liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma metallid dega 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2 Ca + 2H2O= Zn + H2O = ZnO + H2
Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemiliselt aktiivne tavatemperatuuridel reageerib leelis- ja leelismuldmetallide, vase, hõbeda ja elavhõbedaga moodustades sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide, ravimite ipt ainete saamiseks. Biotoime S ühendeid kasutatakse ka ravimitena. Lihtainena pole mürgine. Sissevõtmisel on lahtisti, salvides ja pulbrite koostises kasutatakse nahahaiguste ravil. BaSO4 on kontrastaine mao- ja soolestiku
Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on raskemetallide oksiide, sulfiide, sulfaate, karbonaate,kromaate, fosfaate ja silikaat e. Vähe on kompleksühendeid, millest põhilisteks on Preisi sinine ja smaragdroheline. Ainsad elemendid, mida puhtal kujul kasutatakse, on süsinik, kuld ja alumiinium. Orgaanilised pigmendid on reeglina vees ning orgaanilistes lahustites mittelahustuvad sünteetilised ained Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja
jagunevad gaaslahendused vastavalt sõltuvateks gaaslahendusteks ja sõltumatuteks gaaslahendusteks. Mis on pooljuhid, millest sõltub nende elektrijuhtivus? Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril σ = 106...10–8 S/m. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Arendatakse ka pooljuht-nanokristalle (näiteks tuum-kest-struktuuriga pooljuht-nanokristallid). Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Iseloomulik on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti võõraine aatomite mõjul.
Väävlist Rohkem Keemilised omadused Füüsikalised omadused Reageerib : Õlitaoline Metallidega Värvuseta védelik Aluseliste oksiididega tihedus 1840 kg/m 3 Alustega keemistemperatuur +33 kraadi Sooladega 3 Väävel käitub metallide suhtes oksüdeerijana, moodustades sulfiide. Elektronegatiivsemate metallide suhtes käitub väävel redutseerijana, seejuures tekivad väävli positiivse oksüdatsiooniastmega ühendid. Väävel reageerib vesinikuga, metallidega, hapetega, hapnikuga. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene on tundma ja kasutama õppinud. Teda leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendites, eriti vulkaanilistes piirkondades. Juba antiikajal seostati väävlit tulega ja vulkaanidega. Ühendistest tähtsamad on Sulfiidid Pb , S , Fe , S2
halb elektri- ja Pumbatakse kummi enamiku lõhnaga, hea soojusjuht maapinnale tootmine metallidega redutseerija sulas olekus kuumutamisel, SF6 keemiliselt püsiv, kuuma moodustades gaasiline, värvuseta. Ei veeauru abil. sulfiide. reageeri vee, hapete ega alustega Aine Omadused Saamine Kasutami Veel Ühendid ne omadusi Seleen Leidub valgusenergia S8 reageerib looduses muundamine toatemp või
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes.
positiivne oksüdatsiooniaste. · Kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p- alakihi elektroni, tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes IV(nt SO2 ja sulfitid). Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid oksüdatsiooniastmes VI (nt H2SO4 ja sulfaadid). · Leidumine: ei ole küll väga levinud, kuid on suhteliselt lihtne leida. Looduses leidub ühenditena kõige enam sulfiide (püriit FeS2, PbS jt) ja sulfaate (kips CaSO4 . 2H2O jt). Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste (kivisüsi, põlevkivi) põletamisel vm protsessidel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. · Füüsikalised omadused: kollane kristalne aine, kergesti peenestatav, vees praktiliselt lahustumatu
a-s IV · Kõigi väliskihi elektronide kasutamisel tekivad ühendid o.a-s VI · Hapnik on levinuim keemiline element maakoores · Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude üheditena mitmesuguste oksiidide ning ka paljude teiste ühenditena · Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente · Väävel ei ole küll väga levinud element, kuid teda on olnud loodusest suhteliselt lihtne saada · Ühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide ja sulfaate · Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste põletamisel vm protsessides · Vääval on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisse · Väävlit leidub ka ehedal kujul, eriti vulkaanilistes piirkondades Hapnik lihtainena · Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikke füüsikalisi omadusi: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv;
4Li + O2 _ 2Li2O Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 _ 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 _ 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide,süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne. 6Na + N2 _ 2 Na3N (naatriumnitriid) 3K + P _K3P (kaaliumfosfiid) 2Li + 2C _ Li2C2 (liitiumkarbiid) 2Rb + S _ Rb2S (rubiidiumsulfiid) 2Cs + Cl2 _ 2CsCl (tseesiumkloriid) Reageerimine veega Leelismetallide reageerimisel veega eraldub vesinik ja moodustub vastava metalli hüdroksiid ehk leelis. 2Na + 2H2O _ 2NaOH + H2 Leelised on kõige tugevamad alused. Reageerimine hapetega
...................................... 6 3 Nafta Nafta koosneb: Süsinikust 82-87% Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks:
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine.
) varemalt ka alaldite valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madalkui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.
leelismuldmetallid ja magneesium aga karbonaaide või sulfaatidena, sest need on vähemlahustuvad kui vastavad kloriidid. Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Ka looduses kõige levinumad metallilised elemendid, alumiinium ja raud, moodustavad oksiidseid mineraale. Raud leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud (II)- ja raud(III)- segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb sulfiide mineraal FeS. Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia- metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, nt. alumiiniumiga. Näidisülesanne: Arvutage reaktsiooni saagise protsent kui 240 kg raud(III)oksiidist saadi aluminotermilisel tootmisel 140kg rauda. Lahendus: Arvutame kui palju rauda tekkis 240 kg raud(III)oksiidist reaktsioonivõrrandi järgi.
dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid. DIELEKTRIK Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.
2H2S+3O22SO2+2H2O Reageerib aluste ja aluseliste oksiididega kuna tema vesilahus on nõrk hape o 4NH3+5O24NO+6H2O NaOH+H2SNa2S+H2O Amoniaak on alus vastavalt happe aluse isoterlüütilisele teooriale Reageerib metalliühenditega mod. mitte lahustuvaid sulfiide Happe loovutab prootone, alus liidab prootone Kasutatakse analüütilises keemias mõnede metallide määramisel Hape-loovutab H SO2 Alus-liidab H Füüsikalised omadused :Teravalõhnaline; Õhust raskem; Mürgine; Toa temp gaas NH3+HClNH4*Cl
väike mehaaniline vastupidavus, plii jäägid reostavad keskkonda. kristalli hind sõltub: plii sisaldusest, kaunistus viisist. Tehakse plii vaba kristalli, lisatakse palju ohutumat baariumoksiidi. On tuhmim ja ei sära nii palju. Kuumuskindel klaasil on peal vastavad märgistused. Värvilisele klaasile lisatakse erinevaid metallioksiide. Sinise klaas saamiseks lisatakse koobaltiühendeid. Võib ka lisada veel sulfiide. Tulemuseks on pastellsed toonid. Klaasi valmistamine: klaasi saadakse varem ette valmistatud sulami keetmisel kõrge temperatuuril vannahjudes. Keetmise tulemusel saadakse vedel klaasimass. *puhumine(kõige levinum) *ilma vormita või vormiga *vabal puhumisel saadakse tooted erineva suuruse ja kujuga.(tootlikus on väike) *pressimine- kasutatakse kahest poolest koosnevat vormi, mille sisse pannakse sulam. Enamasti on sellised nõud massiivsed paksu seinalised. Kujult
Biometallid on organismide elutegevuses osalevad metallid. Biometalle vajab organism mikrokogustes. Nende liig mõjub mürgina, sest nad denatureerivad valke, moodustades valkudega lahustamatuid sulfiide. Organismides leiduvaid biometalle ja nende ülesandeid uurib bioanorgaaniline keemia. Biometallid, mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makrobiometallid (katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%.
ka väga ilusat kollast värvi mineraal auripigment. 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Sulfiidide ja nende analoogide üldistatud koostis väljendub valemiga XmZn, milles X tähistab mingit metalli, Z aga väävlit, arseeni või seleeni jt. väävli analooge. (Kirsimäe jt 2008) Sulfiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille aatomis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui teiseks elemendiks on metall, nimetatakse vastavaid sulfiide metallisulfiidideks ja kui teiseks elemendiks on mittemetall, siismittemetallisulfiidiks. Kusjuures metallisulfiidides on tegemist ioonilise sidemega ja mittemetallisulfiidides kovalentse sidemega. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonides. (Isakar 2003) Mineraalid jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Sulfiidsed mineraalid kuuluvad anorgaaniliste mineraalide sulfiidide rühma. Sulfiidsed mineraalid on anorgaanilised ühendid, mis
CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane CdS oranzikaskollane Sb2S3, Sb2S5 punakasoranzid Sulfiidide sade eraldatakse tsentrifuugimisel ja sadet pestakse soolhappelise TAA sisalduva veega. Pesuvee valmistamistamiseks lisatakse 10 ml destilleeritud veele 2 tilka k HCl-I, 2 tilka TAA ( ja kuumutada). Pesemiseks lisatakse sademele 1-2 ml pesuvett, segatakse ja tsentrifuugitakse. Pesemine on vajalik järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. P 2.3 A-alarühma analüüs Sulfiide sade lahustatakse HNO3-s.Selleks lisatakse pestud sademele tsentrifuugiklaasis lähtuvalt sademe kogusest mõned tilgad k HNO3 ja vett (sademega võrdse mahuni). Soojendatakse vesivannis keemiseni ja keedetakse seni, kuni kogu seda on reageerinud ning pruunikat NO2 enam ei eraldu. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada.
7. Tööviljakuse tõus 1,5...2 korda 8. Eeltoodust tulenevalt toodangu omahinna vähennemine kuni 2 korda. 10. Füüsikalis- mehaaniline saamisviis ja keemiline saamisviis. Füs.- meh: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soollahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 11. Kalibreerimist 12.Poorid toimivad pingekonsentraatoritena, vähendades materjali tugevust ja eriti plastsust. 13. Määrdeid??? Kasut. Grafiit, sulfiide, flouriide, nitriide, plastseid metalle, fluoroplasti jne. 14. Filtritena gaaside ja vedelike segamiseks; aeraatoritena gaaside ja vedelike segamiseks; leegisummutitena gaasileegi leviku takistamiseks; ,,higistavate" materjalidena pindade jahutamiseks; sooja- ja müraekraanidena; aerorennidena pulbriliste materjalide transpordiks; katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas
Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI. Negatiivses oksüdatsiooniastmes on nad metalliliste ja endast vähemaktiivsemate mittemetalliliste elementidega. Väävli aatomi raadius on suurem kui hapnikul, seetõttu loovutab ta elektrone kergemini. Väävliühenditest on looduses kõige rohkem sulfiide ja sulfaate. Eraldub vulkaanipurskel, kivisüsi, põlevkivi põlemisel. Hapnik: · Lõhnata, maitseta, värvuseta · Vees vähe lahustuv · Keemistemperatuur -183 C Molekulaarne hapnik on suhteliselt väheaktiivne, sest aatomitevaheline side molekulis on suhteliselt tugev. Kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik on tugevam oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava
(CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O), brošantiit (Cu4[SO4](OH)6), kalkantiit (CuSO4•5H2O), atakamiit (CuCl2•3Сu(OH)2) (Vasemaak, 2015). Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide (kvartsi, seritsiidi, bariidi jt) sageli pürrotiini, tsingi, plii, nikli, koobalti, molübdeeni, antimoni jt sulfiide ning hajuelementide (Cd, Se, Te, Ga, Tl, Ge, In, Re jt) lisandeid (Vasemaak, 2015). 2.1. Peamised maagid Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2). Moshi skaalal on ta kõvadus võrdne väärtustega 3,5 kuni 4 ning värvuselt on ta vaske (või ka kulda) meenutavalt kollakas, vahel ka lillakas-sinakas. Kui kalkopüriidi tükiga tõmmata kriips, siis kriipsu värvuseks on rohelise varjundiga must. (Kalkopüriit, 2014)
tingitud haigus kõrgvererõhu tõbi) vere soone lõhkemine keedusool on säilitusaine ja maitseaine ja keemia tööstuse tooraine keedusoola saadakse soola kaevandustest Väävel Väävel on VI A rühma element ja asub kolmandas perioodis Ühendeis on väävli oksüdatsiooniaste peamiselt – II, IV või VI Looduses leidub väävlit nii ehedalt kui ka paljude ühendite koostises. Kõige enam leidub sulfiide(galeniit PbS, püriit FeS 2 ja sulfaate (kips CaSO4 * 2 H 2 O ). Väävel kuulub valkude koostisesse ja teda leidub ka kütustes (kivisüsi, põlevkivi) Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel
nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on samas suurusjärgus suurimate maiste leiukohtadega. 14. Liustike liikumise tüübid ja mehhanismid. Plastiline voolamine on iseloomulik külmadele liustikele (põhjakihi temperatuur <0°C, tavaliselt -2 - -4°C). Plastilisel voolamisel nihkuvad üksikud jääkristallid üksteise suhtes. Nihkeamplituud ja seega ka liustiku liikumiskiirus kasvab rõhu (liustiku paksuse) kasvades. Basaalne libisemine on iseloomulik soojadele liustikele (põhjakihi
SAVIKILT Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid
VÄÄVEL - S (Pildiallikas http://www.ut.ee/BGGM/miner/vaavel4.jpg ) Leidumine Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web
Lühiajaline kokkupuude benseeniga võib põhjustada narkoosiehk kesknärvisüsteemi aktiivsuse pärssimise. Narkoos on üldine mittepolaarsele orgaaniliste ainete võime muuta membraanide voolavust ja läbi selle mõjutada membraanivalkude normaalset toimimist BAH- Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (koosnevad ainult Benseeni tuumadest) Raskmetallid Raskmetallid võivad moodustada lahustumatuid sulfiide ja hüdroksiide, moodustada kompleksioone Metallid, mis on veest (tihedusega 1 g/cm3) 5kordaraskemadNäiteks:elavhõbeda(Hg)tihedus on 13.5g/cm3plii (Pb) tihedus on11.3g/cm3kaadmiumi (Cd) tihedus on8.7 g/cm3Võrdluseks: Mg tiheduson vaid 1.7g/cm3ja Ca1.5g/cm3 Raskmetallid võivad olla defineeritud toksiliste omadustega enamasti omavad sellised metallid organismis kahjulikke mõjusid. Siiski on ka mõned raskemetallid normaalseks elutegevuseks mikroelementide koguses
Koobalt · Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt. · Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N · Süsinikuga moodustab karbiide , püsivaid karbiide saadakse kaudselt · Räniga moodustab silitsiide Co2Si, CoSi ja CoSi2 · Booriga moodustab boriide Co3B, Co2B ja CoB · Fosforiga annab fosfiide Co2P, CoP ja CoP3 · Väävliga moodustab monosulfiidi CoS, kaudselt saadakse ka teisi sulfiide Füüsikalised omadused: · Aatommass: 58,9332 · Sulamistemperatuur: 1495 °C · Keemistemperatuur: 2927 °C · Tihedus: 8,90 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.88 · Oksiidi tüüp: segatud · Ühendid: Fluoriidid: CoF2, CoF3, CoF4 Kloriidid: CoCl2, CoCl2 · 6H2O, CoCl3 Bromiidid: CoBr2 Jodiidid: CoI2
tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele. Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti
koostisosad. (Kapak 2004: 25) 2) Anorgaanilised makrokomponendid: Ca, Mg, Na, K,NH4, Fe, Mn, Cl, SO4 ja HCO3 3) Raskemetallid:Cd, Cr, Cu, Pb, Ni ja Zn. 4) Ksenobiootilised orgaanilised komponendid, mis tulenevad kodumajapidamisest või tööstuslikest kemikaalidest. Need sisaldavad teiste seas hulgaliselt aromaatseid vesinikkarbonaate, fenoole, kloreeritud aromaatseid ühendeid, pestitsiide jt. Veel võib leida prügilast boori, sulfiide, arseeni, seleeni, baariumi, liitiumi, elavhõbedat ja koobaltit. (Peet 2004: 9-10) 7 5. Prügila sulgemise võimalikud variandid 1. Keskkonnamõjude hindamine: Vastavalt jäätmekäitlusseadusele peab prügila sulgemiskava koostamisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja määratud keskkonnanõudeid. Keskkonnamõju hindamise
NiSO4 + (NH4)2S → NiS↓+ (NH4)2SO4 Ni2+ + S2-→ NiS↓ c) CuSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel CuSO4 + H2S → CuS↓+ H2SO4 Cu2+ + S2-→ CuS↓ d) CdSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel CdSO4+H2S → CdS↓+ H2SO4 Cd2+ + S2-→ CdS↓ e) Hg(NO3)2 lahusele TAA lahuse lisamisel Hg(NO3)2 + H2S → HgS↓+ 2HNO3 Hg2++S2- → HgS↓ f) SbCl3 lahusele TAA lahuse lisamisel 2SbCl3 + 3H2S → Sb2S3 ↓+6HCl 2Sb3++ 3S2- → Sb2S3 ↓ Mis on põhjuseks, et osa sulfiide sadeneb happelises, osa aluselises keskkonnas? Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25). Aluselises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on suurem kui 10-28. Sellist sulfiidide sademete tekke sõltuvust keskkonna happelisusest kasutatakse katioonide kvalitatiivsel analüüsil katioonide jagamiseks rühmadesse. Nii kuuluvad katioonide II rühma
kraapimine, pesemine, parkimine, kuivatamine, naha tekstuuri ja välimuse muutmine (pügamine, värvimine), mis kasutavad omakorda palju energiat nagu elekter ja küte, lisaks tuleb teatud etappide jaoks luua süsteemid ka kindla ruumitemperatuuri ja õhuniiskuse taseme hoidmiseks. [6] Karusnaha töötlemisel kasutatakse kemikaale nagu formaldehüüde, kroomi, erinevaid happeid, vesinikperoksiide, kromaate, pleegiteid, õlisid, sulfiide, kivisöetõrva derivaate, värvaineid ja viimistlusvahendeid. Mitmed neist ärritavad inimese nahka, mistõttu on nahaparkimistöökodade töötajad palju vastuvõtlikumad vähile. Formaldehüüd on tugev allergeen, mis võib põhjustada allergilist nohu ja hingamisteede haigusi. Seda kasutatakse laipade palsameerimiseks. Kivisöe tõrva derivaadid on ühed mürgisemad vähkitekitavad ained [6]. Enamus USAs toodetud nahast on kroomiga pargitud ja Keskkonnakaitse
piesoelemente rakendatakse raadiotehnikas generaatorite sageduse stabiliseerimiseks (kvartskristallresonaator), elektroakustikas elektriliste võnkumiste muundamiseks (mehaaniliseks ja vastupidi), mõõtmistehnikas (piesoandurid) jne. 40.Nimetage pool- ja ülijuht materjale ning millised on nende omadused, kus neid kasutatakse? Pooljuhtmaterjalid:Germaanium,Räni,Seleen,Galliumarseniid, Indiumantimonüdi, Sulfiide, Ränikarbüdi 41.Mis omadustega materjalid on elektreedid ja kus neid kasutatakse? Elektreetideks nimetatakse dielektrikuid, mis pikemat aega säilitavad polari- seeritud seisundi peale polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist. Elektreet on teatud määral püsimagneti elektriline analoog. EJektreedi tähtsaimad parameetrid on potentsiaal ja laengu pindtihedus. Elektreetide nimetused tulenevad nende saamisviisist. Elektreete on võimalik kasutada näiteks
põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepinge seadmetele. Ränikarbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel ja ränikarbiidi baasil koostatud ainest siliitist valmistatakse kõrgetel temperatuuridel kuni 1500 oC töötavaid küttekehi. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) käsutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmistamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. ELEKTRIJUHID. Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektri-materjale, mille eritakistus on 0-8...10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma)
keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72 eV, ränil 1,12 eV. Germaanium ja räni on nelja valentsed ained nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda kohalt sinna jääb vaba koht ehk nn. auk. Auku
Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdrii- - dideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide, süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne. 6Na + N2 2 Na3N (naatriumnitriid) 3K + P K3P (kaaliumfosfiid) 2Li + 2C Li2C2 (liitiumkarbiid) 2Rb + S Rb2S (rubiidiumsulfiid) 2Cs + Cl2 2CsCl (tseesiumkloriid) Naatriumi reageerimine klooriga (Pildiallikas: http://jchemed.chem.wisc.edu/JCESoft/Issues/Series_SP/SP14/prog1-SP14.html ) Koostanud: Janno Puks
Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt.), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Germaaniumi keelutsooni laius on 0,72eV, ränil 1,12eV. Germaanium ja räni on neljavalentsed ained, nende aatomid paiknevad kuubi tippudel ja on omavahel seotud kovalentse ehk paaris elektroonilise sidemega. Kui pooljuht on puhas, siis on ta absoluutse nulli juures dielektrik. Temperatuuri või kiirguse mõjul võib elektron lahkuda oma kohalt, sinna jääb vaba koht ehk nn. auk.
magnetväljas. Paramagnetilised metallid Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt. Dimagnetilised metallid Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale. 49. metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid. Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad. Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega toa temperatuuril enamus metallidega mis on vähem aktiivsed reageerivad ainult kuumutamisel võiveeauruga. Lahjendatud H2SO4 ja HCl reageerivad metallidega mis asuvad metallide pingereas enne vesinikku. 50. metallide elektrokeemilise aktiivsuse pingerida ja selle rakendus keemias. Keemilise aktiivsuse rida on loetelu elementides mis on reastatud nende keemilise aktiivsuse järgi.
LIHTAINED (säilita õlis) kuumutamisel (ei N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 reageeri) I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Au ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geenidega (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VIIA rühma mittemetallid (soolatekitajad) 2K + Cl2= 2KCl 2Fe + 3Cl2= 2FeCl3 H2O Säilita õlis Kõrgemal temperatuuril, tekib oksiid LIITAINED Tekib hüdroksiid 3Fe + 4H2O= Fe3O4 + 4H2
suuresti erineda. Näiteks mõjutab seda pigmendi osakeste suurus: raudoksiidi värvitoon võib kõikuda oranzist punakaspruunini. Loodusliku päritoluga umbra, sieena ja ooker kuuluvad samuti raudoksiidpigmentide hulka, mida värviliste pigmentidena kasutatakse värvitööstuses kõige enam. Nimetatud pigmente iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus (v.a kollane pigment). Keemiliste omaduste seisukohalt on anorgaaniliste pigmentide hulgas raskmetallide oksiide, sulfiide, karbonaate, kromaate, sulfaate, fosfaate ja silikaate. Väga vähe on kompleks metallo-orgaanilisi ühendid, nendest põhilised on Preisi sinine ja Smaragd roheline. Ainukestest elementidest kasutatakse suhteliselt puhtal kujul süsinikku (lambitahm, puusüsi), kulda, alumiiniumit. Orgaaniliste pigmentide puhul on tegemist vees ning orgaanilistes lahustites reeglina mittelahustuvate sünteetiliste ainetega. Need on hea toonimistugevusega, puhtatoonilised ning rikkaliku värvigammaga.
Joodi lahust kasutatakse ka tärklise kindlaksmääramisel, kui tekib sinaka värvusega ühend. Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga). 4) Iseloomustada divesiniksulfiidi (H2S) ja väävlioksiide (SO2, SO3). 1) Looduses leidub väävlit ehedalt ning ka paljude ühendite koostises, kõige enam sulfiide ja sulfaate. Samuti leidub teda kütustes (põlevkivi, kivisüsi). 2) Monokliinne väävel (nõelataoliste kristallidena, kui väävel sulatada) Plastiline väävel (veniva pruunika massina, kui sulanud väävel kallata külma vette) Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks).
valmistamisel. Enamkasutatavad keemilised ühendid on oksiidid, karbiidid, sulfiidid, seleniidid jne. Oksiide Cu2O, CuO, Mn2O3, Co2O3 kasutatakse tänapäeval põhiliselt temperatuuritundlike takistite (termistoride) valmistamiseks. Tsinkoksiidist (ZnO) aga valmistatakse liigpingepiirikuid nii madal- kui ka kõrgepingele. Karbiide (SiC) kasutatakse varistoride valmistamisel, varem ka ventiillahendite mittelineaarsete takistite valmistamisel. Sulfiide (PbS, Bi2S3, CdS, ZnS) kasutatakse fototakistite, fotoelementide ja luminofooride valmis- tamisel. Seleniide (PbSe, Bi2Se3, CdSe, HgSe) kasutatakse fototakistite, pooljuhttermoelementide ja laserite tootmisel. 48) Elektrijuhid Elektrijuhtideks nimetatakse neid elektrimaterjale, mille eritakistus on 10-8...10-5 m. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma)
Cu 17,5 * 10-3 W 17,5 mW Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9 2,1 GW PVC 1020 W 1011 GW Enamasti on pooljuhid kristallilised ained. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned keemilised elemendid (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor jt), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Pooljuhtide eritakistus sõltub tugevasti mitmetest välistest mõjuteguritest (temperatuur, valgus, radioaktiivne kiirgus jms) ning lisandainetest. Pooljuhtide üks iseärasusi on ka nende eritakistuse järsk vähenemine temperatuuri tõustes. Pooljuhtide eritakistuse temperatuuritegur on seega negatiivne (elektrijuhtidel vastandina reeglina positiivne).
Neil peab olema hea adhesioonivime tööpindadega, mistttu neil tekib tugevalt seotud tihe määrdekiht. Tahke määrde valik sltub hrdepaari materjalist, hrdetingimustest, määrde füüsikalis-mehaanilistest ja keemilistes omadustest, termilisest stabiilsusest ümbritsevas keskkonnas vi vaakumis. Tahkeid määrdeid kasutatakse nii kuival kui ka märjal hrdumisel koos vedelate määretega. Tahke määrdena kasutatakse: - grafiiti, - sulfiide (WS, Mo2S, ZnS jne), - floriide (CaF2, BaF2 jne), - nitriide (BN), - plastilisi metalle (Sn, Pb, Zn), - fluorplasti jne. Tahked määrded viiakse PAFMi pulbrite segamisel vi paagutatud materjalide immutamisega. Sellise sisseviimise eeliseks on: - tahke määre asetseb materjali sees ja ei ole hrdepaari indade vahelt väljatrjutav, - taastab pidevalt ärakulunud määrdekihi, tagab stabiilsuse kogu tööaja vältel,
metalli isoleerimine valiskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, varvkatted ja kaitsemaarded) katoodkaitse protektorkaitse katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) inhibiitorite kasutamine Suur osa nendest keemilistest reaktsioonidest on redoksreaktsioonid. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad atmosfääris sisalduvate ainete toimel andes oksiide, hüdroksiide, karbonaate, sulfiide, nitriide, kloriide ja sulfaate. Raua korrosiooniprotsesse nimetatakse roostetamiseks. Märkimisväärne on fakt, et samade reaktsioonide produktid võivad osutuda ka korrosiooniprotsesside pidurdajateks, see tähendab metallide ja nende sulamite korrosioonitorje vahenditeks. Näiteks tekitatakse alumiiniumi sulamite pinnale paksune Al2O3 kiht ja teiste sulamite pinnale komponentide oksiidide kihid (titaan, roostevaba terased), mis on tihedad ning
orgaanilise aine C/S suhe 200 vi vhem, siis toimub SO42--S kogunemine mullas. Vvli immobilisatsioon toimub juhul, kui C/S suhe on suurem kui 400/1.Vahemikus 400:1 ja 200:1 mineralisatsiooni ega immobilisatsiooni ei toimu. Mineralisatsiooni mjutavad tegurid: energia ja toitainete allikad, C/S suhe, vee kttesaadavus, pH, temperatuur, redokspotentsiaal. Redutseeritud vvlihendite oksdeerimisel phinevad kossteemid. Svameres paiknevatest hdrotermaalsetest lridest vljub sulfiidide rikas vesi. Neid sulfiide kasutavad vvlit oksdeerivad bakterid, kelledest osa elab vabalt vees vi mikroobses matis (Beggiatoa spp.), osa smbiootiliselt molluskite ja usside kudedes, osa epibiontidena teiste organismide (krevetid,nematoodid) keha pinnal. Vvliringe mju teiste elementide ringele biosfris. Vvli oksdeerimise tulemusena tekib tugev hape, mis soodustab fosfori ja teiste mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad
vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (näiteks benseenis). Tähelepanekuid anorgaaniliste soolade lahustuvuse kohta vees: » kõik nitraadid on hästi lahustuvad; » kõik kaalium-, naatrium- ja ammooniumsoolad on hästi lahustuvad; » enamik kloriide on vees lahustuvad, välja arvatud AgCl, PbCl2, Hg2Cl2; » enamik sulfaate on vees lahustuvad, välja arvatud BaSO4, PbSO4, CaSO4, SrSO4; » enamik sulfiide, karbonaate, fosfaate on halvasti lahustuvad, vees lahustuvad Na-, K- ja NH4-soolad. Enamik hüdroksiide Zn(OH)2, Mg(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3 on vees praktiliselt lahustumatud. Vees lahustuvad hästi leelised NaOH, KOH, Ba(OH)2, vähelahustuv on Ca(OH)2. Lahustuvuskorrutis Ks on antud temperatuuril rasklahustuva elektrolüüdi küllastatud lahuses olevate ioonide molaarsete kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis, kusjuures iga
kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid teineteises ei lahustu. Metallid omavahel elektrokeemilisi ühendeid ei moodusta; nad annavad intermetalliide, sisendusfaase ja elektronühendeid, mida hoiavad koos metallisidemed. Aga metallis struktuuris võib esineda elektrokeemilisi ühendeid, ilma et sulamite metallilised omadused oleksid häiritud. Eelkõige võib siin märkida vase hapnikurikastes struktuurides oleviad oksiide (Cu20), automaaditeraste struktuuris hajutatud sulfiide (MnS), millel on oma kristallvõre. Intermetallid ehk intermetallsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral (aatomite raadiuste suhe 1,2) moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised ühendid ehk nn Lavesi faasid, mille koostis avaldub valemiga AB2, nt MgZn2, MgCu2 ja MgNi2. Elektronühendid kui metallide aatomi raadiused erinevad vähe, on kalduvus elektronühendite tekkimisele
tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest. Paksendina kasutatakse peamiselt seepe, mis on saadud mitmesuguste orgaaniliste hapete (nafteenhapete) ja hüdroksiidide keemilise reaktsiooni tulemusena. Kasutusel on liitium-, kaltsium-, alumiinium- või naatriumseebid. Mõnedes määretes võib paksendiks olla ka parafiin või tseresiin. Lisanditena kasutatakse sulfiide ja grafiiti. Nõuded plastsetele määretele Plastsed määrded peavad vastama järgmistele nõudmistele: · ei tohi kergesti vedelduda.( Määrde vedeldumist iseloomustab tilktemperatuur); · peavad olema koostiselt homogeensed (ühtlased), s t, et määrdes ei tohi olla lahustumata paksendi tükke või vedelat õli; · peavad olema töötingimustele vastava paksusega. Kui määre on liiga paks, liigub ta määrdekanaleis halvasti
annaabi.ee 
