingete suurus ei ületa pinnase omakaalust põhjustatud survepingeid. Lisakoormusest tingitud tõmbepinge peab vähendama esialgu pinnase omakaalust põhjustatud survepinged nullini, enne kui tegelik tõmme tekib. Eksperimentaalsed uurimused näitavad, et pingejaotuse muutus võrreldes ühtlase pinnasega on enamasti väiksem teoreetilisest ja lähedane Boussinesq' lahendusele. Burmisteri lahendus leiab kasutamist jäikade teekatete arvutamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
