Question text Millisel eesmärgil teostatakse liivvormide kuivatamist? Select one: a. mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste tõstmiseks b. massi vähendamiseks liigse niiskuse eemaldamise tõttu c. vormide mehaaniliste omaduste tõstmiseks d. vormisegu füüsikalis-keemilise aktiivsuse vähendamiseks Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Bentoniitsavidel võrreldes kaoliinsavidega on suurem Select one: a. plastsus b. termokeemiline püsivus c. sidumisvõime d. kõvadus Question 10 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasutada järgnevaid abinõusid Select one: a. valukanalite süsteemi minimaalne pikkus ja valupeade (kompensaatorite) kasutamine b. jahutajate kasutamine ja toitekanalite ristlõike vähendamine c
Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on külmsurvetöötlemise eelised? Vali üks: a. suurem tootlikkus ja väiksem omahind b. ei ole piiranguid deformatsiooniastmetele c. toodete parem tugevus ja katkevenivus d. toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist alljärgnevat toorikut (detaili) pole võimalik saada valtsimise teel Vali üks: a. hammasrattad ja rattad b. kuulid c. mootori klapp d. armatuurteras Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst
Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege valtsitud sordimetalli põhiliik Vali üks: a. paks plekk 4...160 mm b. õmblusteta torud c. kesksordimetall (30...80 mm) d. torud väikese diameetriga (Ø 5...102 mm) Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Pressimise põhilisteks eelisteks võrreldes valtsimisega on Vali üks: a. suurem tootlikkus b. väiksem omahind c. tööriistade suurem püsivus d. suurem täpsus ja venitustegur Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kinniste stantside eeliseks on Vali üks: a. saab kasutada ebatäpseid toorikuid b. stantsi suurem püsivus c. toodete väiksem omahind d. metall on ruumilises survepingeolekus Küsimus 7 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
tõmbetugevus 237 MPa. Kääriterade vaheline nurk fii on 7 kraadi. kus s - materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; τ1 (kreeka tau) - materjali lõiketugevus, MPa; φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. dislokatsioonide arv b. kõvadus c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. painutamine, avalõikamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sisselõikamine, painutamine c. väljalõikamine, sälkamine, sisselõikamine d. väljalõikamine, avalõikamine, sisselõikamine Küsimus 4 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli
39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline. 4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus. 5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit 6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel. 7) Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek: igakülgne surve 8) Suurim plastsus ilmneb metallil: sepistamisel. 9) Igakülgse tõmbedeformatsiooni olek tekib:ei tekigi. 10) Kuumutamine üle rekristalliseerumistempi peale kriitiliste deformatsiooni astmetega külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele 11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga
talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3. Loetlege survetöötlemise pidevmeetodid (pidevad survetöötlusprotsessid). Valtsimine, ekstrusioon, tõmbamine 4. Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid). Sepistamine, vormstantsimine, lehtstantsimine 5. Millist valtsimise skeemi kasutatakse sordimetalli, millist õmbluseta torude tootmisel?
5.Sadestamis ja difusioonmeetodi vahe Sadestamismeetodil lisatakse räbusse jahvatatud koksi, lupja, ferrosiliitsiumi. Difusioonlõõmutusel kuumutatakse legeerterasest valandit kuni 1100 kraadini ja seisatakse 6- 30 tunniks- see põhjustab austeniiditera kasvamist. 6. Kaupperite ja furmide roll malmi tootmisel Kauperid on kõrgahju põlemisõhu eelsoojendid. Furm on gaasisisestustoru 7.Mg tootmine Mg toodetakse mineraalidest. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud magneesiumkloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse
ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0 Keragrafiit 1000 2...20
ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite voolavuspiir, tugevuspiir toimel. Meetodiga saab kontrollida ainult ferromagnetilisi – Sitkus (ductility)– omadus taluda enne purunemist olulist materjale.Meetod võimaldab avastada deformeerimist (vastupidine omadus on haprus) defekte, mis asuvad kuni 6 mm sügavusel ja on – Plastsus (plastility)- võime purunemata muuta talle magnetvälja suunaga risti. rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid Kasutatakse magnetmeetodi kahte varianti: ning säilitada jäävat deformatsiooni pärast väliskoormuse kuiva ja märga. lakkamist Kapillaarkatse 5. Materjalide Kapillaarmeetod põhineb vedeliku võimel imbuda
911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesen- keskel; datuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesen- d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo,
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi
Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi
ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid Ristlõike mõõtmete järgi liigitatakse: jämesordimetall ristlõikemõõtmetega 80-200mm; kesksordimetall 30-80mm; peensordimetall 20-30 mm; valtstraat läbimõõduga 5-9mm. 1. Lehtmetall – liigitatakse paksuse järgi
Meisli tagatahu ja töödeldava pinna vahelist nurka nimetatakse taganurgaks - . Kiilu külgede vahele jäävat nurka nimetatakse teritusnurgaks - . Esinurk - jääb esitahu ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahele. Lõikenurk - jääb esitahu ja lõiketasapinna vahele (joon. 79c ). Mida väiksem on teritusnurk, seda vähem jõudu on lõikamiseks vaja rakendada. Seepärast valitakse teritusnurk olenevalt töödeldava materjali kõvadusest ja tugevusest. Mida kõvem ja hapram on metall, seda suurem peab olema meisli teritusnurk. Malmi ja pronksi raiumisel võetakse teritusnurk 700, keskmise kõvadusega teraste korral 600, vase ja messingu puhul 450, alumiiniumi ja tsingi korral 350. Raiumise tootlikkus ja kvaliteet sõltuvad vasaraga hoovõtu viisist ja löögist. Hoovõtt võib toimuda käerandmest, küünarnukist või õlast. Randmest hoovõtu puhul saadakse löök käerandme liikumise jõul (joon. 78a). Niisugust lööki kasutatakse kergel tööl
kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus. See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta deformeeruda. Vahe elastsusest on see, et peale koormise eemaldamist ei võta materjal 19 tagasi oma esialgset kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud – savi, mört, pahtelsegu jne. Kuivamise või kivistumise järel kaotavad nad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid – vask, alumiinium jne. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta ehitusmaterjalide mehaanilisi omadusi. 2. Mille ehitamisel on oluline arvestada hõõrduvust? 3
misel kasutatakse survetöötlust, peavad need tera- S275J2 N 1,4 Mn 275 -20 sed olema hästi deformeeritavad. S500 QL1 P 2 Ni 500 -40 Teraste hea deformeeritavuse (stantsitavuse) S690 QL1 P 1,5 Cr 690 -60 tagamiseks peab olema suhe Rp0.2/Rm piires 0,7 Mo 0,5...0,65 ja plastsus vähemalt 40%. Stantsitavus on 0,5 Cu seda halvem, mida suurem on terase C-sisaldus. 0,12 V 1) N – normaliseeritult, P – parendatult Räni tõstab voolavuspiiri, halvendades terase stan- 2) C-sisaldus 0,2% tsitavust
vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13). Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral? 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;
Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil. Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium). Haprus: omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm). 2 Puit Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. · Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja
Monokristallides toimub plastiline deformatsioon libisemispindadel (slip planes) toimuva libisemise tulemusel. Polükristalse materjali korral toimub selle tulemusel terade pikenemine. Võib toimuda ka kaksikute tekkimine. 5.5 Metallide tugevdamise meetodid Metalli plastiline deformatsioon on seotud väga suure hulga dislokatsioonide samaaegse liikumisega. Seega mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Metalli tugevusomadused (elastsuspiir, voolamispiir, tõmbetugevus, kõvadus) sõltuvad aga sellest, kui kergesti metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine (libisemine), kuna: - katkeb osakeste vahetu kontakt;
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi
Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest
Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on puistevilladest saadaval peamiselt ,,Isover-puiste" ja ,,Paroc PUH". ( ,,Ehitusmaterjalid", Helmut Pärnamägi , lk 117-119) 2.9 Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse. Korrosiooniks nim. metallide riknemist või ümbritseva väliskeskonna mõjul. Korrosioon jaguneb: · keemiline metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga, tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). · Elektrokeemiline tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall jaguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. See kuidas metall toimib elekrtolüüdis, sõltub tema potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni:
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel. Joonkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub
kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. · Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. · Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). 4
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
