· 1920 sünnib poeg Ulrich, abielu laguneb · sõbruneb prantsuse poeedi Paul Èluard'iga, immigrandina Pariisi · Reis Kagu-Aasiasse · 1927 abiellub Marie-Berthe Aurenche'ga, töödesse ilmub erootiline alatoon "Suudlus" 1927 http://www.shafe.co.uk/art/Max_Ernst-_The_Horde_(1927)-.asp · 1930 mängib prantsuse sürrealistlikus filmis ,,Kuldne aeg" · Sakslaste okupatsiooni ajal arreteeritakse, põgeneb Ameerikasse · Elukaaslase närvivapustus · 2 abielu · 1953 kolib taas Prantsusmaale · Sureb 1976, 1.aprillil Pariisis http://jameslogancourier.org/index.php?itemid=3554&catid=11 Looming · Leiutab graafikatehnikad frottage ja grattage · Loplop- maagiliste võimetega linnutaoline olend= kunstniku alter ego "Mets ja tuvi" 1927 grattage http://en.wikipedia.org/w iki/Forest_and_Dove "Mets" 1927 grattage http://en.wikipedia.org/wiki/File:Max_Ernst%27s_The_Wood.jpg "Loplop" 1930
Isegi veidi impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli ta tundliku loomuga ja kõike neid läbielamusi leiab nende teostest. Õpiti kodus. Isa õpetas ladina keelt. Seni kuni nad pandi pansioni (internaatkooli). 16-aastaselt suri ta ema tuberkoloosi. Kuigi ema oli armastav, on ka teada, et isa suri 2 a pärast ema, tabab teda närvivapustus ja Dostojevskil diagnoositi langetõbi. Ema oli poisid pannu õppima Peterbusri sõjaväe-inaseneride kooli. Poiss luges, tegeles kirjandusega, aga 43.aastal lõpetab inseneride kooli ja asub Peterburis ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab ta Balzac'i tõlketeose ja samal ajal hakkab kirjutama ka oma esikteose. Tal on mägurikirj oli hasa rtmäng. Vaatamata kõigele loobus ta ametnikutööst ja 45
filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse. · Kui terveid päevi kestvate peavalu- ja oksendushoogude all kannatav peaaegu pime Nietzsche lahkus oma ametist ülikoolis, oli ta kõigest 34- aastane. · Õpetlase halb tervis sundis ta juba aastal 1879 enneaegsele pensionile jääma. · Jaanuaris 1889 tabas Nietzschet raske närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. Kuulsamad teosed · Tema kõrgperioodi sisutihedatest teostest sündis esimesena Koidupuna (1881). · Koidupunas algas moraali ja väärtuste halastamatu ümberhindamine, mis on omane kogu tema tipp-perioodi toodangule. · Järgmisena ilmus niisama segane kui geniaalne Nõnda kõneles Zarathustra raamat, mida Nietzsche armastas ja pidas oma peatööks.
Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940. aastal näidend "Inglite taplus", mis pälvis ka Rockefelleri fondi preemia. Aastatel 1948 ja 1955 võitis ta Pulitzeri preemia teostega "Tramm nimega "Iha"" ja "Kass tulisel plekk- katusel". Tema näidendeid "Klaasist loomaaed" ja "Iguaani öö" premeeriti New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awards'iga. Tema hilisemad teosed polnud nii edukad ning tema halva tervise ja narkosõltuvuse tulemuseks oli närvivapustus, millest toibudes ta kirjutas romaane, esseid, luuletusi ning autobiograafiaid. Tennessee Williamsi näidendid, kus inimesed on tavaliselt omadega puntras, ei ole enamjaolt siiski täiesti trööstitud. Mingigi lootus kumab enamasti läbi kas väliste olude võimaliku muutuse, kaasinimese hoolivuse ja abikäe või inimese enda jõuvarude näol. Nii ka ,,Iguaani öös", kus peategelane Shannon heitleb ja viskleb sisekriisis nagu nurga taga köidikutesse seotud surma ootav
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr
algas kuningannal sünnitus. Kui laps oli ilmale tulnud ei kuulnud kuninganna lapse nuttu vaid konna krooksumist. Kuningannale oli sündinud konn. Võlur Merlin leidis asjale ilmselge seletuse, nimelt kuningas oli kunagi olnud konn, kes peale printsessilt saadud suudlust printsiks oli muutunud. Kuningannat tabas paanika, selle kuningriigi ainukesed printsessid olid kuninganna ja kuninga plaanide läbi hukkunud ja polnud kedagi, kes konna printsiks muudaks. Konn-printsi tekitatud närvivapustus ning sünnitus, mis oli läinud palju raskemini kui eelmise kolme lapsega tapsid kuninganna. Enam polnud alles jäänud ühtki kuninglikku perekonnaliiget, kuningriigi valitsemise võttis üle võlur Merlin, kes lasi kogu oma maagia maailma valla, millest tekkisid kõik muinaslood, mis meile tänapäeval teada on ja kui te veel surnud ei ole ja selle muinasloo läbi lugesite, saite just teada õige maailma tekkimise loo.
sinna ei tule. Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba
pidas oma peatööks. 4 · Aastal 1888, tundes haigust endast võitu saavat, kirjutas ta teosed Anti-Kristus ja Puuslike hämarus, samuti mina-vormis raamatu Ecce homo. · Jaanuaris 1889 tabas F. Nietzsche teos Teispool head ja Nietzschet raske kurja, mis ilmus aastal 1886 närvivapustus, millest ta enam ei paranenud. 5 · Hullumeelsusesse langenud meisterfilosoof elas edaspidi algul ema ja siis õe juures, viimased aastad möödusid osaliselt halvatuna. · Nietzsche, keda tunti kui geeniust, ei soovinud ega suutnudki enam oma tööst rääkida. · Pole kahtlust, et Nietzsche on filosoofia ajaloo vihatuim mees. 6 · Nietzsche tahtis häirida
äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad tunnistust eakaaslaste surmast. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ● Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm ● Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus,närvivapustus ● Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija religioonist tulevad soovid ● Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus,haigla miljöö ei ole surija sõbralik ● Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale. Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga
Tänu sellele tapetakse Rosemary toas mustanahaline mees, kuid Dickil õnnestub asjad ära siluda, nii et kellegi nimesid ei nimetata. 1925. aastal ostab Diver koos doktor Gregoroviusega psühhiaatrikliiniku. Seal tekivad aga uued probleebid, Nicole on armukade ning kahtlustab Rosemaryd ja Dicki abielureetmises. Dicki süüdistatakse patsiendi tütre võrgutamises ja Nicole kaotab täielikult enesevalitsuse. Nicole on lastega lõbustuspargis ning teda tabab närvivapustus, ta põgeneb ja Dick leiab ta vaaterattalt, tagasi teel koju toimub suur autoõnnetus, kus oleks võinud kõik surma saada. Dick tahab puhata oma muredest ning suundub üksi Berliini konverentsile. Ta kohtub taas Tommy Barbaniga, kes räägib talle, et Abe North on New Yorgis surnuks pekstud, mõni päev hiljem sureb ka Dicki isa ning ta sõidab edasi Ameerikasse vanema matustele. Tagasiteel kohtub ta Rosemaryga, kelle tunded
Samuti surmaga raske leppida, eriti äkksurmaga, sest ei ole saadud ette valmistuda. Hilisemas täiskasvanu eas tuletavad vananemisega seotud muutused surmaga meelde. Vanadus Vanemad inimesed juba teavad, et nad lähenevad elukaare lõppule, sellest annavad tunnistust eakaaslaste surmast. Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: Bioloogilised tegurid - kliiniline surm, bioloogiline surm ja ajusurm Psühholoogilised tegurid- tunded nagu kaotus,närvivapustus Sotsialkultuurilised tegurid-Religioon, matused, surija religioonist tulevad soovid 6 Keskkonna tegurid-Hooldekogud, Enamik inimesi soovib surra kodus,haigla miljöö ei ole surija sõbralik Poliitilis-majanduslikud tegurid-Riiklik toetus surijale ja leinatale. Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus Suuremise juures on kõige olulisem luua inimesele võimalus surra väärikalt. Isegi väga
sinna ei tule. Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas. Rügement
lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud (rääkis oma lastele Piiblilugusid Dostojevski jäi veendunud kristlaseks). Isa oli range, karm, kohati impulsiivne, pigem sünge olemusega. Dostojevski ise oli pigem tundliku loomuga, tähelepanelik, mis kajastub hiljem tema loomingus. Esialgse hariduse sai kodus isalt (ladina keel), kuniks pandi pansioni e. internaatkooli. 16-aastaselt kaotas ema, 2 aastat hiljem isa; tema surma järel tagas Dostojevskit närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Enne surma pani isa poisid Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Dostojevski huvitus küll rohkem kirjandusest, aga ei julgenud isa tahtmisele vastu astuda. Luges, tegeles kirjandusega, 1843. a. lõpetas inseneride kooli ja asus madala astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldas Balzaci romaani, mille tõlkis prantsuse keelest vene keelde. Samal ajal asub kirjutama ka oma esikromaani
Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak ning Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Puhkuselt tagasitulles on Paul muutunud, tal on kõigest veel rohkem suva, ta ei karda sõda, ta kardab enda sõprade pärast. Kat saab haavata, Paul proovib endast kõike anda, et teda aidata, nad jõuavad lõpuks arsti juurde, kuid Kat on juba surnud. IV. Sõjatrauma Sõda toob kannatusi ja hävingut nii neile, kes on rindel, kui ka neile, kes sõjas otseselt ei osale
"Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet. Isiksusest: tohutult armastab lugemist, kinnine, endasetõmbunud, vastuolude ületamine ja kannatamine, kirglik mängur. Kirjanduslikud katsetuse: katsetab Balzaciga, esimene teos ,,Vaesed inimesed", kirjutab majanduslikul sunnil, esialgu tõlgib teiste töid/teoseid.
Kaks Nobeli auhinda on saanud veel Linus Pauling, John Bardeen ja Frederic Sanger. Marie armuloost kuulnud Nobeli komitee palus, et ta ei tuleks Rootsi auhinda vastu võtma. Marie oli raevunud. Ta rõhutas, et tema eraelul pole mingit pistmist tema teadusega- ja ta läks tseremooniale. Sõda ja rahu 1912 kuni 1913 hoolitses Pariisi uues korteris Marie laste eest Poolast pärit kasvataja. Marie ise tundis end halvasti. Tal oli närvivapustus, mille põhjustas armulooga kaasnenud skandaal. Marie sõitis Lõuna- Inglismaa rannikule puhkama. Seal aitas teda shokist üle saada Hertha Ayrton, teadlane ning naiste õiguste eest võitleja. Marie pöördus tagasi Pariisi, kus algas uue teadusasutuse - Raadiumiinstituudi - ehitamine. Septembris 1914 tungis Belgiasse ja Kirde-Prantsusmaale Saksa vägi, algas Esimene maailmasõda. Prantsusmaa valitsus kolis Pariisist riigi edelaosas asuvasse Bordeaux'sse. Marie
üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg
Ema oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega. Tõenäoliselt oli tundlikuma loomuga, see kajastub ka loomingus, oli tähelepanelik inimeste loomuse suhtes. Haridust sai kodus, kuniks pandi pansioni. 16-aastaselt suri ema tuberkuloosi. Kui 2 aastat hiljem sureb isa, tabasid Fjodorit närvivapustus ja krambid. Tal diagnoositakse langetõbi. Selle 2 aasta jooksul pani isa pojad Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. Fjodor huvitus kirjandusest rohkem, aga ei julgenud isa tahtele vastu astuda. 1843. aastal lõpetab inseneride kooli, asub Peterburis madalama astme ametnikuna tööle. Aasta hiljem avaldab Balzaci romaani tõlke. Samal ajal asub kirjutama oma esikteost. Kirjanduse kõrval oli veel üks kirg hasartmängukirg
termilised ja elektrokeemilised kahjustused: kudede koaguleerumine (hüübimine, kalgendumine), veetustumine, kärbumine, lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud. Elektrilöök ärritab ja kahjustab närvisüsteemi, kutsudes esile lihaste kokkutõmbeid ja krampe, ka vahelihase ja südamelihase krampe, millele järgneb hingamise ja südametegevuse lakkamine. Kergema elektrivigastuse korral on peamised üldnähud peapööritus, peavalu, nõrkus, valu südame kohal, närvivapustus ja minestus. Raskema kahjustuse tagajärjel kehatemperatuur langeb, tekivad halvatused, teadvus kaob, südametegevus häirub või lakkab. Raskes seisundis kannatanu nahk on kahvatu, silmaavad laienenud ja ei reageeri valgusele, ta ei hinga ning pulsilöögid puuduvad. Esmaabi. Õnnetuseosalise keha jääb pinge alla, kuni ta on seotud vooluringiga, mistõttu ei tohi teda paljaste kätega puudutada. Abistamisel tulebki kõigepealt kannatanu lahutada vooluringist
(valguvaegus, alkohol). Maksal on väga hea regeneratsioonivõime ja suured füsioloogilised reservid. Maks on eluliste talitluste kandja, tema operatiivsel eemaldamisel ei ela katseloom ainsatki päeva. 29. Ägeda kopsupõletiku komplikatsioonid- PNEUMOONIA Pneumoonia (pneumonia) e. kopsupõletik kopsukoe põletik, mille tekitajaks võivad olla bakterid, viirused, seened. Haigusteket soodustavaks faktoriteks on külmetamine, traumad, närvivapustus jne. kõik , mis langetab organismi vastupanu. Kopsupõletik võib olla 1. Primaarne 2. Sekundaarne Jaotatakse ka patoloogilise pinna ulatuse järgi: · Lobaarsed · Lobilaarsed · Diffuussed · pleuropneumooniad ·Kopsude respiratoorne pind on väga suur (hobusel 500 m2). Tõsisemad hingamishäired tekivad hingamispinna väljalülitamisel. Põletiku puhul on hingamishäirete tekkeks vajalik väiksema hingamispinna kasutuks muutumine. Respiratoorse pinna vähenemine tekib
Selle puhul on tarvis välja selgit vastava kaitsenormi kaitseulatus: kas vastav KN kaitseb just meie kannatanut, kas kohustas just nimelt kahju tekitajat, kas kaitseb kannatanut just sellise kahju eest nagu konkr juhul tekkis? § 1045 lg 3 ja vastutust täitev § 127 9 lg 2. Nt toimub liiklusõnnetus, kus A rikkus ja jalakäija B sai seetõttu närvivapustuse. Kas LS eesmärgiks oli ära hoida B närvivapustus? Kui ei, siis ei saa A-d vastutusele võtta. 41. Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks? Võib nimet ka väikeseks generaaldeliktiks, kus ei ole isiku vastutusele võtmiseks vaja muud kui, et oleks heade kommete vastasus ja tahtlus. Kohus peab igakordse otsustusega vastasuse kindlaks määrama. Tahtlus peab olema suunat kahju tekitamisele
Isa õpetas kodus ladina keeles. Nad pandi hiljem pansioni- internaatkooli. 16-aastaselt suri tema ema tuberkuloosi. Pani Peterburi sõjaväeinseneride kooli õppima. F. huvitus tegelikult kirjandusest, kuid allus isa tahtele. 1843. a lõpetas ja asus Peterburi ametnikuna tööle (madalama astme ametnik). Aasta hiljem tõlkis ja avaldas prantsuse keelest tõlgituna ühe Balzaci teose. Asub kirjutama oma esikteost. 2 aastat hiljem sureb isa. Fjodorit tabas närvivapustus ja krambid, diagnoositi langetõbi. Isa tapsid ta enda pärisorjad, nii väidetakse. Kirjanduse kõrval veel üks kirg- mängurikirg. Ta oli hasartmängija. Ta loobus oma ametnikutööst ja pühendus kirjandusele. Esimene romaan ,,Vaesed inimesed" 1845.a. Kujutab Peterburi väikeametniku armetut alandusi täis elu. Eluvaade: inimene on oma loomult hea, aga rikkus rikub rikkad inimesed, ja vaesus vaesed halvaks. Põhimõtteliselt ühiskond rikub inimesi.
tagasihoidliku Veenuse seltskondlikuks ja liiderlikuks tüübiks. Need inimesed ei koge seda tüüpi Veenust mitte teistes enda ümber, vaid eneste sees. Sõbrad näevad muutust ja neile ta tundub teistsugune. Need konjuktsioonid on väga rahutuks tegevad aspektid, sest inimesed elavad läbi muutusi käitumismaneerides, ilma et selleks mingit põhjust tunnetaksid. See võib panna nad oma mõistuses kahtlema või mõtlema, et ees seisab närvivapustus jne. B.Brady: Predictive Astrology OPOSITSIOON (180 kraadi) Peamised põhimõtted: keegi või miski sunnib sind otsust tegema. Opositsioon on tähenduselt konjuktsiooni vastand. Selle aspekti puhul nähakse energiat enda välisena. Keegi või miski tegutseb sinu elus viisil, mis on sinu tahtmistega vastuolus. Keegi või miski kuskil eemal teeb sulle midagi ja veelgi enam - see on teise viga
annaabi.ee 
