Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes.
silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses.
Läänemere karbid- söödav ranna- ja südakarp. Limustele iseloom. tunnused- hõõrel, tundlad, kombitsad. Peajalgsetele iseloom. tunnused- kombitsad, nokataolised lõuad, suured silmad, tindinääre, lehter, närvisüst. võimaldab kehavärvi muuta, meelerakkude abil tunnetavad maitset ja lõhna. Karpidele iseloom. tunnused- sisse-ja väljavooluava (alumise kaudu sisse, ülemise välja), meeltest maitsmis- ja kompimismeel (jalaga), kaheosaline koda (lukuside ühendab pooli, avab ja suleb sulgurlihaste abil), vastsed on kevadeni mantliõõnes, siis kaladele. *Teo seedee.: suuava-neel- magu- sooltoru- pärak. Erituse.: neer- neerujuha *Karbi seedee. : auu- neel- magu- sool. Avatud veretinge.
Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel).
seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise astme juures, kontroll puudulik või kaob täielikult, nt naermine võib põhjstada põie tühjenemise. · Meestel eesnäärme operatsioonil on saanud põis (selle närvid või lihased) vigastuse. · Selle piirkonna kasvajad.
Põiepidamatust ravivad tavaliselt lasteneuroloogid, seda hakatakse tegema tavaliselt siis kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid.
veri hüübib Järelhoolitsuse puudumisel: koolnu lagunemine algab seedeelundkonnast kopsudes toimub käärimine à kehasse koguneb gaas toimub lihaste autolüüs toimub võimas bakteriaalne roiskumine ja pehmete kudede väga kiire lagunemine Agoonia: teadvushäired kramplik hingamine osade lihaste paralüüs sulgurlihaste krambid (tahtmatu jääkide vabanemine pärasoolest ning kusepõiest) südamerütmihäired krambid kopsuturse
lähedasi ja sugulasi. Neljandas staadiumis on haigus röövinud juba täielikult oma ohvri isiksuse. Selles staadiumis vajavad patsiendid abi ja valvamist 24 tundi ööpäevas ning on täiesti sõltuvad hooldajast. Nad ei ole teadlikud oma ümbrusest ja eksivad ka korteri/elamispinna piires. Esineda võivad unehäired ja hallutsinatsioonid ning need omakorda võivad viia öisele uitamisele/hulkumisele. Selles staadiumis kaotavad patsiendid ka kontrolli oma põie ja päraku sulgurlihaste üle. Viiendas, terminaalstaadiumis, kaotavad patsiendid võime närida ja neelata. nad muutuvad vastuvõtlikuks kopsupõletikele, nakkustele ja teistele haigustele. Esinevad probleemid hingamisega, eriti kui patsiendid jäävad täielikult voodihaigeteks. 5. Kuidas saab meditsiin aidata? Ravivõimalused Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi. Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi
Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikeseid veeloomi ja vetikaid, ise on nad toiduks mitmesugustele
regulaarselt kordama, kuna organism harjub. 4. Eluedendavate bakterpreparaatide tarbimine. Biotoodete reeglipärane kasutamine (jogurtid jms) 5. Tagavaraosade kasutamine (liigesed, organid, veresooned, silma sarvkest, südameklapp, hambad) Surm See on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 3 järku 1. Agoonia a) kramplik hingamine b) teadvushäired c) südame rütmihäired d) kopsuturse e) krambid f) sulgurlihaste lõtvumine (põie ja päraku tühjendamine iseeneslikult) 2.Kliiniline surm. Puudub hingamine, puudub teadvus, puudub südametöö ja puuduvad refleksid. Küll aga rakud ja koed on eluvõimelised. Kliiniline surm kestab tavaliselt ca 5 minutit, aga on suundumus kahele poole a) lühenemine kuumas keskkonnas, saunas võib kliiniline surm kesta 1 minut. b) alajatumisel kliiniline surm võib kesta 20...30 minutit, näiteks ka uppumisel kliiniline surm pikeneb
südame kokkutõmmete sagenemine ja tugevnemine südame veresoonte laienemine kopsude veresoonte ja bronhide laienemine kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine · Parasümpaatiline NS Peamine on funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele (seedenäärmete talitluse stimuleerimine, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastumise stimuleerimine). Parasümpaatilise aktiivusesuurenemisel on veresoontele, bronhidele ja südame talitlusele sümpaatiliste mõjutustega võrreldes vastupidine. Kesknärvisüsteemi talitlus 1.Peaaju peamised osad: Peaaju võib jaotada suurajuks ja ajutüveks. Suuraju: ots- ja vaheaju. Ajutüvi kesk-, taga- ja piklikaju. (on seljaaju jätkuks koljuõõnes). 1) Piklikaju aju ja seljaaju integreeriv funktsioon, tasakaalureflekside ja liigutuste
koos kaelaga. Kusepõietipp on suunatud ette ja üles, põie tugeva täitumuse korral tõuseb see häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil.
täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab tekkida üksnes siis, kui põie venitusest tekkinud erutus levib tundenärvide kiududelt seljaajju ja sealt mööda ülenevaid juhteteid peaajukoorde. Peaajukoorest lähtuvate alanevate närviimpulsside abil on võimalik tahteliselt kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned nädalad lõtv ja ei allu ei tahtelisele kontrollile ega kontrollile seljaaju poolt. 15 nädala möödudes kujuneb välja nn. põie automatism, s.o. põie iseeneslik tühjenemine tema teatud täitumisastme juures. Teatud tugevusega põie
o Surma ja tema põhjuseid uurib TANALOOGIA o Surma tüübid: suitsiid, tapmised ja õnnetused, äkksurmad ja pikaajalised, loomulik surm o Agoonia § Organism mobiliseerub kõik varud elutegevuse säilitamiseks § Südamerütmihäired, millest tulenevad teadvushäired (ajus vähe verd), kopsuturse (spetsiifiline korin ja vaht), krambid ja sulgurlihaste lõtvumine § Võib olla pöörduv o Kliiniline surm § Puuduvad südametöö, teadvus, hingamine, põhirefleksid § Kõik keharakud on säilitanud eluvõime § Kõikide süsteemide tööd saab taastada välise sekkumisega (reanimatsioon) § Kestus 1-20 (3-5) minutit § Kõige tundlikumad hapniku puudusele ajukoore rakud, kui
Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava
suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. 2)parasümp osa – avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni, sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele.(2.1.5) Sümpaatiline osa *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit);
Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmise osa pinnal on kitiinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi hõõra (sellega kraabivad taimelehtedelt tükikesi). Edasi läheb toit makku. Seedeelundkond lõpeb u-kujulise sooltoru ja pärakuga. Seedenõret toodab võrdlemisi suur seedenääre maks. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. Karbid on peata limused. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapooli saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Vesi koos toiduga pääseb kotta sissevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Karbi rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html Järvekarbi siseehitus Magu koda erituselund lukuside Süda pärak suu sissevooluava
laienemine, siseelundite (kõhuõõnes) ja naha veresoonte ahenemine. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. Neuron, sünapsid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini
tuberkuloos, keeritsussi vastsed. 5) Aktiivkaitse terviklikud biobarjäärid, antikehad ja õgirakud, regulaatorvalgud. 6) Antioksüdandid a. Saab toiduga vitamiinid, b. Sünteesib ise, GSH ja sidrunhape peptiidid. Surm ... surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. 1. Agoonia seisund, kus kõik reservid on suunatud elutegevuse säilitamisele. Tunnused: teadvushäired, südamerütmihäired, krambid, kopsuturse, sulgurlihaste lõtvumine. Kõik häired ei esine korraga. Agoonia võib olla pöörduv või pöördumatu. 2. Kliiniline surm teadvuse puudus, südametöö, hingamine, refleksid. Rakud on elus. Keskmiselt 5 minutit. Kliiniline surm lüheneb kuumas keskkonnas, pikeneb jahedas. Vajalik elustamine e. reanimatsioon: a. Elustamine õnnestub b. Osaliselt õnnestub inimene jääb kestvasse vegetatiivsesse seisundisse.
/ vägivaldne loomulik patoloogiline Vägivaldne surm õnnetused, tapmised, enesetapud Patoloogiline surm haiguste tekitatud (äkksurm, kroonilise haiguse tagajärjel) Surma etapid - agoonia: teadvushäired kramplik hingamine südame rütmihäired sulgurlihaste lõtvumine kopsuturse krambid Kliiniline surm: · puudub hingamine, teadvus, südametöö · kõik rakud on säilitanud eluvõime · kestab 5-6 min, erandolukorras kauem (uppumine, mahajahtumine) · kliinilisest surmast võib elustada. Elustamine võib olla jääknähtudega või nähtudeta. Bioloogiline surm:
laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos Sümpaatiline stimulatsioon või pimedus (laiendajalihaste kokkutõmme) – müdriaas Silmaliigutused - Tahtlikud (Tahtlik ühtlane jälgimine – liikuva objekti “jälitamine” 2. Tahtlik vergents – silmaliigutused objekti teravustamiseks 3. Tahtlikud sakaadid); Tahtmatud (1. Kujutise automaatne stabiliseerimine: tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar- refleks 2. Kujutise automaatne stabiliseerimine: kinesteesiga seotud nn optokineetiline refleks 3
Kiriteod söövad taimelehti ja küopsenud vilju. Maismaateod hingavad kopsudega, veeteod aga lõpustega. Paljunemine Teod on lahksugulised. Kehas asuvas sugunäärmes valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Teod vahetavad paaritumise ajal seemnerakke ning munad muneb tigu mulda. 32. Karbid Karbid saavad elada ainult vees. Eesti mageveekarpidest on kõige suurem järvekarp. Karpi katab lubiainest kaheosaline koda, mis on ühendatud elastse sidemega. Ta avab ja suleb koda eriliste sulgurlihaste abli. Need on nii tugevad, et kinnist karpi pole võimalik kätega lahti tõmmata. Koja all on mantel, mis ümbritseb karbi keha. Nad hingavad lõpustega ja toitu saavad läbi mantliõõnest liikuvast veest. Karbi tagaosas on kaks avaust, mis jäävad avatuks ka siis kui karp koja sulgeb väljavooluava, mille kaudu liigub karbist vesi välja, kandes ära karbi jäägid ja sissevooluava, mille kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate organismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde
Põiepidamatust ravivad tavaliselt lasteneuroloogid, seda hakatakse tegema tavaliselt siis kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid.
(vitamiin Q) 4. immuunsussüsteemi tugevdamine - elada kooselus mikroobidega ja kasutada imuunsussüsteemi erguavaid vahendeid(punane päevakübar) 5. funktsionaalne toit - toit, millel on tõestatud soodne toime organismile(biotooted) 6. mõõdukas kehaline koormus, vähene stress. surm : - organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Surma eristatavad etapid : 1. agoon - seisund, kus organism mobiliseerib kõik reservid elu säilitamiseks. * teadvushäired * sulgurlihaste lõtvumine * südame rütmihäired * krambid * kopsuturse 2. kliiniline surm - kestab 5-7 minutit. * puudub teadvus * hingamine seiskub * puudub südametöö * rakud on siiski säilitanud eluvõime * kliinilisest surmast on võimalik inimest elustada * esimesena surevad ajukoore rakud 3. kestev vegetatiivne seisund - * sama mis ajusurm * on pöördumatu Surmajärgsed muutused : * kehatemperatuur langeb * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul
südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. 2)parasümp osa avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni, sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts.
avaldab funktsionaalset toimet (talitlusi esilekutsuv) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine. ; *aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. ja *parasümpaatiline osa avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni , sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja
ära, a nende mõju ei pruugi avalduda kõigile jms. Probiootiliste bakterite kasutamine), 3. Kulunud kehaosade asendamine (puus, põlv, hambad). Surm- organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine. Surmade klassifikatsioon- loomulik surm ja patoloogiline surm a) hagused- äkksurm, pikaldane, b.) vägivaldne surm- õnnetused, tapmised, enesetapud. Surma etapid: I. agoonia- organism mobiliseerib kõik varud elu säilitamiseks. Tunnused: teadvuse häired, südameteegevuse häirumine, krambid, sulgurlihaste lõtvumine, enamasti läheb agoonia üle kliiniliseks surmaks, aga võib ka ise välja tulla nt mürgistuse puhul (kerglagunevad mürgid või piiripealsed kontsentratsioonid), II. kliiniline surm- puudub teadvus, hingamine, südametöö, aga rakud ja koed on veel eluvõimelised (erinevad koed on erineva tundlikusega, kõige tundlikumad on ajukoore rakud), klliniline surm kestab 4-5 mini, mis võib lüheneda või pikeneda. Kliinilisest surmast inimene ise välja ei tule,
annaabi.ee 
