Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Süsinikuringe - sarnased materjalid

sinik, siniku, fotos, gaas, metsad, lubjakivi, metaan, sinikust, steemis, hingamine, fossiilsed, aeroobneakterid, ch2o, hendite, tetes, elusorganismide, karbid, kemos, lagunemine, loota, assimilatsiooni, alusest, puut, energiamajandus, tagaks, puittaimed, hemalt, hiku, ldist, ldiselt, sulfaat, nafta, produktid, purpur, anobakterid, huumus, produtsendid
thumbnail
1
pdf

Süsinikuringe

erinevaid autotroofseid toiduaineid Hingavad Hingamine Kasutades süsinikku,

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

S�SINIKURINGE

ringlusesse). · Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline, sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. · Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud fossiilsed kütused ja lubjakivi. Talletunud süsinik pääseb kaasajal uuesti ringlusesse tänu inimtegevusele, fossiilsete kütuste põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud

19 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Süsinikuringe looduses

Süsinikuringe looduses süsiniku ringe Süsinikuringe on süsiniku liikumine loodus süsteemis erinevate koostiste vahel näiteks (Atmosfäär, huumus) Süsinikringe tähtsaim protsess on fotosüntees. Looduse süsinikuringe on avatud ehk mitte tasakaalus. Inimese mõju süsinikuringele Inimesel on väga suur ökoloogiline jalajälg Bensiini, Diisli põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise protsesside voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu suurentatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist õhkkonda. Süsiniku põlemine Süsinik põleb ilma lõhnata Süsinik on mürgine Süsisnik on värvitu Süsinik on maitsetu Süsinik on igal pool meie ümber Aitäh kuulamast !

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Süsinik

Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C)  Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit  Läbipaistev  Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta  Must �

Mittemetallid
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süsinikuringe. Lämmastikuringe.

vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa ­ FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt ­ hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9

Ökoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia eksami materjal

Arvukuse püramiid- arvestatakse vastavale troofilisele tasemele kuuluvate organismide arvu järgi Biomassi püramiid- biomassi jörgi Produktsioonipüramiid- juurdekasvu üles GLOBAALPROBLEEMID Kasvuhooneefekt Kasvuhoone efekt on tingtud sellest, et lastakse teatud kiirgus sisse, kuid soojuskiirguse väljapääs on takistatud. Kasuhoonegaasid on : süsihappegaas, veeaur, ja metaan. Tagajärjed: · Maakera keskmise temperatuuri tõus · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine Osooniauk Osoonikiht kaitseb organisme ultravioletkiirguse eest. Osoonikiht hakkas atmosfääri kujunema tänu fotosünteesivatele organismidele, kes toottsid hapnikku.. Osoonikiht on hakanud teatud piirkondades hõrenema. Osooniauke põhjustavad:

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (1855­1922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 1873­75 ­ esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 ­ Metsaamet. 1870 ­ Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 ­ Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 ­ maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

Eriti just liikumatu veega veekogus. Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks: 1) Vees aga on tihti O2 olemas ainult vee pindmistes kihtides, sest seal toimub pidev vee O 2-ga rikastumine. Mida sügavamale, seda vähemaks O 2 jääb. Laguahel ­ hapnik konsumeeritakse. 2) Teine põhjus, miks anoks. KK tekib on parasvöötmes, kus on külmad talved ja veekogu jäätub. Talvel toimub hingamine seni kuni O 2 jätkub. (ANABIOOS - uinak, elutegevuse lakkamine). 3) Kolmas põhjus: vees on gaaside lahustuvus temperatuuriga pöörvõrdeline. Temperatuuri langedes lahustuvus suureneb. P-Jäämeri ja Lõunameri on väga produktiivsed mered võrreldes ookeanide troopiliste keskosadega, kus oluline põhjus madalaks produktsiooniks on hapnikku puudus. Jahedas vees tunnevad end suure hapnikutarbega veeorganismid paremini

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle

Ökoloogia
92 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Keskkonna mõisted

oma tekkekohas kaotanud oma algsed tarbimisomadused  Ohtlikud jäätmed on oma omadustelt inimesele ja keskkonnaöe kahjulikud ja nõuavad erikäitlust  Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine  Prügila koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. heitmed  Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes[  Happevihmaks nimetatakse sademeid, mille pH on normist madalam  Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.  Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ökoloogia lühikonspekt

kvantitatiivne analüüs ­ liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)

Ökoloogia
99 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Ökoloogia lühikonspekt

kvantitatiivne analüüs ­ liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. · bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid · Tundra (arktiline, alpiinne) · Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) · Parasvöötme lehtmetsad · Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) · Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) · Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) · Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega · Igihaljad troopilised vihmametsad · (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)

Ökoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Ökoloogaia lühikonspekt

kvantitatiivne analüüs – liikide ohtruse, asustustiheduse v biomassi tuvastamine. • bioindikatsioon. Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mageveeökosüsteemid • Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) • Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) • Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad)

Ökoloogia
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mikrobioloogia 3.kt konspekt

Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja tsüanobakterid võib leida k

Mikrobioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Ökoloogia eksam 2017

suudab elada. JOONIS!!!! Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis Maismaaökosüsteemid • Tundra (arktiline, alpiinne) • Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd) • Parasvöötme lehtmetsad • Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla, pusta, pampa, preeria) • Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla) • Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed) • Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega • Igihaljad troopilised vihmametsad • (Torkpõõsastikud) Mereökosüsteemid • Avaookean (pelaagiline) • Kontinentaalself (rannikuveed) • Upwelling’u alad (süvavee kerke alad) • Estuaarid (jõgede suudmealad) Mageveeökosüsteemid  Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne)  Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne)  Märgalad (sood, soostunud alad)

Ökoloogia
71 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

Süsinikuringe Orgaanilise elu aluseks on süsinik. Ta on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Selles ringes on kõige liikuvamaks komponendiks süsinikdioksiid, mille sidumine toimub peamiselt assimilatsiooni kaudu (fotosüntees). Vähesel määral toimub CO2 sidumine ka mikroorganismide ja maapõues mineraliseerumise - 2 tulemusena. Mineraliseerumine-karbonatiseerumine CO2 -> HCO3 -> CO2 -> CaCO3 CaCO3 lademed- lubjakivi, kriit. Loomade ja mikroorgansimide hingamise kaudu satub CO2 uuesti atmosfääri. Samuti toimub eluta orgaanilise aine mõningane oksüdatsioon. Selle tagajärjena jõuab CO2 atmosfääri ka settekivimitest. Organismid moodustavad surres eluta orgaanilise aine, mida jällegi teised organismid tarbivad toiduna. Eluta org. Aine võib mineraliseeruda ja sellisel kujul olla organismidele vajalik- vetikad, korallid, molluskid. Lämmastikuringe 2 põhiahelat

Keskkonnakeemia
145 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Aineringed

ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. SÜSINIKURINGE Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalus ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Aine- ja energiaringe looduses

Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Toimub ilma hapnikuta. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

on kombo kõhulahtisus, oksendamine ja palavik). 6 Veebilanss - sissetulev ja väljaminev. Sisse tulev on: erinevad joogid (joogid, mis suurendavad vee eritumist kehast ei ole head janukustutajad, nt kofeiinirikkad joogid), toit (ka täiesti kuiv toit), ainevahetuslik vesi (tekib ainete lõhustumisreaktsioonides) (täiskasvanutes 0,35-0,45 liitrit). Väljaminev on: uriin, higi, hingamine, rooja koostises. Veebilanss on liikuvas tasakaalus. Veefunktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi kui elu, paljunemise, arengu ja leviku keskkond. Loetelule vastavad kõigi viie riigi esindajad. Vesi määrab ökosüsteemide bioproduktsiooni (taime fotosüntees). Vesi on kliimat kujundav faktor (sademed, hoovused. Kliima mõjutab jällegi eluorganisme). Riigieksami küsimused bioorgaanilisest keemiast. 1. Valikvastustega (valik viiest) mikroelementide biofunktsiooni seletamiseks (raua ül on.

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

19 Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Koos vee- ja lämmastikuringega on süsinikuringe kõige olulisem ringlus meie planeedil, tehes võimatikuks elu ja seega kogu biosfääri olemasoļu Lämmastiku aineringel on süsiniku aineringega võrreldes mitu olulist erinevust: (1) peamine ļämmastikuvaru ei sisaldu mitte maakoores nagu süsinikul, vaid atmosfāäris- umbes neli kvadriljonit tonni, mis moodustab78% atmosfääri koostisest (joonis 7

Ökoloogia
172 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia 1. töö

KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam

omavahel, tavajäätmetega või muude ainetega Jäätmekäitlus-– jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus. Prügila- koht kuhu paigutatakse orgaanilised ja anorgaanilised tahked olme-, tootmis-, ehitus-, tänava- jm. Heitmed Biogaas- käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes Happevihm-pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
61 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

Osa fotosnteesil seotud ssinikust Reservuaar miljard tonni lheb tagasi atmosfri CO2 -na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid Atmosfr enne 1850 560-610 omakorda hingavad osa ssinikku ja osa seovad organismi Atmosfr 1978 692 kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lpuks lagundatakse ja Ookeanid ja magevesi ssinik juab tagasi atmosfri CO2-na. Anorgaaniline 35000 Ssiniku sidumine CO2 + H2O + energia-----> (CH2O)n + O2 Orgaaniline 1000 Aeroobne hingamine (CH2O)n + O2 -----> CO2 + H2O + energia Maismaa Anaeroobne hingamine (CH2O)n + Xox -----> CO2 + Xred Mulla orgaaniline aine 1500 "Xoxvib olla nitraat (NO3-), sulfaat (SO42-), vvel (So), rauaioonid Setted 10000000 (Fe3+) Fossilsed ktused 10000 Mikroobne biomass 353-546 Aeglane ssinikuringe: lubjakivi ja fossiilsete ktuste teke. Ookean + setted 303-2.2 Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO3 Muld 26 (kaltsiumkarbonaat), millest koosnevad molluskite karbid. Surnud

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ökoloogi I semestri konspekt

seotud süsiniku hulga järgi. Primaarproduktsioon on kasutatav inimkonna poolt. See väljendab osa, mille tarbib ära inimkond. 13. Aineringed: süsinikuringe, fosforiringe, lämmastikuringe, veeringe. Süsinikuringe- on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemide komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Süsinikuringe toimub aeroobses ja anaeroobses keskkonnas. Aeroobsetes tingimustes vabaneb süsinik orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb süsihappegaas orgaanilistest ainetest kääritajate ja anaeroobsete hingajate vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Fosfori ringlusel pole kindlat suunda.

Ökoloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest a

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco. Seda etappi nim pimefaasiks ­ ei vaja toimumiseks valgust. KOKKUVÕTE: Fotosüntees toimub taimede rakkudes mis sisaldavad kloroplaste. Valgus neeldub klorofülli molekulides mis paiknevad tülakoididel ­ sopistunud kloroplastide sisemembraanidel. Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O. Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik. Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt! RAKU HINGAMINE Vastupidine protsess fotosünteesile! Toimub mitokondrites. Kasutatakse glükoosi ja O2 eraldub CO2 ja H2O II Hingamisel 3 etappi: 1. Glükolüüs ­ glükoosi algne lagundamine kaheks 3C ühendiks ­ püroviinamarihappeks. See toimub tsütoplasmavõrgustikus. 2. Tsitraadi tsükkel e Krebsi tsükkel ­ püroviinamarihappelt võetakse C ära. Eralduvad CO2 ja 2H. Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahel ­ on elektronide transpordi ahel. Orgaaniliste ainete

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
11
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

lahkub maismaa kohale, maismaa toitub sademete mõttes tugevalt ookeanidest. Vesi on maakeral tohutult mobiilne, ookeanidest veele lisandub veel transpiratsiooni kaudu ca 71 000 km3 vett. Süsinikuringe: Ookean on suurim C fond. Süsiniku olek sõltub tema kontsentratsioonist ja keskkonna reaktsioonist. Süsinikuringe on C liikumine ökosüsteemis erinevate komponentide vahel. C hulk seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees ja hingamine. Tasakaalulises ökosüsteemis on kogu fotosüntees võrdne koguhingamisega. Süsinikuringe toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas. · Aeroobsetes tingimustes vabaneb CO2 orgaanilistest ainetest loomade, taimede, inimeste ja mikroorganismide hingamise tulemusena. CO2 arvel moodustavad orgaanilist ainet taimed, vetikad, tsüanobakterid ja kemolitotroofsed bakterid.

Ökoloogia
102 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved.

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
13
doc

ÖKOLOOGIA eksami küsimuste vastused

ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet

Ökoloogia
112 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

Infrapunane kiirgus ei pääse läbi atmosfääri takistamatult minema. See ongi kasvuhooneefekt. Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad: CO2-süsihappegaas, N2O-naerugaas, O3-osoon, veeaur, süsinikdioksiid. Kokku on selliseid kasvuhoonegaase üle 40tulenevad fossiilsete kütuste põletamisest, põllumajandusest, troopilised vihmametsad, tööstustootmine. Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad

Ökoloogia
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun