Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemi teooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
üsteemi, muutuja, sisend, väljund, neuron, ülekandefunktsioon, teisendus, diskreetaja, närvivõrk, maatriks, takt, pidevaja, takti, laplace, kihil, algolek, ülekandemudel, statsionaarse, akumulatsioon, siirdeprotsess, parameetrid, teatava, hüppekaja, ljapunovi, võrrandid, diskreetse, sisendsignaali, impulss, reaktsioon, sisendis, väljundsignaal1. Süsteemi moiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja valjundmuutujad. Millest soltub süsteemi kaitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dunaamiline süsteem. Pidev-ja diskreetaja süsteemid. 1.1. Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemi mõiste komponendid on element/objekt (süsteemi osis, mida kasitletakse süsteemi suhtes jagamatuna, tervikuna), sidemed (mistahes laadi seosed elementide vahel, mis võivad olla orienteeritud, vastastikused, muutlikud, juhuslikud jne) ning terviklikkus (võib tähendada elementide koosluse täielikkust, mõtestatust, teatavat ühtset sihipära, eesmärki, otstarvet, naabruslikkust,
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla
süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest
Kõik märkused, soovitused ja teated avastatud vigadest on teretulnud. Autorid tänavad oma kolleegi professor Ennu Rüsterni asjalike märkuste ja soovituste eest ülesannete kogu ettevalmistamise käigus. 3 SISUKORD Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Laplace'i teisendus ................................................................................................................ 5 2. Ülekandemudel, hilistumisega süsteemide ülekandefunktsioonid ja siirdeprotsessid .......... 8 3. Süsteemide kompositsioon .................................................................................................. 13 4. Lineaarse pidevaja süsteemi olekumudel, selle lahend ja maatrikseksponendi leidmine ... 18 5. Diferentsiaalvõrrandite süsteemi ja olekumudeli seos .
Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud ..............................
Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud ..............................
% esimesed [] näitavad, mitu sisendit ja mis vahemikus, % teised [] mitu % kihti neuroneid ja mitu neuronit on kihis, {} näitab 3 % mis on iga kihi % neuronite aktiveerimisfunktsioon. % Piisab ka 1-2 neuronist % suurendades neuronite arvu mittelineaarse akt % funktsiooniga, täpsus % kasvab. 5 neuronit on juba 10'-10, mis on piisavalt % hea. Lineaarse aktiveerimis % funktsiooniga on 1 neuron sama täpne. net.trainFcn = 'trainlm' %treenimisfunktsioon Levenberg % Marquardt teist järku tuletiste maatriksil põhinev net.trainParam.epochs=5000 %iteratsioonide arv Treenime selle loodud närvivõrgu valitud parameetritega ja algoritmiga. net=train(net,P,T) %sim(net,[-1;2]) - närvivõrk oskab mitteilmutatult arvutada 0.3*x1 + 0.9*x2 %ans = % 1.5000 W1=net.IW{1,1} %sisendite kaalukoefitsendid W2=net.LW{2,1} %kihi kaalukoefintsendid B1=net
tehniliste protsesside kontrollimise ja juhtimise meetodite ja vahenditega. Definitsiooni kohaselt on automaatikal kaks põhiharu: automaatkontroll ja automaatjuhtimine. 1.2 Milles seisneb süsteemi orienteeritus? Süsteemi orientatsioon e suunatoime väljendub süsteemi signaalipaaride vastastikuse toime olulises ebasümmeetrias, millel põhinebki süsteemi sisendsignaali (edaspidi sisend) ja väljundsignaali (edaspidi väljund) eristamine. Sisend mõjutab väljundit, viimase tagasimõju sisendile aga puudub (on reaalses süsteemis tühine). Orientatsioon on tarvilik igasuguse informatsiooni ülekandmisel. 1.3 Mis iseloomustab süsteemi sisendit? Sisend on süstee-mist sõltumatu ja peab süsteemi analüüsil olema teada. 1.4 Mis iseloomustab süsteemi väljundit? Väljund on orienteeritud süsteemi muutuja, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasuta-takse teiste süsteemide juhtimiseks (nende sisen-dina). 1
soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus
d -c 2 2 d - x c + d 2 d - c , 2 x d 0, if x > d 1.3 Hägus tükeldus Pöördume tagasi esialgse ülesande juurde ja oletame, et ülesanne nõuab lisaks noortele inimestele ka vanade ja keskealiste inimeste hulkade määratlemist. Vastav hägus tükeldus (joonis 3) loob muutuja kvalitatiivse kirjelduse lingvistiliste märgendite näol ja seob sellega liikmesfunktsioonide vahendusel muutuja numbrilised väärtused. Tavaliselt on soovitatav, et iga x-i väärtus omaks kuuluvust vähemalt ühes hägusas hulgas. x X , i, µ Ai ( x) > 0 , (12) elik S (13) x X : µ Ai ( x) > 0 , s =1
NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja järgi, mistõttu seda nimetatakse energia spektriks. aknafunktsioone määravate Slepiani ridade kohta. mõistus algab aga tõenäosuse mõistest. Juhuslik Energia spekter on sageduse pidev funktsioon. Hinnangu määramisel on kasutusel 2*NW-1 akent.
On eeldused ja järeldused. Teoreetiline analüüs (statistilised probleemid jäetakse kõrvale) *Mat majteaduse mudeli puhul ei arvestata kõiki aspekte, sest see on võimatu, valitakse põhifaktorid (mida asendavad muutujad) ja antakse ette seosed (võrranditena). Matemaatiline mudel koosneb võrranditest, mis kirjeldavad faktorite käitumist ja seovad muutujaid omavahel -> analüütilised eeldused -> loogilised järeldused. 3. Funktsiooni mõiste: Kui muutuja x igale väärtusele hulgas X on vastavusse seotud muutuja y väärtus, siis öeldakse, et hulgal X on määratud funktsioon. y=f(x) eeskiri; üksühene vastavus. Liigid: a) konstantne f. N. y=f(x)=7 b) polünoomid y=a0+a1x+a2x2+...+anxn n=0 konstantne f., n=1 linearne f., n=2 ruutf. (0;a0) a1-tõus c) ratsionaalf. N murrud d) mittealgebralised f. n juured, astmed, exp, log, trig. 4. Tasakaalu mõiste, turu tasakaalu mudelid (1.ja 2. ning n hüvisega)
tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele:
tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele:
saab rakendada optimeerimisülesande lahendamisel. Olgu vaja leida rangelt kumera funktsiooni maksimum y muutujate lubatavuspiirkonnas. Optimeerimisülesande lahendiks on juhitavate parameetrite optimaalsed ja ühtlasi lubatavad väärtused , mille puhul sihifunktsiooni väärtus on maksimaalne. Rangelt kumer funktsioon saavutab optimeerimisülesandes maksimumi vaid lubatava piirkonna tippudes. Seega optimumi tingimused on: . Ühe muutuja funktsioonil võib olla üks või kaks maksimumi. Rangelt kumeral n muutujaga funktsioonil on üldjuhul palju lokaalseid maksimume kuni 2n . Üks maksimumidest n globaalne maksimum. Optimumide tingimused rangelt nõguse funktsioonidega ülesannetes: Olgu vaja leida rangelt nõgusi funktsiooni maksimum Y-muutujate lubatavas piirkonnas. Optimeerimisülesande lahendiks on juhitavate parameetrite optimaalsed ja ühtlasi lubatavad väärtused, mille puhul sihifunktsiooni väärtus on maksimaalne
1 signaal 0 ainult y katsioon siis, kui x2 = 1 ja x2 x2 x1 = 0. Loogiline y järeldus 9. Keeld Väljund võrdub x u y y = x⋅u x & sisendiga x, kui y signaal u on 0. u y Sinaali u = 1
M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk C mahtuvus , staatori teljed cos võimsustegur eelnemisnurk d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe
Niisugust lubatavate lahendite hulka, mille korral Z on max või min nimetatakse optimaalseks lahendiks ehk optim plaaniks. DUAALÜLESANDED LPÜ teisendamine max-kanoonilisele kujule 1) Kui Z nõutakse miinimumi, siis seda saab esitada max nõudele Min z=max (z´= -z)=-c1x1-c2x2.. 2) Kui kitsendused on esitatud võrratustena, tuleb sisse tuua täiendavad muutujat (abimuutujad, ülejäägi näitajad) 3) Kui mõne muutuja kohta pole esitatud mittenegatiivsuse nõuet, siis seda võib defineerida kahe mittenegatiivse muutuja vahena x2=x2´-x2´´ x2 ≥0, x2´´≥0 LPÜ-ga duaalne ülesanne max-põhikujul LPÜ duaalne ülesanne 1. Esialgse ül igale kitsenduele seame vastavusse duaalse ül tundmatud: y1, y2,..,ym 2. Duaalse ül kitsenduste süsteemi vabaliikmeteks on esialgse ül sihifunktsiooni kordajad c1,c2 Duaalse ül kitsenduste arv sõltub esialgse ül muutujate arvuga 3
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
Lahendskeem: (A!E)- >Gaussi teisend->(E!A-1). N: 248 -2 0 2 468 2. Leontjevi staatiline mudel 1 2 lõpptoodang y kogutoodang x 1 100=x11 160=x12 240 500 2 275 40 85 400 sisemine tarbimine Leontjevi mudel aitab leida samasugust tabelit järgmise aasta jaoks, kui uus lõpptoodang y=(200, 100) Otsekulude maatriks A, aij=xij/xj (1) 100/500 160/400 A= 275/500 40/400 Ax+y=x (2) tasakaaluvõrrand sisemise tarbimise, lõpp- ja kogutoodangu vahel Teades lõpptoodangu uut vektorit same koostada sarnase tabeli järgmise aasta jaoks. Selleks teisendame valemit 2. x-Ax=y (E-A)x=y x=(E-A)-1y=By (3) B on täiskulude maatriks. Leiame E-A ning selle pöördmaatriksi ning same uue kogutoodangu maatriksi: Uusx=By a11=0,2=uusx11/uusx1=uusx11/440, uusx11=0,2*440=88
2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet? PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb. Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad samas faasis, siis on tegemist positiivse tagasisidega. 3. Schmitt i trigger OV baasil Schmitti trigeri korral kasutatakse tagasisidet ja võrdluspinge hakkab sõltuma sellest kas väljund on + või – polaarsusega. Sisendsignaal antakse antud juhul inverteerivasse sisendisse (-). Võrdluspingeks on mingisugune osa toitepingest, mis seadistatakse pingejaguriga. Olgu väljund algul positiivse väärtusega. Kui nüüd sisendsignaal kasvab ja saavutab võrdluspingest suurema väärtuse, siis toimub väljundi ümberlülitamine. Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus
tehteid segi ajada. Loogikaaksioomide põhjal tuletatakse peamised loogikaseadused: 1. Domineerimisseadus I. Suvalise muutujate hulga konjunktsioon on null (tühihulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub nulliga 2. Domineerimisseadus II. Suvalise muutujate hulga disjunktsioon on üks (universaalhulk), kui kas või ainult üks muutujatest võrdub ühega 3. Indempotentsus- ehk samaväärsusseadus (kehtib ka kolme ja enama muutuja kohta). Argumendi loogiline korrutamine või liitmine iseendaga ei muuda tulemi väärtust 4. Eituse eitamise seadus. Argumendi väärtus tema kahekordsel eitamisel ei muutu 5. Komplementaarsus- ehk täiendiseadus. Argumendi ja tema eituse ehk täiendi loogiline korrutis on null, loogiline summa üks 6. Kommutatiivsusseadus. Argumentide järjekorda loogikatehetes võib muuta 7. Assotsiatiivsusseadus. Mitme argumendi loogilist korrutamist ja loogilist
majandusnähtuste vahelise seose tugevuse ja usaldatavuse ning samas ka seose funktsionaalse vormi. Regressioonianalüüsi põhiülesanded:1) hinnata kvantitatiivselt majandusnähtuste vaheliste seoste suunda, tugevust ja kuju; 2)prognoosida maj. nähtuste ja protsesside tõenäosuslikku arengut; 3)kontrollida empiiriliselt maj. teoreetiliste seisukohtade ja hüpoteesi paika pidavust. Regressioonivõrrandiks on lineaarne mitme muutuja funktsioon. Regressioonikordaja i näitab mitme ühiku võrra muutub sõltuv muutuja Yt kui sõltumatu muutuja Xi muutub 1 ühiku võrra. Kui regressioonmudelis on 1 sõltumatu muutuja, siis on tegemist lihtsa regressioonvõrrandiga Y=b0+ b1xi+ei, i=1,2...n. Kui sõltumatuid muutujaid on vähemalt 2 (k>2), siis on tegemist mitmese regressioonimudeliga. Enim praktikas kasutusel olev mittelineaarne regressioonvõrrand on ruutmudel e. parabool. Parabooli abil on
This CQI is for HSDPA. (LTE also has CQI for its own purpose). In LTE, there are 15 different CQI values randing from 1 to 15 and mapping between CQI and modulcation scheme, transport block size is defined as follows (36.213) If you are an engineer in Network (eNodeB) programming, you need to know the number of resource blocks and MCS for each CQI value to properly allocate the resources for each of UEs. 19. Selgita millest koosneb 4G LTE ressursi maatriks (Resource Grid) Koosneb referentssignaalidest ja ressursielementidest. 1 PRB (physical resource block) – RB = 12 subcarrieri ja 1ms subframe (jaotub 2-ks 0.5ms ajaslotiks) 1 maatriksi rida = 15kHz (sageduskanal). 1PRB = 12 rida -> PRB: 15kHz * 12 = 180kHz 20. Referentssignaalide otstarve ja vajalikkus LTE mobiilsides There are two types of uplink reference signals, the Demodulation Reference Signal (DMRS) and the Sounding Reference Signal (SRS)
Loogika funktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust null või üks. Funktsioone mis võivad omandada väärtusi null või üks nimetatakse loogika funktsioonideks. Seadmeid mis formeerivad loogika funktsioone nimetatakse loogika ehk digitaalseadmeteks. Kahendkoodi sisestamis ja väljastamis viiside järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Jadatoimega kus üks takt sisaldab ainult ühe bitti ja ühe bitti kaupa saadakse ka väljund signaal. 2. Rööptoimega kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2
Loogika funktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust null või üks. Funktsioone mis võivad omandada väärtusi null või üks nimetatakse loogika funktsioonideks. Seadmeid mis formeerivad loogika funktsioone nimetatakse loogika ehk digitaalseadmeteks. Kahendkoodi sisestamis ja väljastamis viiside järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Jadatoimega – kus üks takt sisaldab ainult ühe bitti ja ühe bitti kaupa saadakse ka väljund signaal. 2. Rööptoimega – kus kõik bitid sisestatakse korraga ja saadakse ka rööpväljunditest korraga. 3. Segatoimega – kus rööpinfo muudetakse jadainfoks või vastupidi. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse loogika seadmed: 1. Kombinatsioon seadmed (mäluta) – kus väljund signaal on määratud ainult antud hetkel sisendis toimivate signaalidega ja ei sõltu seadme eelmistest olekutest. Näiteks summaator 2
võimalik kindlaks teha mõõdetava suuruse muutuse suunda, avaldub hüstereesiviga kui juhuslik viga. Kalibreerimisel on hüstereesiviga siiski eristatav kui süstemaatiline viga ning tavaliselt esitavad tootjad selle vea väärtust mõõteseadme täpsuse ühe komponendina. 4 6. Mõõteseadme diferentsiaalvõrrand, ülekandefunktsioon Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. See funktsioon kirjeldab mõõtemuunduri väljundsignaali qv sõltuvust sisendsignaalist qs: qv = f (qs). Ülekandefunktsiooni graafikut nimetatakse ka muunduri või mõõteseadme teoreetiliseks tunnusjooneks. Tavaliste (ühest argumendist sõltuvate) konstantsete kordajatega lineaarsete või
U 2 = U 1 K PJ R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjestuse järgi); Parameetrite (a
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus
Hooajalisuse indeks; Püsikulude muutumise indeks; Kasumi kasvu indeks; Võlakordaja indeks; Intressikulude indeks; ,,Ämbrite" indeks Hinnangud viimase 3a jooksul koostatud skaalaga; indekseid võib teha loominguliselt; vajalik on hindamisskaala 2.4. Maatriksanalüüs ja modelleerimine Võib kasutada eri tasanditel (ettevõte, regionaalne, riikide vahel). Efektiivsusmaatriksi iga element on intensiivsustegur. Terve maatriks aga kirjeldab tootmise majanduslikku efektiivsust, hõlmates efektiivsust kujundavaid komponente. Kirjeldamise adekvaatsust tagab lähteparameetrite piisavalt suur arv. Mida rohkem on näitajaid, seda suurem on tõenäosus, et tekivad sidususnäitajad (näitajad, millel otsene nimetus puudub). Tulpadesse ja ridadesse pannakse erinevad tegurid. Tekivad sisuga majandusnäitajad. Toodang Kasum Tööjõud Põhivara
Digitaalarvutis teostatavad tehted (Korrutamine) Iseseisev ülesanne Korrutada omavahel 2 kahendarvu A 10011010 B 1011 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 78 instituut. 39 Digitaalarvuti komponendid. ALU ALU (Aritmetic Logic Unit) Kujutab endast nn. protsessori südant milles teostatakse põhilised aritmeetika loogika tehted kahe muutuja ehk kahe operaatori vahel. Klassikalised aritmeetikatehted ALU-s: Summeerimine Nihe Korrutamine Jagamine Loogikatehted ALU-s NING (AND) VÕI (OR) Välistav VÕI (XOR) Invertor Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 79 instituut. Digitaalarvuti komponendid. ALU ALU struktuur A ja B - andmeregistrid R - väljund F - käsukood (instruction) D - Olekusõna
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei võimalda kirjeldada mitte-funktsi
annaabi.ee 
