KADRINA KESKKOOL John Keats 2007 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 Romantiline Keatsi elus....................................................................................................... 3 Keatsi looming.....................................................................................................................4 5 Keatsi luuletust..............................................................................................................5 Kokkuvõte............................................................................................................................6 2 Romantiline Keatsi...
looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate...". Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. ... Männi roheline samet, Üksik metsatee:
Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel,
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas K...
trummipalasid. Järgmine pala, mida esitati, oli traditsiooniline, rahulik ja mõtlik jõululaul. Pala 'Jõulukell, Jõulukell pühad on saabunud linna´ Järgnesid Laulud 'Jingle bells' ja ´Aisakell´ salme esitati vaheldumisi nii eesti kui inglise keeles. See laul oli eelnevast väga erinev, kuna pala esitati väga hoogsalt. Laulja hääldus oli väga hea, sest isegi ülikiire tempo puhul sai sõnadest hästi aru. Kuigi kontsert oli lühike, oli see hea vaheldus sügisele meeleolule, sest elav muusika aitas tekkida jõulutundel. Kontsert oli ilus ning nii mulle, kui ülejäänud publikule meeldis see nii väga, et sooviti ka lisalugu.Lugu rääkis jõuluootusest ning lootusest. Lõpetuseks jäi kõlama fraas ´kauneid jõule teil ma soovin´.
järjest rohkem värve koguma. Hoogne lehelangus algab kohe pärast esimesi öökülmi ning tuul paiskab neid laiali. Pihlakamarjad punetavad ning õunad on valminud ning puude otsast maha kukkunud. Ilm muutub järk-järgult tuulisemaks ja pilvisemaks, aeg-ajalt annab pilvede vahelt endast märku ka päike, mis toob halli argipäeva veidikenegi selgust. Muutused on toimunud ka teedel: külateedel on liiklus vähenenud, vaid õpilased liiguvad seal. Linnades on sügisele iseloomulikku kiirustamist ning saginat. Tekkimas on rutiin. Et aga halli argipäeva midagi põnevat tuua ning samas värvilist sügist nautida, võib minu kodukohas nii mõndagi ette võtta. Kuna üha enam muutub meie igapäevaelus väiksemaks füüsilise töö osakaal, võimalus tegutseda värskes õhus ja otseslt kokku puutuda loodusega, on üha suurem populaarsus rekreatsioonil. Seda võimaldab pakkuda siin kandis linnuvaatlus. Linde on võimalik vaadelda
John Keats (1795-1821) 2010 John Keats, by William Hilton Põhifaktid Sündis 31.oktoober 1795 Moorfield, London ja suri 23.veebruaril 1821 tuberkuloosi Briti luuletaja Erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Hariduse lünklikkuse korvas ta iseõppijana Tee luuletajaks saamiseni Ta isa,Thomas Keats, suri kui poeg oli 8- aastane ning ema, Frances Jennings Keats, suri kui John oli 14-aastane Tal oli kaks venda-George(1797-1841) ja Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803- 1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fa...
oli paar kurvemat nooti kujutasin endale silmeette pildi sellst, kuidas õrnalt vihma rabistab ja inimesed kilgates katuse alt - katusealla jooksevad. Suvi oli veidi nukrama tooniga, kui kevad, see oli mulle üllatuseks. Kohati läks lugu väga rõõmsaks, ja siis jälle aeglustus- ilmselt oli vihmane suvi. Sügis oli aga kõige rohkem positiivsust täis, selline rahulik, kuid samas särtsu täis, nagu tahaks plaadist välja pugeda. Mõtlesin endamisi sügisele pargile, kus inimesed jalutavad värvilistel vahtralehtedel ning istuvad kahekesi pingil, soe tuuleiil mõõda vihisemas. Talv pani punkti nendele aastaaegadele, algas nõnda vaikselt. Seda oli huvitav kuulata, sest lugu vahepeal põõrdus, justkui oleks torm. Lugu lõppes kuidagi pidulikult, nagu mõni suursündmus, mõtlesin enda jaoks suured lumevallid, ja palju õnnelikke inimesi talverõõme nautimas. See muusika tegi mind rõõmskas, isegi siis kui lugu oli kurb, sest nii lihtne oli
Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa!
oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste
kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne-Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. J.Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR
Ka Liiv kujutab sügist kõleda ja kurvana. "Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest
kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve. Tõnnile viidi ohvreid veel siis, kui uudseviljast, -piimast või -lihast midagi valmistati, olulisem ohvriaeg langes üldse sügisele, kuid vajadusel viidi andeid neljapäeviti ja muudel maagiliselt olulistel aegadel. Setudel oli tavaks näidata tõnisepäeval sigadele päikest. Lääne- Eestis seevastu näiteks aeti sigu välja vastlapäeval, nende edenemiseks veeretati ümmargusi puukettaid, viidi seakonte lakka ja lausuti palveid. Selle põhjal on kalendri- ja usundi-uurijad tuletanud mitmesuguseid seoseid sea- ja päikesekultuse vahel. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta
Laua taga istub langetatud silmalaugudega matsakas pruut, kõrval arvatavasti tema vanemad. Torupillimängijad on hetkeks mängu katkestanud. Kostab valju kõnekõminat, naerurõkatusi, õlleluristamist, taldrikute kolinat. Toit on niivõrd maitsev, et punase mütsiga poiss ei saa jätta sõrme limpsimata. Pulmaruumi seinal ripuvad viljavihud. Kaks teineteisega ristatud viljavihku mõjuvad sümboolse õnnemärgina, aga vihjavad ka koristatud saagile ja sügisele kui talupojale pidutsemiseks kõige sobivamale ajale. Siis on viljasalved täis, toit laual, puhkamiseks rohkem aega. See pilt räägib tööde õige ajastatuse rütmist. Looduse- ja elupaigarütmist jutustab Bruegheli maal "Jahimehed lumes" ("Talv"), mis kuulub maalisarja "Aastaajad" ja on selle sarja kõige kuulsam teos. Pildil on sombune talveilm värskelt sadanud lumega. Talupojad jõuavad jahiretkelt tagasi, saak üle õla, koerad nende kannul jälgi nuuskimas
Siit koduõhk mind tervitab Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin: Jõuan tulles metsa äärde, Tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane. Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. * Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan? Kas õnn, kas minu õnn t sees?... Ma küsin...lainte käiku vaatan... Ta kuju rohkem kerkib ees.
1952 muutus ka partei nimi: Üleliiduline Kommunistlik bolševike Partei muutus Nõukogude Liidu Kommunistlikuks Parteiks (ÜKbP→NLKP). Tähtsaimaid riigiasju otsustas viisik: Stalin, Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hruštšov ja Nikolai Bulganin. Sõjajärgne peaülesanne oli taastada purustatud piirkonnad ning tööstuse ja põllumajanduse sõjaeelne tase. Ent see osutus arvatult väga keeruliseks. Eriti raskendas seda 1946. ja 1947. aasta suur näljahäda (kuivale sügisele järgnes lumevaene talv ning vihmavaesed kevad ja suvi). Samuti käis uue ideoloogilise sõja ettevalmistamine äsjaste liitlaste, USA ja Suurbritannia, vastu. Sõjas käinud mehed olid näinud, et läänemaailm polegi nii vaenulik, kui neile kodumaal oli räägitud, lisaks nähti ka kõrgemat elatustaset. Kodumaale naastes levitasid nad oma mõtteid teistegi seas. Sellega muutus pisut kogu elanikkonna ideoloogia ning selle taltsutamiseks järgnesid uued repressioonid
Männi roheline samet, Sööt üksik metsatee: pedak heleroheline, Eemal meie akna kohal kask kuldkollane. valendab üks söödike, Pedak heleroheline, kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin Sügisene rand Pilved sõudvad, kase kohin, Üle kahvatanud, lepad leinaviisides; väsind väljade,
mõõdetakse, vaid ikka nähtuste keerukas kompleks, ühtne terviklik nähtus. Kompleksne klimatoloogia, vaadatakse ilmatüüpide sagedust. Ilmatüübid: 3 suurt klassi, täpsemalt: väga kuum ja väga põuane, seda Eestis kunagi pole (ööpäeva keskmine temp), valitseb troopilistes kõrbetes; väga kuum ja põuane harva. Edaspidi määrab ilmaklassi üha enam pilvisus. Sajupäev kui ööpäevas sajab vähemalt 1 mm, seega 0,9 mm oleks tinglikult kuiv. 8. ilmaklass on tüüpiline sügisele, ilm pilves ja temp läbi nulli, 9. aga kevadele öösel selge, jahe, aga päeval soe. 10. ilmaklassist alates määrab klassi ööpäeva keskmine temp. 11. klass on talvele iseloomulik, kui 10. on vähe, sest see eeldab, et ööpäeva keskmine temp amplituud on väike. Kasutatakse ka ilmaklassi püsivust. Talv on kõige muutlikum, keskmine näitab vähe. 3. praktikum. Tabel, kus üleval on kuud ja vasakul päevad. Tabeli igasse ruutu kirjutada ilmaklass.
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen". Tõlked vene keelest: Puskini ,,Padaemand", ,,Mustlased" ja katkendid Gogoli teostest,...
puhtamad. Kuid näiteks grupis A esmalt katse I faasis tekitatud tarbimisharjumus (mündi sisestamine) võib mõjutada katse II faasi tulemusi. See tähendab, et nad on paremini harjunud olukorraga, kus ,,münt = kohvi" ning selle võrra paremini ka tasuda münt karpi. Ka praktilised nüansid nagu aastaaeg võivad tulemust mõjutada. Eelnev mõõtmine kohvi tarbimise kohta on tehtud kevadel, mil inimestel võib olla soov käituda tervislikumalt ja tarbida kohvi vähem vastupidiselt sügisele. Samuti võib tarbitud kohvitasside arvu tõsta aastalõpu stressirikkus või saabuvad tööülesannete tähtajad. Minimeerime seda võimalikku mõju, valides katse ja mõõtmise perioodideks tingimustelt siiski pigem sarnase aja ilma, töökohustuste jms tingimuste osas üsna sarnased kuud. Kasutatud kirjandus Fiscbacher, Urs; Föllmi-Heusi, Franziska. (2014). Lies in Disguise-An Experimental Study on Cheating. Journal of the European Economic Association. 526-547.
tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel ,,tühi-täis". Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa.
emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja pidamistingimustega farmides. Aastaringne emiste üksikpoegimine toimub ilmastiku-mõjusid välistavate kapitaalsete sigalate olemasolul. See poegimisviis võimaldab kasutada maksimaalselt emiste sigimisvõimet, kuid see viis ei võimalda kasutada sigalaid põhimõttel „tühi- täis“. Voorpoegimine Voorpoegimise korral toimub emiste paaritamine ja nende poegimine rühmade kaupa.
tugevasti libreto kirjutas Ainovasakule, olid sama epohhi Kallase samanimelise romaanieesti põhjallavastajate Jaan Kross.esimesed Ooperi tööd "raevukalt ja täis sisemist lootusetust suunatud Praha kevadele ja sügisele Rahvuslikus mõttes tähtsat muusikatraditsiooni jätkasid üldlaulupeod. Neil iga viie aasta tagant korduvatel muusika suursündmustel astusid üles kümned tuhanded koorilauljad ja kuulajaid oli korraga kuni 300 000. Uue põlve kujutavad kunstnikud Kujutav kunst oli samamoodi ideoloogiale allutatud nagu kogu muu ühiskond, aga eriti tugevaks läks surve 1940. aastate lõpus. Kodanlikku natsionalismi juuriti välja ka kunstist ja kõige ohtlikum oli süüdistus formalismis, see kattis
Hind – 66 eur/l Kvadris Pannakse mulla sisse, kartuli istutamise ajal. Kulunorm-0,6 l/ha 2015 Eesti Maaülikool Kordus-2, ooteaeg – 10-14 p Hind-67 eur/l Kahjurid Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineta) Ennetatav Kasutada kindlamad sortid.Näiteks –Vjatka,Zarevo. Agrotehnilised Mullaharimine kohe pärast viljakoristust,nimelt kiirel tüükoorimisel ja sügisele sügavkünnil. Kasvuaegne äestamine ja muldamine.Multsimine. Füüsikalis-mehaaniline Vara kevadel põllul pannakse lõksud.( kartulimugulad või koored).Mitu päeva pärast korjatakse ja hävitatakse. Bioloogiline Kartulipõllul istutada oad, kes produtseerivad mardikatele ebameeldiv lõhn. Spetsifiline Kasepuidust tuhk tolmlemiseks. 10 kg 100 ruutmeetrit. Saialilli kasvatamine. Keemiline Pritsimist või tolmutamist kaltsiumarsenaadiga. NEEMAZAL T/S
Pidi minema Poola, sest ta oli oma arvates tsaari poeg. Ta visati rongist välja, ei võetud tõsiselt. Ta suri 1. detsembril 1913, on maetud Alatskivi kalmistule, kus talle on pühendatud päris kõrge ausammas. 4. Paari luuletuse analüüs ,,Sügise" Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Pilet 24 1. M.Bulgakovi elu ja looming BULGAKOV (15.05 189110.04 1940) Sündis-kasvas Kiievis, ema-isa vaimulikest peredest pärit. Isa oli haritud vaimulik, Kiievi Vaimuliku akadeemia õppejõud. Kiiev B-le lapsepõlve- ja kodulinn. Kievis lõpetas ta gümnaasiumi ja ülikooli (1916 arstiteaduskond). I MS-s rindele ei läinud, läks Smolenski kubermangu tööle. 2 aastat töötas seal, 1918 tagasi Kiievisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
