Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suuremad asteroidid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
asteroid, asteroidi, asteroidid, nimesid, atmosfäär, astronoom, ceres, sedna, tähistus, orbiit, 2099, 1743, schmidt, kraatri, planeedisarnaseid, kepleri, seadustele, orbiitidel, sarnasusest, koguarv, vähestel, juno, hebe, iris, kõigepealt, järgnevast, kalendrikuu, omistatakse, mütoloogiast, kusjuures, naissoost, planeedid, gaasidest, nikkelväikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500...3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks.
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele
Klass: 9.a Veebruar 2010 Nimetus Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse
Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO......................................................
Asteroidid Asteroidi tähendus Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroide on nimetatud ka "planetoidideks" ehk planeedisarnasteks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnane. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad punktidena (nagu tähed), mitte ketastena (nagu planeedid). Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus
vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline. Komeedid koosnevad tuumast, peast ja sabast. Komeedi tahket tuuma ümbritseb pea ehk kooma, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Eristada saab kahte liiki sabasid
Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
ASTEROIDID Vändra Gümnaasium 2011 MIS ON ASTEROIDID? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri
augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane taevakeha' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1. tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest 2. tekkinud üheaegselt komeetidega 3. tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad 4. tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega
kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on asteroidide ja komeetide tuumast väiksemad kehad. See on ka Maa pinnale langenud meteoor või asteroid, mis on peale kokkupõrget alles jäänud ning mis on 3 pärit planeetide vahelisest ruumist. Meteoriit saab alles siis öelda, kui ta on langenud juba maa pinnale. Kuni viimase ajani olid meteoriidid ainsad vahendid kosmiliste tahkete kehade keemiliseks uurimiseks. Üldjuhul on meteoriidid ümara kujuga. See on sellepärast, et teravad nurgad ja üksikpaladel olevad servad on atmosfääri läbimisel osalise sulamise tõttu ümardunud.
1. Nimetada Päikesesüsteemi väikekehad. Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 2. Mis on asteroidid? Kirjelda nende liikumist. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti
tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon Sednat aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB213, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on võeti küsimus uuesti päevakorda. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutas 26. augustil 2006. a. välja planeedi definitsiooni, mille järgi Pluuto, 2003UB213 (e. Eris) ja kõige suurem asteroid Ceres nimetatakse kääbusplaneetideks. Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete, mida nimetatakse ka eksoplaneetideks. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime oma tähele on tugevam ja seetõttu on neid astromeetriliste mõõtmistega kergem avastada, on suurem osa seni avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete sarnased Päikesesüsteemi hiidplaneetidega. Siiski pole selge, kas
Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad. 4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus.
Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Seega kuuluvad asteroidid Päikesesüsteemi ürgsete kehade hulka, mistõttu nende uurimine aitab aru saada ka planeetide tekkimisest. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased ("kuud"), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraano ja Neptuuni kuud
Planeet Allikas: Vikipeedia Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka
4)Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5) Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee
Linnutee tähesüsteem. Peale tähtede teket lakkas protogalaktika (iseenda raskusmõju jõul tihenevad pöörlevad pilved, Mini 2002) kokkutõmbumine - sellest on saanud galaktika.Veel 5 miljardi aasta pärast aga tekib ühes galaktikas täht Päike oma planeetide ja väikekehadega. Tähtede tekkimine jätkub tänapäevani. Päikesesüsteemiks nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; tuhanded asteroidid ehk väikeplaneedid; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. Päikese külgetõmbele allub kõik olemasolev kuni umbes poole kauguseni lähimatest planeetidest. Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Esimese rühma taevakehadest moodustavad tähed. Tähed on isekiirgavad taevakehad, mis
....................7-8 Hiidplaneedid...................................................................9-10 Asteroidide vöö ja komeedid..................................................11 Kokkuvõte.......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. Külalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid mõned neist on juhuslikud, mõned külastavad meid kindla ajavahemiku järel. Päikesesüsteemi peremees on muidugi Päike, mille mass on ligikaudu 700 korda suurem planeetide kogumassist. Sellega on garanteeritud, et vastavalt gravitatsiooniseadusele tiirlevad planeedid ümber Päikese. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget
Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks. Ta hoiab meie planeete orbiidil, annab eluks vajalikku energiat ja domineerib meie taevas. Päikese vanuseks loetakse umbes 4,6 miljardidt aastat. Tema keskmiseks pinnatemperatuuriks on 5500 kraadi ja päeva pikkus 25,38 Maa ööpäeva. Ta koondab endast 99,8% Päikesesüsteemi massist nii et ülejäänud ruumi peavad ära mahutama ennast
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt vaadates) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Ligikaudu pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese, Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks
vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. 4 Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Tuumakosmokronoloogia abil hinnatakse Päikese vanuseks 5 miljardit aastat. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%)... Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Nii pöörleb
nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜSTEEM Päikesesüsteemi keskmeks on Päike - hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 . 1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa kaalust. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikeselt tulev valgus ja soojus hoiab Maal nii meid kui ka meid ümbritsevaid elusolendeid elus
.......................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4).............7 1.3Maa..................................................................................................................................... 7 1.4Marss........................................................
Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline
Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat.
Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline
nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päike Päike on meie päikesesüsteemi täht. Oma olemuselt on Päike samasugune täht nagu kõik ülejäänudki. Teised tähed paistavad meile vaid väikeste valguspunktidena, kuna nad on väga kaugel. Nagu kõik tähed, nii on ka Päike hõõguv gaasikera. Päikese mass koosneb praegusel
· Merkuur · Veenus · Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina") · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). 4. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). · Päikesesüsteemi väikekehad · asteroidid · komeedid · meteoorkehad · kosmiline tolm Asteroidid - tahked ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane [taevakeha]' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See
URAAN ........................................................................................................................10 NEPTUUN.....................................................................................................................11 PLUUTO........................................................................................................................11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID ............................................................................................................12 KOMEEDID .................................................................................................................13 Kuu faasid.........................................................................................................................
Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter- Jupiter on suurim planeet. Jupiteri mass on Maast 318 korda suurem. Asub Päikesest 5 korda kaugemal kui maa. Tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteril on 4 suuremat kaaslast. Jupiteri planeedi pinnal on nn. Suur Punane laik. Planeet on kiire pöörlemise tõttu üsna lapik. Koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Jupiteril on tugev maaväli. 2)Saturn-Väiksem kui Jupiter. Orbiit on nagu Jupiteril keskmisest ümmargusem, kalle ekliptika suhtes hiidplaneetidest suurem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev rõngasw. Saturn on kõige lapikum, kuna väiksem tihendus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Suuri kaaslasi on 10. 3)Uraan- e simene“ teleskoobiplaneet“. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga. Uraan on põhimõtteliselt palja silmaga nähtav. Tüüpiine hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka keemilise koostise poolest. Suuri kaaslasi on 5
Päikesesüsteemi kuud on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i kirjutiste tegelaste järgi, viimaste järgi on vaid Uraani kaaslased.[1] Planeetide kaaslasi on erinevaid: Regular satellites, irregular satellites, minor planet moons. [2] 3 REGULAR SATELLITES Regular satellites on need kuud, mille orbiit on suhteliselt ringikujuline ja kulgeb suhteliselt lähedalt ümber oma primary. Nende orbiit on prograde orbit ehk samasuunaline planeedi pöörlemisega.[2] Nad moodustusid in situ ehk oma primary läheduses olles juba oma orbiidil.[4] Regular satellites'del on selline omadus, et nende tiirlemine on tidally locked ehk sünkroonis oma planeedi pöörlemisega ja seetõttu on planeedi poole suunatud alati üks ja sama külg. Ainus tuntud
annaabi.ee 
