Samojeedi keeli kõneldakse peamiselt Venemaal Euraasia äärmises põhjaosas. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal: · saami, · läänemeresoome, · mordva, · mari, · permi, · obiugri, · ungari. Samojeedi keeled jagunevad: · neenetsi, · eenetsi, · nganassaani, · sölkupi , · kamassi (väljasurnud), · matori (väljasurnud), · koibali (väljasurnud). Ugri keeled jagunevad omakorda: · ungari, · handi, · mansi. 4 2. UGRI KEELED 2.1 Ungari Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%)...
SÖLKUPID Karin Toom Keiro Orgus 10M Sisukord: Sölkupi keel Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel...
märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi , kamassi, matori. 12...
· vadja soome · isuri · karjala · anuse · lüüdi · vepsa · Mordva keeled · ersa · noksa · Mari keeled · Permi keeled · udmurdi · permikomi · sürjakomi · Ugri keeled · ungari · mansi · handi · Samojeedi keeled · nganassaani · eenetsi · juratsi · neenetsi · sölkupi · kamassi · matori Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas...
mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED nganassaani eenetsi juratsi neenetsi sölkupi kamassi matori 12 Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste....
Eenetsi üksikud keeled kadunud Obi jõe alamjooksul (Venemaa) Nganassaani 1000 tõsiselt Taimõri poolsaar Siberis ohustatud (Venemaa) Lääne-Siberis Obi ja Sölkupi 1700 tõsiselt Jenissei jõe vahel ohustatud (Venemaa) Kõnele Ohustatuse Keel aste Asuala jaid (UNESCO) Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi AR ning Handi 13 000 ohustatud...
5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
Alates 1974. aastast on Ehin vabakutseline kirjanik. Samuti on Andres ka Paul Ariste õpilane, keda peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks luuletajaks (mitmekülgsema ja mahukama loominguga), kelle poeesiat on mõjutanud veel hispaania modernism, ekspressionism, imazinism ja vanaida luule. Andres Ehin on tõlkinud proosat ja luulet inglise, vene, soome, prantsuse, saksa ja sölkupi keelest ning väikese abiga ka türgi ja gruusia keelest. Ehini tekstidele on koorilaule kirjutanud koolivend Veljo Tormis. Tema luuletõlkemeetodiks on hingemaastiku edasiandmine. Andres Ehin on üks 1960. aastate luulepõlvkonna mõjukamaid ja tuntumaid esindajaid ning üks kõige radikaalsem luuleuuendaja Eestis viimasel neljakümnel aastal. Teda võib kõrvutada Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski (kelle sõprus avardas suuresti Andrese silmaringi), Hando Runneli ja Viivi Luigega...
Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Ühelt poolt sugulaskeelte ja -murrete piirid muutuvad, sest kujuneb uusi rahvusi ning luuakse kirjakeeli rahvaile, kel seda varem polnud. Teiselt poolt palju väikekeeli ja -keelkondi hääbub suurkeelte survel (näit. Austraalias ja Põhja- Ameerikas inglise keele, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hispaania ja portugali keele mõjul) Keelkonnad Uurali keeled I samojeedi keeled (neenetsi, nganassaani, sölkupi ja kamassi keel) II soome-ugri keeled 1) läänemeresoome rühm. Lõunarühma kuuluvad liivi, eesti ja vadja keel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u...
· 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Noorte hulgas sai populaarseks, kuid ametlikku tunnustust ei tulnud enne Eest vabanemist. 90-ndatest alates on autasustatud preemiatega Eestis, Saksamaal, Soomes. Tõlkinud on (16) inglise, soome, vene, prantsuse, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni, sölkupi keelest ning teiste keeleteadlaste abiga ka ka türgi, ungari, vanausbeki, gruusia, läti keelest · Tema enda luuletusi on üle maailma tõlgitud 34-a keelde. On lugenud oma luuletusi 25 maa luulefestivalidel. · Suri vähem kui aasta tagasi 10.dets....
Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega venelaste poolt. Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. Usk Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Ajalugu 1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid....
ni eenetsi juratsi neenetsi sölkupi kamassi matori Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt...
sajandi lõpust kasutatud lingvistilise paleontoloogia meetodit. • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu nimetused samad, mis sölkupi ja handi keeles. • Jalakas ühine soome, mari ja ungari keelega. • Järelikult: kõik need keeled (sölkupi, handi, mari, ungari) on pärit ühisest algkeelest, mida kõneldi kunagi nende puude kasvamisalal. • (Uurali algkeele hüpotees ei põhine vaid üksikutel ühistel puunimetustel.) UURALI ALGKODU JA ÜHISSÕNAD • Uurali arvatav algkodu on punasega tähistatud alal....
Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
Kui algkeeles oli sõna ühe puuliigi handi kohta, kuid mõne teise puuliigi kohta ei olnud, siis arvatakse, LÕUNASAMOJEEDI *kamassi et algkeelt räägiti selle ühe, kuid mitte teise liigi geograafilisel sölkupi levikualal. SAMOJEEDI nganassaani Üks mõjukamaid lingvistilise paleontoloogia meetodiga saavu- eenetsi...
SÖLKUPID Karin Toom Keiro Orgus 10M Sisukord: Sölkupi keel Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel...
Kirjelda järgmisi sõnavarakihte eesti keeles. * omatüved - Eesti keel kuulub uurali keelkonna läänemeresoome keelte rühma. Omatüved võib rühmitada tüvevarakihtideks vastavalt sellele, missugustes uurali keeltes või keelerühmades on neil vasteid. Kõige vanemad on tüved, millel leidub vasteid kõige kaugemates sugulaskeeltes, samojeedi keeltes: neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi , kamassi või matori keeles. Loomulikult on neil enamasti vasteid ka teistes uurali keeltes. Need tüved moodustavad uurali tüvevarakihi. Uurali tüved on nt ema, isa, kaks, kala, maa, mine-(ma), nool, päev, silm, vask. Vanuselt järgmise tüvevarakihi moodustavad tüved, millel on vasteid ugri keeltes: ungari, handi või mansi keeles. Need tüved moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Soome-ugri tüvede hulka kuuluvad nt ilm, jalg, käsi, leem, neli, näge-(ma), söö-(ma), talv, veri, öö....