Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suurbritannia arengutase". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, kogutoodang, rahvatulu, imikusuremus, mobiil, elektrienergia, billionARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD
......................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................6 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE.......................................................................................................7 5. RIIGI ARENGUTASE.....................................................................................................................8 6. SUURBRITANNIA VÕRDLUS TEISTE RIIKIDEGA................................................................10 7. SUURBRITANNIA RAHVASTIK.................................................................................................11 Rahvaarv ja selle muutumine 1950 - 2010....................................................................................11 Rahvuslik koosseis, usundid ja keeled...........................................................................................11
................................................................................ 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Sotimaa, Wales, põhiseaduse poolest erinev Põhja-Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse
Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka Prantsusmaal (65 312 249), Tais (66 720 153) ning Itaalias (61 018 804). (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2. Rahvastiku paiknemine Suurbritannias a) Rahvastiku keskmine tihedus Suurbritannias on 252,96. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Jamaikal (260,91), Trinidad ja Tobagos (239,85) ning Saksamaal (235,75). Suurbritannia on rahvastiku tiheduselt maailmas 49
Samal ajal, teenindavad tööstusharud on jõudsalt arenenud. Näiteks turism on suuruselt kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga.
taseme riikidel. Kõige kõrgem on see Norras, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 689 inimest. Norrale järgneb Eesti, kus 1000 elaniku kohta kasutab interneti 543 inimest. Saksamaal kasutab 289 inimest ning Brasiilias 80. Tansaanias on interneti kasutajaid väga vähe , kõigest 0.6 kasutajat 1000 elaniku kohta. Joonis 3: Interneti kasutajad 1000 inimese kohta Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts · Imikusuremus Infant mortality rate (per 1,000 live births) Järgnevalt jooniselt on näha, et imikusuremus on kõige kõrgem Tansaanias, kus iga 1000 sünni puhul sureb 68 imikut. Ka Brasiilias on see päris kõrge, ligi 22 imikut iga tuhande kohta. Eestis sureb iga 1000 sünni puhul 7 imikut. Saksamaal ja Norras on suremus suhteliselt võrdne, ligi 4 imikut. Joonis 4: Imikusuremus 1000 elussünni kohta Allikas: World by Map: Statistics, Maps and Charts
Hiina rahvastiku iseloomustus 1. Riigi rahvaarv a)Inimesi elab Hiinas 1 343 239 923, see on maailmas rahva arvu poolest esimene riik. Need andmed on samuti 2012 aasta juulikuuks, nagu on ka edaspidises tabelis näha. b) Tegemist on kindlasti suure riigiga. Selles riigis elava rahva arv ületab teist kohta enam-vähem miljoniga. Järgnevad rahvaarvu poolest India, Ameerika Ühendriigid, Indoneesia, Brasiilia ja Pakistan. 2 India 1 205 073 612 July 2012 est. 3 United States 313 847 465 July 2012 est. 4 Indonesia 248 216 193 July 2012 est. 5 Brazil 205 716 890 Andmeid pole saadaval. 6 Pakistan 190 291 129 July 2012 est. c) Rahvaarvu kasvu graafik aastast 1995-20
Eesti aastal 2020 Eesti on väike riik, mis asub Põhja-Euroopas. Pindalalt on Eesti väga väike, ainult 45 227 ruutkilomeetrit. Riigikeeleks on eesti keel ning riigis elab umbes 1 340 000 inimest. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning tänu sellele on muutunud palju edukamaks riigiks. Eestis on olnud mitmeid muudatusi viimase paari aasta jooksul, millest üks on üleminek kroonidelt eurodele. 2011 aastal läks Eesti riik kroonidelt üle eurodele, mis minu arvates ei olnud kõige õigem otsus, sest peale üleminekut tõusid hinnad mitme protsendi võrra. Samas on selles ka midagi positiivset, sest kui eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta. Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane ei oska öelda, mis võib juhtuda Eestiga aastal 2020. Juhtuda võib
Ida- 117881 131036 Euroopa 9,9 11 -0,3 -0,11 -0.14 7 3 -38806 -131546 -170353 132397 561678 7622970 Maailm 19,3 8,2 0 1,11 1.11 533 29 -278857 4 75950848 Allikas: census Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life Total fertility IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: rate per Sexes Both Sexes Male Female woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2 Inimarengu indeks (IAI) 0,534 (2005) Vaesuse indeks (HPI) 38,1% (2005) Kirjaoskamatuid täiskasvanuid 51,4% (2005) (alates 15. eluaastast) Sisemajanduse kogutoodang $1,490 (2005) inimese kohta Inflatsiooni tase 241.41 (2000) joonis 4. Nepali SKT inimese kohta Interneti kasutajaid 0,30 (2002) (100 inimese kohta) aastatel 1990 2002 alliask: Globalis Juurdepääs puhtale veele 90% (2004) Nepal on üks mailma vaesemaid riike
1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007. Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised
Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea. Eksport moodustab kolmandiku SKP-st, suurim kaubanduspartner on USA, moodustades ekspordist 85%. Kanada on USA suurim välismaine
Loomuli Sündimus Suremus Migrat- k iive Rahvaarvu Sündide Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () () sioon () (%) kasv (%) arv arv saldo iive muutus Tai 13.01 7.2 0.0 0.59 0.6 867,678 477,621 0 390,057 390,057 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Total Life Life Life fertility IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: rate per Sexes Both Sexes Male Female woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Majandus Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Belgia majanduse võtmesektoriteks on toiduainetööstus, biotehnoloogia, transport ja logistikatööstus, autotööstus, kosmose- ja lennundustööstus ning farmaatsiatööstus. Belgia energiamajandus põhineb enamjaolt naftal ja maagaasil (neid imporditakse), millele järgnevad kivisüsi ja tuumaenergia. Põhilise elektrienergia annavad tuumaelektrijaamad ja soojuselektrijaamad. Belgias tarbib üks inimene aastas umbes 5000 kWh. Belgia on väga kõrge elatustasemega riik Põllumajandus moodustab Belgia tootmissektori lõikes vaid 1% ning varustab eelkõige siseturgu. Haritav maa moodustab üle poole riigi kogu pindalast. Kõrge tootlikuse tagavad spetsialiseerumine ning masinate ja kunstväetiste ulatuslik kasutamine. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus;
Türgi (Türkiye) Hanna-Maria Ulm 11 A Riigi üldiseloomustus · Riigi lühend : TUR · Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf · Pealinn : Ankara · Pindala : 783562 km2 · Riigikeel: türgi · Rahvaarv: 70586256 (2007) · Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2 · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Rahaühik : Türgi liir · Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg · (http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril) · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril) · Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar) Riigi arengutase · Ri
asustus. Taoline paigutus on tingitud ajaloolistest aspektidest Loomulik iive 2008 aasta seisuga on sündimus Norras 11,12 sündi 1000 inimese kohta ja suremus 9,33 surma 1000 inimese kohta. Seega on loomulik iive positiivne, nimelt 1,79 . Rändesaldo on 1,71 migranti 1000 inimese kohta. Nii suremuse kui sündimuse üldkordaja on võrreldes teiste riikidega keskmine. Imikusuremus on 3,61 surma 1000 inimese kohta. Lapsi on naise kohta keskmiselt 1,78. Neid näiatajaid võib lugeda madalaks, kuna riigis on hästi arenenud meditsiin ja majandus. Samuti on levinud pereplaneerimine, mis tähendab, et tahtmatudi sünde on vähem, kui teistes riikides. Keskmine eluiga Oodatav eluiga on meestel 77,16 aastat ja naistel 82,6 aastat, kokku: 79,81 aastat. Need näitajad on Euroopa Liidu näitajatest kõrgemad, kuid näiteks oma naaberriigi Rootsi omadest madalamad.
Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1.4 Imiku suremus Imiku suremus on Jaapanis 3,88%o. See on väga väike võrreldes teiste riikidega. Näiteks Eestis on imikusuremus 12,62%o ja Prantsusmaal on imiksuremus 9,09%o. 2.1.5 Laste arv (naise kohta): Jaapanis on laste arv keskmiselt naise kohta 1,41%o. Sellest on, võrrelda teiste riikidega, nii kõrgemaid, kui ka madalamaid näitajaid. Näiteks Eestis on laste arv naise kohta 1,21%o ja Prantsusmaal 1,75%o. 2.1.6 Vanuse rühmade osakaal rahvastikus: Laste osakaal( 0-14 aastased) on ühiskonnas väike kõigest 15%. Üle poole on tööealist elanikkonda (15-65aastased) 68%. Vanemat elanikkonda(üle 65 aastased) on
() () () (%) (%) de arv de arv saldo lik iive muutus Saksam aa 8.3 11.0 0.7 -0.27 -0.2 677.278 897.617 57.27 -220.339 -162.612 Sveits 10.4 8.1 6.9 0.24 0.92 82.505 63.880 54.369 18.625 72.994 Allikas: Census Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Life Life Life Total fertility IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: rate per Sexes Both Sexes Male Female woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
ühendatud. Joonis 3 Venemaa vapp. Allikas: Wikipedia.(15.11.17) 1. Rahvastik 1.1 Riigi rahvaarv Venemaa rahvaarv on 144 544 993 miljonit, Venemaa on maailmas 9. kohal rahvaarvu poolest. Umbes sama palju inimest elab Mehhikos. 1.2 Loomulik iive 3 Venemaal on iive protsent -0,08%. Seal sünnib 11 inimest/1000 inimese kohta ja sureb 13,5 inimest/1000 inimese kohta. Rändesaldo on 1,7 inimest/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 6,8/1000 imiku kohta. See on võrreldes maailmaga üpris väike arv. Keskmiselt on lapsi 1,6 iga naise kohta. Joonis 5 Surmade ,sündide ja naturaalse kasvu joonis Venemaa kohta. Allikas: Wikipedia (21.11.17) 1.3 Keskmine eluiga Keskmine eluiga on Venemaal meestel 65,3 aastat ja naistel 77,1 aastat. See on maailmaga võrreldes väike arv, nimelt on see alles 154.kohal. Eestis on keskmine eluiga meestel 72,1 aastat ja naistel 81,9 aastat
ÜLDANDMED Pealinn: Pariis Pindala: 547030 km2 Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lä
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid...........................................................................
.......................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16
3 surma / 1,000 sünnituse kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 2,1 sündinud last / naise kohta USA sündimus on alla maailma keskmise (21), kuid sellegipoolest kõrgem kui Euroopas (10). Samasugune erinevus väljendub ka keskmises laste arvus naiste kohta, mis on maailmas 2,8 ning Euroopas 1,4. Järelikult on USAs suuremad pered kui Euroopas. Suremuse üldkordaja on veidi alla maailma keskmise (9%), kuid sellegipoolest veidi suurem kui Ladina-Ameerikas (6), Aasias (7) ja Austraalias (7). Imikusuremus on maailma väikseim tänu USA kõrgele meditsiini arengutasemele. Keskmine imikusuremus maailmas on 21. Rändesaldo on kõvasti väiksem kui Lähis-Ida naftariikides, kui sellegipoolest suurem kui enamikes Euroopa riikides. Arvuliselt suundub enam kui pool maailma väljarändajatest USAsse. USA on olnud sisserännu piirkond alates 17. sajandist tänu kõrgele arengutasemele ja soodsale majanduskeskkonnale. Võrreldes rändesaldot kogu muu maailmaga, võib seda lugeda suhteliselt keskmiseks.
73,7 99,8% & 12,0 18355$ Zimbabwe 0,140 169. 47,0 92,6% & 7,2 187$ Türgi 0,679 83. 72,2 88,7% & 6,5 13359$ Egiptus 0,620 101. 70,5 66,4% & 6,5 5840$ Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Tabel 3. Riik Interneti CO2 Varguste arv Mõrvu Imikusuremus kasutajad emissioon 10000 10000 1000 imiku (Internet elaniku inimese inimese kohta users) kohta kohta, mis kohta (Under-five (CO2 hõlmab (Homicide mortality per emissions vägivalda rate per 1000 live
SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE......................................................................
................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused.......................................................................23 8.2
USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa Iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja isesisvateks riikideks. · SKT ühe elaniku kohta on 41,890 USD · Rahvastiku hõivatus: põllumajandus (1,2%), tööstus (19,2%), teenindus (79,6%) · Keskmine eluiga mehel on 35,4 aastat ja naisel 38 aastat. · Imiku suremus 6,26/1000 sünni kohta · Sündimus 13,82/1000 elaniku kohta · Suremus 8,38/1000 elaniku kohta
4‰, millest saab järeldada et iive on positiivne ning sündimuste arv on suurem. Brasiilia rändesaldoks on -0.1% 1000 inimese kohta (2017 aasta seisuga) seega on riigis pigem väljaränne, kuid see arv on nii väike et ei mängi olulist rolli rahvaarvu muutsutele tulevikus ja ka praegu. Võrreldes Eesti ja Saksamaaga on Brasiilia nende kahevahel, kuna Eestis on väljaränne suurem, koguni -3.5% ning Saksamaal toimub jällegi sisseränne, 1.5% (CIA 2017 andmete järgi). Imikusuremus Brasiilias on 17.5 1000 sündinu kohta, võrreldes Saksamaa ja Eestiga on see number pea 4 korda suurem. Arvatavasti põhjuseks seal leviv kohtlik Zika viirus ning suremuste mure on pigem Põhja-Brasiilias, kuna sealne arstiabi pole nii kättesaadav ja arenenud. Keskmiselt on lapsi naise kohta 1.75 1.3 Keskmine eluiga Keskmine oodatav eluiga sünnil on 74 aastat, kusjuures meestel 70.5 ja naistel 77.7 aastat. Võrreldes Saksamaa ja Eestiga, kus keskmine oodatav eluiga vastavalt on 80
Võrdle riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsi erineva arengutaseme põhjusi. * RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD majandust ja rahvastikku iseloomustavad andmed, mille alusel on võimalik otsustada riigi koha üle teiste maailma riikide hulgas. * MAJANDUS inimestele vajalike hüvede valmistamise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise süsteem. 2.1 Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad: 1) SKT sisemajanduse kogutoodang (või koguprodukt sama). Kõik riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Et saaks võrrelda teiste riikidega arvestatakse USA dollarites elaniku kohta. Ei sisalda sissetulekuid välismaalt ega ka välisfirmade toodangut. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. See on osa RKT-st rahvuslikust kogutoodangust e. rahvatulust. Sisemajandus puudutabki sisemist majandust, kõike seda, mis toimub riigi enda territooriumil ja välisfirmades tehtu arvesse ei lähe
mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid, kaevandamine teadus jne, Mida arenenum on riik, seda rohkem inimesi on hõivatud teenindussektoris ja seda vähem tööstuses ja eriti põllumajanduses. Mida madalama arengutasemega on riik, seda suurem on hõive põllumajanduses. Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Väljendatakse tavaliselt USA dollarites (siis võimalik eri riike võrrelda). Eesti SKT umbes 13 000 USD-I Inimarengu indeks (HDI)- rahva heaolu mõõt, mis arvestab: · Rahva haridustaset: kirjaoskus 15 aastaste ja vanemate hulgas, koolis käidud aastate arvu 27 aastaste ja vanemate hulgas. · Keskmist eluiga.
Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust. Hispaaniat saab lugeda rahvaarvu järgi keskmise suurusega riigiks. Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriigid on sellised, kus inimesi paarkümmend miljonit ja vähem. Hispaanias jääb aga rahvaarv alla 100 millioni ning üle paarikümne millioni. (CIA, 2011) 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 ning muutumise tegurid. Perioodil 1950 2012
2.2.SKT INIMESE KOHTA USD Joonis 2 Kõige kõrgem SKT inimese kohta on 1990’st aastast olnud Mehhikos. Võrreldes 2010 aasta näitajaid oli kõrgeim SKT aga hoopiski Eests. Sarnaselt Keskmisele elueale on ka see kõiges viies riigis ühtlaselt tõusnud.Kõige madalam on SKT inimese kohta Sambias, kus oli ka kõige madalam keskmine oodatav eluiga. 2.3.IMIKUSUREMUS Joonis 3 Imikusuremus Sambias näitajate põhjal kõige kõrgem. Imikusuremus tuhande sünni kohta on kõikides riikides silmnähtavalt langenud. Enim on langust märgata Indoneesia statistikas kus imikusuremus on langenud 100’lt 24’le. 2.4.HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES Joonis 4 Kõige kõrgem on põllumajandue hõive Sambias, kuigi alates 2010’st aastast on see langenud 71%’lt 50%ni. Kõige madalam on põllumajanduse hõive Alzeerias. Kõigis riikides on põllumajanduse protsent langenud. 2.5.HÕIVE TÖÖSTUSES Joonis 5
Peruu 19,4 5,9 -3,2 1,35 1,03 567722 173446 -93597 Lõuna- Ameerika 18,1 6,2 -0,4 1,19 1,15 7228918 2468834 -174812 13418921 5567057 Maailm 19,3 8,0 -0,1 1,13 1,12 0 0 -989488 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Total Life Life Life fertility IMR Both Expectancy: Expectancy: Expectancy: rate per Sexes Both Sexes Male Female woman Odatav Odatav Odatav Keskmiselt Imikusuremus keskmine keskmine keskmine lapsi naise
annaabi.ee 
