aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
· See on teine kõige rohkem külastatud Château Prantsusmaal. Chateau de Chambord'is on 440 tuba, 365 kaminad, ja 84 treppi. Chateau ehitust alustas 1519 kuningas François I, et ta saaks jahti pidada lähedal metsas. SCHÖNBRUNNI PALEE · Asukoht: Viin Austria · Palees on 1441 tuba. on üks suuremaid turismiatraktsioonide Austrias ja Viinis. Palee ehitati 1696 ja 1712 aastate vahel keiser Leopolt I nõudel ja muutunud keiserliku suvelossi Maria Theresa. Palace Park pakub palju vaatamisväärsusi, nagu ka Privy aed - vanim loomaaed maailmas; labürint ja Gloriette'i (marmor suvila) asub 60 meetri kõrgusel mäel. PENA NATIONAL PALACE · Asukoht: Sintra Portugal · 1842. aastal ehitas kuningas Ferdinand II Pena National Palace'i ja see on Euroopa vanim loss romantismi stiilis. Palee on ehtitatud tugevalt kahjustatud saanud Suure Lissaboni maavärinas (1755) kloostri varemete peale. Pena National
Venemaaga seostab seda paika Anna Ioannova, tsaar Peeter I vennatütar, kes abiellus 1710.aastal Kuramaa hertsogi Frederickiga. Tema peamiseks nõuandjaks ja paljude arvamuse kohaselt ka armukeseks sai 1720-ndatel aastatel baltisaksa parun Ernst Johann von Bühren. 1730.aastal sai Anna Peetri surma järel Venemaa tsaarinnaks ja delegeeris suure osa impeeriumi valitsemisest grupile saksa nõunikele, sealhulgas Bührenile. Kui von Bühren soovis endale suvelossi, täitis Anna tema palve, saatis Rastrelli Kuramaale ning andis tema käsutusse raha ja oskustöölisi. Lossi ehituses osales palju inimesi. Peterburist saadeti sinna ühtekokku 1500 käsitöömeistrit, kunstnikku ja töölist. Paraku võttis Rastrelli enne hoone valmimist käsile teise suure projekti, Kuramaa hertsogite residentsi Jelgava lossi, ning paljud Rundale jaoks mõeldud materjalid toimetati hoopis Jelgavasse. 1740.aastal, just enne Rundale
pildistada ja tuletada meelde aegu, mil Berliin oli 2 vastandlikuks maailmaks jagatud. Suundume Potsdami väljakule uusi kauneid ehitisi imetlema. 1914 2014 Võimalus jalutada Berliini luksustänavaks kujunenud Kurfürstendammil ja käia Keiser Wilhelmi Mälestuskirikus. Imetleme kuninganna Sophie Charlotte suvelossi Charlottenburgi - Berliini kõige ilusamat barokklossi. 4.päev Jätkame eelmisel päeval poolelijäänud linnaekskursiooni. Soovi korral on võimalus külastada pika ajaloo ja traditsioonidega Berliini loomaaeda, kus võib näha kuni 2000 isendit 1500 liigist, nende seas ka looduses ohustatud ja haruldasi loomi. Vaatamisväärne on ka kohe kõrval asuv akvaarium ning roomajate ja putukate osakond jne.
arendajaks • Maailmakuulsa novellikogu, peateose „Dekameron“ kujutab endast raamjutustust, nn üks jutustus on teise sees. • Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval:
· Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa -ja talumajanduse laostumise. · Rajati manufaktuure, rahavabrikuid, söögikodasid, saeveskeid Tallinnasse, Narvasse ja Pärnusse. · Peeter otsis sadama, mis ei külmu talvel Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel
Jumal, oleme valitsemiseks liiga noored." Siiski ei lasknud Marie-Antoinette sellest end väga heidutada, sest temast sai kuninganna, kelle tahtmised pidid teoks saama. Endise ja ,,vana" õukonna vahetas ta välja uue vastu ning ta ei hoidnud tagasi riigiraha raiskamisega. Ta laskis meeletult kulutada oma garderoobile, soengutele, ehetele, ooperi- ja maskiballide külastustele. Allaandlik Louis XVI ei teinud selle kohta sugugi märkusi, vaid andus enda abikaasale, soetades talle isegi Trianoni suvelossi kingitusena. Sellest kohast sai Marie-Antoinette' meelispaik, kuhu ta tihtipeale põgenes etikettidest ja kohustustest pulbitseva elu eest. Ka oma suvemaja jaoks laskis ta kohutavalt raha raisata. Selline pillav eluviis ja huvitamatus Versailles's toimuva vastu sundis Maria Theresiat saatma Pariisi Toinette' venna, Joseph II. Visiidi eesmärk oli rääkida Louis XVI tema ja oma naise voodielust ning manitseda veidi Joseph II vabameelset õde
old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tsellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk-
old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tšellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk-
. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj Arhitek eeskujuks Holland Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafikasarjas
___b ___b ___c ___c ___a ___a Giovanni Boccaccio (1313-1375) Keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate kaskpaiku, ta kirjutas nii luule-kui proosateoseid.Oma peteose klassikalise novellilkogu ``Dekameron`` (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kiramehena (1349-1353) Sisu:See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja sitsmest neiust, kes on Firzenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad.Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14.sajandi Itaalia elust ja sel ajal hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõm, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust ega filosoofilisi teemasid
rahustas tema vihahooge, vähendas sõjakäigu ebamugavusi ja hädaohte ning sünnitas talle 12 last. Peeter abiellus Katariinaga eraviisiliselt 1707 ning ametlikult ja avalikult veebruaris 1712. Pärast seda tunnustati Katariinat kui tsaarinnat, 1714 laskis Peeter Katariina ka kroonida. Lossi ehitamine 1718.aasta 19. juulil saabus Peeter I järjekordselt Tallinna. Tal oli kaasas Itaaliast pärit arhitekt Niccolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Vene tsaar alustas oma perekonna suvelossi rajamist. Peeter I oli sellajal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänasena säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuva hoone kohal. Mõlemad ehitised olid tagasihoidlikud ning lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Niccolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719
Järgiti Itaalia eeskujusid, kõik tähtsamad aiad kavandasid Itaallased. Mõned omadused siiski iseloomustava hispaania aedasid. Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517-1556), ta oli suur botaanikaharrastaja. Mauride ehitatud kindlus Sevillas Alcazar ehitati Carlos I ajal ümber, mis osaliselt veelgi nätavad, mõjutatud Itaalia stiilist. Samuti oli mõjutataud tema rajatud aed Alhambra linnuses, kuhu ta 1527 hakkas suvelossi rajama. 2. Carlos I-e aiakunsti tööd jätkas tema poeg Felippe II, lasi a. Madriidi ehitada Escoriali ansambli 1563 .Ansambli moodustasid kuningapalee ja augustiinlaste klooster. Arhitektid Bautista ja de Herrera. Mõlemad hispaani arenessansi põhitegijad. Aed oli kuulus oma purskkaevude ja mälestussammaste rohkusega. Kompleksi kuulus ka suurim kloostriõu, keskel purskkaev ja 4 basseini. b
rahalised raskused ning seetõttu oli ta sunnitud muusika nautimisest loobuma ja kapelli täies koosseisus vallandama. Nüüd ähvardas haydnit taas oht jääda alalise tööta. Tema päästjaks osutus uus, veelgi vägevam metseen- rikas ja väga mõjuvõimas ungari magnaat- vürst Paul Anton Eszterhazy. Märganud Haydnit Morzini juures, oli Eszterhazy tema talenti hindama hakanud. Mitte kuigi kaugel Viinist, väikeses Eisenstadti linnakese, ja suvel Eszterhazy linnalähedases suvelossi veetis Haydn kolmkümmend aastat vürsti kapellmeistrina. Tema ülesandeks oli kapelli ja lauljate juhatamine. Peale sell pidi ta leivaisa nõudmisel kirjutama sümfooniaid, oopereid, kvartette jm. Tihtipeale käskis kapriisne vürst kirjutada uue teose valmis juba järgmiseks päevaks. Anne ja ebatavaline töökus aitasid Haydnil ka siin välja. Üksteise järel valmisid ooperid ja sümfooniad (sh "Karu", "Kana", "Koolmeister").
sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski
kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade barokkstiil, tähtsamaks oli Hollandi kunst. Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis. Prantsuse losside eeskujul Rootsi arhitekt Nikodemus Tessin alustas Drottingholmi suvelossi ehitamist. Selle juurde kavandati Prantsuse aed. Venemaal barokkstiil imõjud mõned Moskva kirikud. Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice Falconet- Peeter 1
Karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasulise ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa. Toila Oru park Oru park rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel ühe Peterburi kaupmehe suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis Teise maailmasõja käigus. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Pargis asuvas vanas vaatetornis on Pätsi ja Oru pargi teemaline näitus. Saka-Ontika-Toila pankrannik Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis
GIOVANNI BOCCACCIO (1313–1375), keda peetakse novelli kui kunstilise žanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu “Dekameron” (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (1349–1353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski
Kuigi Eesti üldine majanduslik areng elavnes, takistas arengut see, et Eesti talupojad olid sunnismaised ja neid ei saanud vastrajatud manufaktuurides ega ehitustöödel kasutada. Meistrid tuli tuua Venemaalt ja abitöölistena kasutada soldateid ja Rootsi sõjavange. 5) Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi
Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Leidnud, et vene võim tagab nendele endiselt puhtpositsiooni Baltikumis, muutus aadel tsaarivõimu ustavaks käsilaseks. . 2.6 Peeter (1) Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Mõlemad ehitised oma tagasihoidlikkuses lossi nime ei väärinud. Tööd tundva meistrina pani Nicolo Michetti lossi ja pargi üldskeemi paberile ja 25. juulil läks pargi tiibhoonete juures töö lahti. Kuna 1719. aasta sügiseni juhatas praktilisi ehitustöid
Kuigi ,,Dekameron" selles on mitmeid pöördeid, naitub Emilia · Kirjutatud 1349.-1353. aastal, lõpuks Palemonega. novellikogu. ,,Armunägemus" · Räägib kolmest noormehest ja seitsmest · Kirjutatud 1342. aastal jutustava luule neiust, kes on Firenzes 1348. aastal vormis. möllanud katku eest linnalähedasse · Räägib tarkuse, rikkuse, armastuse ja suvelossi põgenenud ja seal maise hiilguse võitudest surma üle, ning meelelahutuseks kordamööda lugusid sellega kaasnevat väärilisust Fiammetta jutustavad. armastuse suhtes. ,,Filostrato" · Tänu õpetaja abile, pääseb · Kirjutatud 1335. aastal (võibolla ka 1340. kammerteenriks Rooma aastal) jutustava luule vormis. · 1570 vendadega lahingutes Vahemerel
saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt c. Harleman anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“) kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753 maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst
· Marie-Antoinette ei taha võita kuningannana vaid naisena. · Kunstlikult loodud kultuuri keskel veedab Marie-Antoinette oma elu otsustavad 20 aastat. · Soengud kajastavad päevasündmusi. Trianon · Trianon pisike loss, mille Louis XVI kingib Marie-Antoinette'ile pulmahommikukingitusena. · Trianonist saab koht, kuhu kuninganna saab põgeneda vihatud kontrolli ja kohustuste eest. · Marie-Antoinette armub oma suvelossi ja sealsesse vabadusse niivõrd, et kolib sinna elama. · Kuninganna üritab lossi ning selle ümbruse kõigi vahenditega võimalikult loomulikuks teha. · Comedie champetre maaelu komöödia pr.k. · Marie-Antoinette laseb endale ehitada erateatri ning astub seal ka ise lavale. · Tänu Trianonile muutub kuninganna rahva seas ebapopulaarseks. Uus seltskond · Oma maamajja tahab kuninganna vaid noori ja vaimukaid inimesi.
17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid
loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne. selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse
luuletaja ja sonetizanri suurim meister. 19 GIOVANNI BOCCACCIO (13131375), keda peetakse novelli kui kunstilise zanri rajajaks. Boccaccio looming algas 1330ndate keskpaiku, ta kirjutas nii luule- kui proosateoseid. Oma peateose klassikalise novellikogu "Dekameron" (tõlkes kümnepäevak) kirjutas ta väljakujunenud kirjamehena (13491353). Sisu: See raamjutustusega novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest neiust, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse suvelossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust
Algselt tähistas see linnapiiri, tänapäeval on väravad jäänud linna südamesse. Selliseid väravaid tehti ka mujal. Tuntuim Berliini arhitekt oli Schinkel. Mitmed tema hooned on saanud kannatada II ms. Säilinud ehitis on nn Uus Vahtkonnahoone: lai kuue dooria sambaga kaunistatud portikus. Tuntud on tema Nikolai kirik Potsdamis ja Vana Muuseumi hoone Berliinis. Tegi ka mitu Preisi kuningate suvelossi. 1834. a telliti Schinkelilt Kreeka kuningapalee projekt, kuid iseseisvunud Kreeka I kuninga noore sks printsi soov rajada oma palee Ateena akropolile tähendanuks vanade templite lammutamist. Schinkel on tegutsenud ka maalikunstniku (läheneb romantismile) ja kunstiteoreetikuna. Tuntuim Müncheni arhitekt oli Leo von Klenze. Äärmuslik klassitsist. Rajas Münchenisse mitme kuulsa Kreeka ehitise koopiaid (näiteks propüleed)
ndate lõpus keerulisemaks hoonete tehniline lahendus ja sisseseade, tunduvalt professionaliseerum ehitiste kavandamine. Eriline tähelepanu riigihoonete ehitamisele. Vaikivat ajastut iseloomustavad klassikast inspireeritud traditsioonilised vormid, mis ehivad järjest uusi materjale ja tehnoloogiaid rakendavaid hooneid. Vaikival ajastul kujundati välja tugev rahvuslik identiteet. Uued hooned olid Toompea, restaureriti Kadrioru suvelossi. Loomulikult oli kogu presidendi kantselei Pätsi näoga tellimuskunst. Kunstnikud nägid kurja vaeva, ühendamaks esinduslikku ja rahvuslikku. «Pätsi ajastule oligi iseloomulik, et kõik pidi olema ajalooline ja väärikas. Eesti ajaloos ju ei ole midagi väga heroilist. Nii segatigi rahvakunstist ja euroopalikust paleearhitektuurist kokku abstraktne segu, mis esmapilgul mõjub suurejooneliselt, kuid tegelikult ei jutusta mitte millestki,» kõlab
Pärast türklaste lüüasaamist Viini piiramisel 1683. a. vallutas maad vabanemise eufooria, mis avaldus ka arhitektuuris ja kunstis. Austria barokile on omased ebareeglipärased kontuurid, vormide küllus ja ornamentide rohkus, millega taotletakse eelkõige liikumist ja dünaamikat. Iseloomulikud on musta, valge ja kulla kontrastid. Esimese arhitektina tõi austria barokile kuulsust J. B. Fischer von Erlach ( 1656-1723 ), kes alustas 1696. a. kuninga suvelossi Schönbrunni ehitamist ( algne loss oli pärit 16. saj., see lõhuti türklaste poolt 1683 )esialgu jahilossina, 18. saj. ehitiste põhjal aga pidi sellest saama Austria Versailles. Väljavenitatud fassaadi ja barokile iseloomuliku auhooviga lossi juurde rajati aastail 1705-06, rangelt geomeetriline prantsuse stiilis park. Interjöörid on rikkalikud - tähelepanuväärsed on väike ning suur galerii ja Blaue Stiege ( sinised trepid ); 18
annaabi.ee 
