Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid -Maa süvakoore ja - maa koores kõrge rõhu - maapinnale murenevad vahevöö kivimite ja temperatuuri kivimitest pärit pudeda ülessulamisel tekkinud tingimustes kruusa ja liiva jt. Setete tulivedelast magmast kristalliseerunud tard- ja kuhjumisega kristalliseerumisel, settekivimid - liivakivi, lubjakivi süvakivimid, purskekivimid - kilt, gneiss, marmor - graniit, basalt
Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud.
hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim) Paekivi, lubjasüsi
tekkinud tulivedela magma kristalliseerumisest. Settekivimidalgab maapinna murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Moondekivim tugeva rõhu ja temp. Tõttu muutub kivimi ehitus ja välimus. Setted(kruus, liiv, savi)settekivimid(liivakaivi, põlevkivi, lubjakivi, paekivi) moondekivim(gneiss, marmor)sulamine(magma) tardekivim purskekivimid(basalt) süvakivimid(graniit, rabakivi) Kivimite ringe protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Maavarade kaevandamine toob kaasa mudade hävimise, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostuse ja ka õhusaaste. Laama litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril. Laamade lahkneminetoimud okeanide keskmäestikes, toimud rift emaakoore eemaldumisel ekkinud lõhe.
kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva purksekivimid ehk vulkaniidid · Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. · Vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks
KIVIMID Kivimid on maakoore peamine koostisosa. Nad on harilikult mitmest, harvemini ühest mineraalist moodustunud kõvad kogumid. Kivimid jaotatakse kolme põhirühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks
kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanidest välja voolanud laavast), moonde- (tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tõttu) ja settekivimiteks (tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisel ja kivistumisel). Maakideks nimetatakse majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Kuigi Maa on mineraalne planeet, on paljud maavarad taastumatud
1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim- mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum Tardkivim- tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid- tarduvad maakoores Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest( liiv, kruus, savi) Moondekivimid- tardkivimid ja setekivimid + kõrge temperatuur = uus kooslus (mineraalid). Maagid- pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid. Keskahelik- paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem. Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding.
. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi: 1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid). Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast 2) Settekivimid: kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva või savi setete kuhjumine. Sete kivistub -> tekib kivim. 3) Moondekivimid: maakoores, kõrge rõhu või temperatuuri tõttu kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA
paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess
Kivimikiht Settekivimid, basalt, graniit Settekivimid, basalt 5) Kivimid, nende jaotamine ja näiteid eri liiki kivimitest. Jaotatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: Magma ehk tardkivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. · Süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit, dioriit) · Purskekivimid tarduvad maapinnal (nt. basalt, diabaas) · Jaotatakse ränidioksiidi järgi: o Happelised (65 75%) nt. graniit. o Keskmised (52 65%) nt. dioriit. o Aluselised (40 52%) nt. basalt. o Ultraaluselised (30 40%) nt. peridotiit. Settekivimid
Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel
voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid). Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal. 3
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina; Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor);
6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum. Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tardja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor, gniess, kvartsiit. Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi, liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen. Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril. Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked, maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook
hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , sette- ja moondekivimitest; on vanem. Mineraal: on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla kristallina. Kivim: on mineraalide tsementeerunud kogum. Tardkivimite teke ja jaotus: Süvakivimid-tekivad magma tardumisel (graniit). Purskekivimid-tekivad laava tardumisel (basalt). Settekivimite teke: on tekkinud murenenud pudedest, kivimitest või organismidest (liivakivi, põllukivi, kivisüsi, lubjakivi). Moondekivimite teke: on tekkinud teistest kivimitest teatud tingimustel: kõrge rõhk ja temp (lubjakivimarmor, graniitgneiss, kivisüsigrafiit). Litosfääri liigendus: liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e laamadeks (suured, keskmised ja väikesed laamad). Suuremad laamad
kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= )
Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega
). Maavärinad esinevad rohkem laamade servaaladel; läbi Vahemere üle Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss).
lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete aes kivistudes - mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss).
Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin.
Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu väljavoolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temp. Tingimustes
sukelduvadsubduktsioonivööndis vahevöö sügavusse. 5)Jõudnud tuumani,annavad nad sellele ära osa oma rauda,kuumenevad, muutuvad kergemaks, kogunevad tuuma pinna kõrgendikele,et taas ülespoole liikuda. 5)Välistuum(vedel)ja sisetuum(tahke) Kivimite ringe-protsess looduses,kus kivimid muutuvad ühest liigist teise Kivimid jagunevad tekke järgi: 1)settekivimid-mere põhjas,palju fossiile e kivistisi(kui meres palju elustikku,siis palju fossiile) 2)tardkivimid-laava ja magma tardumisel: *süvakivimid-maa sees sügaval-graniit *purskekivimid-maa peal,laava tardumisel-basalt 3)moondekivimid-maa sees,kõrge temp ja suure rõhu tingimustes.Moonduda võivad nii sette kui ka tardkivimid. Nt lubjakivimarmor, graniitgneiss (tardkivimmurenebsettekivim JA settekivimsatub maa sissemoondekivim) LAAMTEKTOONIKA .... teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist Tektoonika-liikumine Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised
Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess Mohsi skaala mineraalide kõvaduse määramise skaala kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi L-Eestis: liivakivi, savi Tardkivimid tekkinud magma tardumisel Magma mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik Süvakivimid: graniit, dioriit Purskekivimid: obsidiaan, basalt, tefra Happelised kivimid mida suurem on ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim Murenemine maakoore pealmised kivimid lagunevad Settekivim tekkinud lahustest väljasadestumise teel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
kui vedelikest. · Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. · Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolmeks : 1. tardkivimid (magmakivimid) 2. moondekivimid 3. settekivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast. Süvakivimid(magmakivimid) tarduvad maakoores lasunditena. Purskekivimid(vulkaanilised kivimid) tekivad maapinnal väljavoolanud laavast. · Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva,savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. · Moondekivimid tekivad tardkivimite ümber kristalliseerumisel. · Maak on majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldavad kivimid või mineraalid.
Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal.
Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks, aluselisteks või ultraaluselisteks
1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi)
sete- murenenud kivimi osake, mis on tuule, veovoolu vms poolt kaasa kantud ja setitatud settekivim- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud setetest tekkinud kivim tardkivim- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivim moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kõikide kivimite moonudmisel tekkinud kivim kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise purskekivim- laava tardumisel tekkinud kivimid süvakivimid- maakoores tardunud ja jahtunud magmast tekkinud kivimid maak-maavara, millest eraldatakse metalle astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa sisetuum- Maa tuuma siseosa ja kõige kuumem osa Maa välistuum- tuuma välimine osa, mis koosneb rauast ja niklist. vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest mandriline maakoor- mandrite alla jääv maakoor ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv maakoor
setted murenemine kivistumine, Purskekivim tsementeerumine basalt murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja Süvakivimid moone denudatsioon lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro sulamine põlevkivi, moondekivimi kivisüsi MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor
Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumisel ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes - mineraalterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad
kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma Magma liikumisel maakoores ja selle pinnale, tekivad magma-ehk tardkivimid. Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad peeneteralised basaldid. Vulkaaniline materjal Vulkaanide kuju ja koonuste kasvukiirus sõltub vulkaaniliste produktide iseloomust. Nende omavaheline vahekord on erinev eri vulkaanitüüpidel ja erinevatel tegevuse ajalõikudel. Algselt eralduvad gaasid ja aurud , mis vabastavad lõõri ja võimaldab väljuda teistel produktidel. Seejärel tahked kivimiosakesed ja tuhk ning lõpuks laava. Gaasid. Enamuse moodustab veeaur. Lisaks CO2, CO, N , SO2
- Kihid: - Settekivimite kiht - Graniidikiht - Basaldikiht Ookeaniline maakoor: - Paksus 5-10km - Vanus 200 miljonit aastat - Moodustab ookeanile põhja - Suurema tihedusega, seega raskem - Kihid: - Settekivimite kiht - Basaldikiht Kivimid - Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum - Erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav (põlevad) Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal - Tard e. magmakivimid - Süvakivimid - magma tardub sügaval maakoores (nt. graniit) - Purskekivimid ehk vulkaanilised kivimid - magma tardub maapinnal (nt. basalt) - Settekivimid on tekkinud murenemis-saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel (nt. põlevkivi; liivakivi; kivisüsi) - Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümber-kristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. graniit → gneiss; lubjakivi → marmor)
Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. Stratosfäär-troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht(keskmiselt 15-50km kõrgusel), kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Supernoova-termotuumaplahvatuse staadium tähe arengus, mille puhul osa tähe ainest võib maailmaruumi laiali paiskuda ning tähe heledus tõusta enam kui 20 tähesuuruse võrra. Süvakivimid-maakoores tardunud magmakollete kivimid. Tardkivimid-nii maakoores kui maapinnal magmast tardnud kivimid. Termosfäär-kõige ülemine atmosfäärikiht, kus on väga hõre ja temperatuur kõrguse kasvades tõuseb. Tornaado- kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris. Tromb-mõnekümbemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris.
* moodustuvad maakoore sügavamatest * mineraalsed ja orgaanilised * kvartsiit- kihtidest magma kristalliseerumisel. Mineraalained Orgaanilised liivakivimist, Graniidid Basaldid Tekivad savi, liiva Elusorganismide jääkidest. Tekivad marmor- Süvakivimid, Moodustuvad osakeste ning soolade surnud organismidest, mida lubjakivimist, gneiss- mis tekivad magma kiirel ladestumisel. nim.fossiilideks e. Kivististeks ja graniit, magma aeglasel jahtumisel N: liivakivi, sinisavi, sisaldab nende jäljendeid, osasid. * Tardkivimid ja
Kivimiteringe litosfääris TARDKIVIM -Murenemine, erosioon, settimine-> SETTEKIVIM -moone > MOONDEKIVIM -maa siseenergia->MAGMA -kristallisatsioon-> UUS TARDKIVIM Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Näited - graniit, vulkaaniline tuff, vulkaaniline klaas e. obsidaan Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega
ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, graniit, moone liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss,
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõtühik: magnituud Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi Millega mõõdetakse? Seismograafiga Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1 Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) – purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt) süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit) 2 Moondekivimid ortokivimid – tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3 Settekivimid purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID
................ TV. Ül 1-3 lk. 20, 14. lk 21. 2 3 4 3. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks
Kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor. Moodustab mandreid ning koosneb erinevatest tard-, sette- ja moondekivimitest. Astenosfäär. Ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamiskiht, millel triivivad litosfääri laamad. Tardkivim. Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Settekivim. Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja sete kuhjumisega. NT: liivast liivakivi. Moondekivim. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak. nim. majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.. Laamtektoonika
moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores, moodustuvad süvakivimid (peridotiit,dioriit,graniit). Settekivimid tekivad veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Pika aja jooksul üksteise peale ladestuvad setete kihid tihenevad ja kivistuvad. Kivimid on enamasti kihilised, neis leidub ka fossiile ehk kivitisi. (kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, kivisool) Moondekivimid tekivad nii sette, tard- kui ka moondekivimite mineraalide
2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10
2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10
2. Vanus: alla 4 miljardi 3. On väiksema tihedusega- kergem 4. Moodustab mandreid ja koosneb nii tard-, sette-, kui ka moondekivimitest II. Ookeaniline maakoor 1. Paksus- 5-10km 2. Vanus: ~200 miljonit aastat 3. On suurema tihedusega 4. On tekkinud basaltse magma tardumisel Kivimite liigitus tekke järgi I. Tardkivimid e magmakivimid 1. Purskekivimid- laava tardumisel Nt. Basalt 2. Süvakivimid- tekivad magma tardumisel nt. Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt. Graniit-> gneiss Lubjakivi-> marmor Laamtektoonika Teooria põhipunktid I
mineraalid on valdavalt silikaadid, st üles ehitatud eelkõige räni ja hapniku baasil. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega
1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8
annaabi.ee 
