lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9. Millisel aastaajal ja miks on okasmetsas loomaliike rohkem? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. INIMTEGEVUS 10. Kuhu on peamiselt koondunud asulad? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. Miks? Sealt saadakse toitu. 11. Nimeta peamised keskkonnaprobleemid okasmetsade piirkonnast. a) happevihmad b) Tehased ja vabrikud c) autod paiskavad õhku mürgiseid aineid . Pilvi Tauer
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasä...
Grenaderimaest(83,2m) ja Pargimäest(84,6m), mis kuuluvad Põhja- Eesti panga Vaivara klindilõiku. ● Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Valaste juga ● Asub Ontika pankrannikul ja on kogu Baltikumi kõrgeim juga, joa kõrgus on 30, 5 meetrit ● Valaste juga on muljetavaldavaim varakevadel, kui sulaveed on muutnud joa võimsaks koseks. Talvel aga juga külmub ning veest moodustuvad muinasjutulised jääskulptuurid. ● 1997. aastal ehitati turistide jaoks platvorm. Olemas on ka parkla, infotahvlid ja kaljult alla viiv keerdtrepp. Treppi mööda alla minnes saab uurida, milline nägi Eesti välja 80 miljonit aastat tagasi (geoloogiliste kihistus). AITÄH KUULAMAST!
karbus kuklas ja nina vesine? Tulla annab, sest lumi kannab. Kuni äkki - jalg vajub läbi plärts! Vana tuttavat te ei tunne! See on ju märts! Ja juba, näe, lumest puhtaks saab päikse poolt ukseesine. JÜRIKUU HOMMIK Ellen Niit Taevas sinisekirjuks praguneb. Päike sirutab välja kiired. Lumi laguneb! Lumi laguneb! Sulaveed on rõõmsad ja kiired. Mis kõlin see on, millest maailm ärkab? Jääpurikad kukuvad kill ja kill! Ennäe, juba mullusest kulust tärkab uue kevade lill. LEHEKUU Ellen Niit Ilm on õides, lastel laulud suus, maikuumaailm iga päev on uus. Täis kõik õu on kõrte sirgumist. Täis kõik põu on värsket virgumast. Voolab, voolab oja poole kraav. Küll sul, kraav,
mis katavad alusreljeefi. Mandriliustikud toituvad (kasvavad) kupli keskosas ning valguvad äärte suunas radiaalselt laiali. Liustiku mõju pinnamoele: · Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks · Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma · Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke moreeni, mis liustikulaual välja sulab · Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning
trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid. Eesti maavarade ekspositsioon annab ülevaate Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivist, lubjakivist, dolomiidist, turbast, savist, liivast, järvemudast ja põhjaveest. Lisaks
tekkida varingud Liustike tekketingimused- sajab rohkem tahket, kui ära sulab, negatiivne temperatuuraastaringselt, Mägiliustikud- 2% oruliustikud, libisevad mägedest mööda orgusid alla Mandriliustikud- 98% jääkilbid, jäämutsid, Antarktisel, Gröönimaal, Põhja- Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin Skäärrannik- kristalsete kivimitega kaljusaar Deltarannik- madal rannik liigestatud paljude jõeharudega Limaalrannik- jõesuudmesse tekkinud merelaht Laguunrannik- merelaht, mida eraldab merest settevool Dalmaatsiarannik- ranniku lähedal palju väikseid madalaid saarekesi
väljauhthorisont. Selle alla kujuneb tumedat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir.
- Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi
Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes.
Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks. Seal on magedamaid ja soolasemaid järvi, mis on isegi soolasemad kui Surnumeri. On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt.
aastajaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas. Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima, tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas
el d ke ja moreen ti ku liustikujärv põh s liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Mandrijäätekkelised pinnavormid
Eestisse on ebatsuugat sisse toodud pargipuuks. Okasmetsades elavad loomad Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Nirgid ja kärbid on lühikeste jalgade ja suhteliselt pika ümara kerega loomad
Metsas elab erineva suurusega röövloomi, alates karihiirtest ja lõpetades ilvestega. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maaalade veereziimi. Talviti on röövloomadel raske saaki leida, sest taimtoidulised loomad elavad siis üksi või väikestes rühmades. LOOMASTIK Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Taimtoidulistest loomadest elavad okasmetsades näiteks mäger, orav, jänes, põder, lemming, uruhiir. Oravad söövad taimi, okaspuude seemneid ja isegi linnumune
nim. tumetaigaks. Paika kus on vähemviljakad mullad ja kus on ülekaalus männid ja lehised nim. heletaigaks. Väga huvitavad on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Loomad Okasmetsad ei ole väga liigirikkad. Kuigi varjuda ja pesitseda on pimedas metsas lihtne siis toitu napib. Okasmetsa loomad saavad söönuks okastest ja puukoortest. Raiesmikel ja lagendikel on elutingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp
Nii suur prognooside erinevus ei ole tingitud mitte sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid inimkäitumise ennustatamatusest. Mis saab kui keskmine temperatuur tõuseb 5 kraadi võrra? Inimesed saavad elada ka 5 kraadi võrra soojema kliimaga, kuid kahjuks ei ole see nii lihtne. Paar kraadi soojem kliima toob endaga kaasa rohkem haigusi, tihedamini esinevad võimsad tormid ja jääliustike sulamise. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Kui jää poolustel sulaks, hakkaksid need miljonid inimesed uut kodu otsima tekitades palju immigratsiooniga seotud probleeme. Kui temperatuurid tõuseks 5 kraadi võrra, jääksid vee alla paljud suurlinnad: London, Shanghai, New York ja Hong Kong. Kui kogu maailma jää ära sulaks, tõuseks veetase 68,8 meetri võrra ning selleks ei ole üldse palju vaja
• Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa – Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda)
el d ke ja moreen ti ku liustikujärv põh s liu otsamoreen liustikulaud • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Kunagi oli jääd palju rohkem
kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud ainult nõlva pealmised kihid, tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine- on vaja kõrvalisi jõude (nt. Pinnase korduv külmumine ja sulamine), mis lõhub ainete vahelised seosed. o Põhjused Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse · Mõisted:
materjali liikumise pinda ei saa eraldada. Kaasa on haaratud ainult nõlva pealmised kihid, tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine- on vaja kõrvalisi jõude (nt. Pinnase korduv külmumine ja sulamine), mis lõhub ainete vahelised seosed. Põhjused Looduslikud: · Suured vihmasajud · Sulaveed · Maavärinad · Vulkaaniline tegevus · Suur nõlvakalle Inimtegevus · Kaevandamine · Ebaõige ehitustegevus · Lõhkamised · Vale maaharimine · Lageraie nõlvadel · Teede rajamine mägedesse 18) Mõisted:
paikneb seal kogunisti 8.(---) Ka kodumaised rekordtipud paiknevad Eesti pinnal koos suhteliselt väikesel alal, Lõuna-Eestis Haanja kõrgustikul. Näiteks ulatub kahekümne sealse kõrgeima tipu absoluutne kõrgus kõigil üle 278 m. (---) Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli kunagi laamade põrkumine, Eesti uhkeima kõrgustiku oluliseks vormijaks mandrijää. Täpsemini oli Eesti katuse ehk Haanja kõrgustiku kujunemisel aga oluline, et mandrijää sulaveed teda väga palju ei rikkunud. Kõrgustik sirutus jääpaisjärve kohale enne kui suurem osa Eestit. Mujal kulutasid veel pinnavorme lamedamaks. Haanja kõrgustiku harjad jäid aga enam-vähem samasuguseks nagu siis, kui nad ligi 12 000 aastat tagasi esmakordselt sulava jääpantseri alt hakkasid välja paistma. (Relve, 2008) Vällamägi Absoluutselt kõrguselt on Suur Munamägi kindlalt Eesti kõige kõrgem tipp. Looduslike
Siberis lumesulamisvesi. Euroopas on tammid. Iseloomusta õpiku lk. 117 toodud jõgede äravooludiagramme ja selgita põhjusi ja leia igale jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi. Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel. Niilus septembris oktoobris on lisajõgedel suuremad vihmaperioodid ja selle tõttu. Kongo sajab aastaringselt palju, ekvatoriaalse kliimaga alal, selle pärast. Volga kevadised sulaveed põhjustavad aprillis ja mais suurimad veekogused. Ülejäänud aja on vähem vett. Ganges suvemussonid ja selle tõttu suve lõpus ja sügisel rohkem vett. Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu. Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges.
Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt). Mõhnastikke esineb kõrgustike äärealadel, kus mandrijää intensiivse sulamise perioodil jääserv pikemat aega peatus ning sulaveed kuhjasid kokku settekuhikuid. Oostikud (Kesk-Eesti, Võrumaa) peamised pinnavormid on oosid ehk vallseljakud. Nõlvade kalle 20...30Koosnevad kihistunud veeriselisest kruusast ja liivast. P-Eestis esineb ooside ahelikke. Enamasti esinevad oosid mõhnastike läheduses. Üksteise ligiduses asetsevate ooside vahelistes nõgudes esinevad järved. Mulla on väheviljakad, enamjaolt esinevad metsamaad, kus kasvavad samad taimed mis mõhnastikes.
Näiteks soo järvedes on kalad väga tumedad . Ka ilmastik mõjutab kalade käitumist, talv ja suvi.Külmade tulles lõpetavad paljud kalaliigid toitumise, kogunevad suurtesse parvedesse ja heidavad sügavatesse paikadesse talvituma.. Nad muutuvad loiuks, liiguvad aeglaselt ühest kohast teise, otsides soodsamaid elutingimusi, ei otsi toitu eriti innukalt ja lepivad sellega, mis nina alla juhtub ning ei nõua energia kulutamist. Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma . -6- Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil. Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest. Olgu siis tegemist kutselise kaluri või harrastuskalastajaga, kellel mõlemal on õigus kalavarusid kasutada. Heas seisus
lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Olulisel kohal on rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir.
Mulla- ja õhutemperatuur peavad sealjuures teineteisest sobival määral erinema. Nende temperatuuride ühtimine või liiga suur erinevus halvab taimede kasvu. Mullatemperatuuris sõltub ka paljude taimehaiguste esinemine antud kohas ja taimehaiguste ning kahjurite geograafiline levik. 4 Oluline on ka pinnase külmumine sügisel ja ülessulamine kevadel see muudab mulla kobedamaks ning sulaveed ja varakevadised vihmad imbuvad seetõttu hõlpsamini mulda. Muldadel, mis päeval tugevasti soojenevad, sobib kasvatada rohkem niisuguseid kultuure, mis annavad peamise saagi maapealsetest osadest (kurgid, tomatid) kuna neil muldadel kasvavad ja arenevad maapealsed organid soodsamalt kui mullas olevad organid. Muldadel, mis aga päeval aeglaselt soojenevad (külmad mullad), on temperatuuri erinevus õhutemperatuurist päeval suur, öösel väike
Jääaeg ja selle mõju Eesti pinnavormidele. Eesti ala ei ole pidevalt olnud selline nagu me praegu seda näeme. Siit on korduvalt üle käinud jää ja vesi, mis kõik varasema elu on hävitanud. Üle Eesti ala liikunud viimased jäämassid lihvisid maha kõik eelnevad pinnavormid ja tõid meile põhjapoolt tohutul hulgal setteid. Pärast jää sulamist jäid setted paigale ja kujundasid uued pinnavormid. Sellele aitasid kaasa jää sulamisest tekkinud sulaveed, mis tekitasid suuri jõgesid, mis omakorda kujundasid setete nihutamise ja ärakandmisega ümbritsevat keskkonda. Vooluveed kujundasid maastikku veelkord ümber. Arvatakse, et loomorganismid hakkasid Eesti ala asustama umbes 6500 aastat tagasi. Kindlasti olid esimesed asukad selgrootud. Et aga nendest ei jää järele säilivaid kehaosi, eriti maismaavormidel, siis ei tea me sellest eriti palju. Vee liikumine Läänemeres ja selle mõju selgrootutele.
Mees oli söönud kaljukitse liha leivaga. Paar tundi enne surma oli söönud punahirve liha. Leiti ka humala pöögi õietolmu, mis õitseb kevadel. Tema ümbruses aga üleval mägedes oli selliste taimede tolmu, mis õitsevad sügisel. Itaallased väitsid ka et Ötzi suri kevadel all orus ja sügisel viidi laip mägedesse. Tegelikult polnud aga võimalik laipa nii kaua säilitada. Arvatavasti oli ta mingi aeg osaliselt või täielikult välja jääst välja sulanud ja sulaveed liigutasid teda. Selle tulemusena võisid ka ribid katki minna ja nii sai ka võib-olla omale õietolmud külge. Kuna ta sulas välja sügisel, siis kui leiti, ladestusid tema peale sellesama sügise tolmud. Ötzi naha peal on ka mingeid märke, mis võivad olla teatud tätoveeringud, aga võib-olla ka hoopis raviotstarbelised asjad. Nebra linna lähedalt leiti Nebra pronksketas. See oli tehtud pronksist, taevakehad peal olid kullast.
Vanasõnu lõokesest: 1. Lõoke on ütlend: ,,Enne mina mitte ei loula, kui mätas pole lahti." 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3. Lõoke laulab peale jaani leinalaulu. 4. Kui lõoke küünlakuul laulma hakkab, tuleb külm kevade, tuleb ta paastukuul nähta- vale, siis saab soe kevade. 5. Madisepäeval lõigatakse lõokese keel lahti, et see laulma hakkaks. Lõokesega seotud nimed: LILL: Lõoke sulaveed toob kaasa, küll ta õiget aega teab. Varsti õitseb haljal aasal lõosilm meelespea. Õitseb veel ka metsaserval, õitseb liiva peal: neid on õige mitut liiki kas sa seda tead? 17 LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!"
a. maa Taani väinade kohal uuesti vajus tekis ühendus Põhjamerega Tänapäeva Läänemere pindala on 365000 ruut km. -Sügavus -Soolasus Peipsi järv,Võrtsjärv: 1.Peipsi järve kujunemine- -järve all oli nõgu juba vanaajal, mida mandrijää süvendas ( tüüpiline liustiku kulutusnõgu) -mandrijää taandumisel kujunes algul väike jääpaisjärv praeguse Pihkva järve kohal (veed voolasid mööda Võru-Hargla orundit ja Koiva jõge pidi Riia lahte) -mandrijää taandudes täitsid sulaveed Suurema osa Peipsi nõost (väljavool toimus üle Tartu, Võrtsjärve ja Viljani Pärnu poole -7000-5000 aastat tagasi said Peipsi- ja Võrtsjärv (katkes ühendus Balti jääpaisjärvega) nüüdisaegse kuju -tektoonilise liikumised Peipsi nõos pole veel täiesti selged. (tänapäeval kerkib maakoor Peipsi nõo põhjaosas kiiremini kui lõunaosa ja järv valgub lõuna poole)1796 a. oli Piirissaare pindala 20,08 km² siis praegu 7,5.Holotseeni alguses oli Optjoki jõe suudmes
vihmavesi ega orgaanilised ained, mistõttu langeb kasvupinnase bioloogiline aktiivsus. Ainsaks orgaanilise aine allikaks on puujuured ise, mis kasvades ja kõdunedes hoiavad pinnase orgaanilise aine bilansi enam-vähem tasakaalus. 3) Juurte kasvuruumi vähenemine ning juurte aktiivseima osa kadu kaeve- ning läbindamistööde tõttu põhjustab toitumishäireid, seennakkusi ning vähendab stabiilsust. 4) Kasvupinnase saastumine lumetõrjesoolaga, mida kevadised sulaveed ei suuda tihenenud pinnasest välja uhtuda, kuna see ei lase vett läbi. 5) Äärmustemperatuurid pinnases: suvine ülekuumenemine ja talvise ülimadalad temperatuurid, mida võimendab lumetõrje. Eeltoodu tähendab, et kui vanad, aastakümneid tagasi tänasest sootuks erinevatesse tingimustesse istutatud puud peavad veel vastu, kuna neil on olnud võimalus oma juurekava arendada, siis paljud
annaabi.ee 
