välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine raharingluse korraldamine, euro emiteerimisele kaasaaitamine ja müntide emiteerimine statistika kogumine ja avaldamine Eesti maksebilansi koostamine 4 11.02.13 Keskpanga funktsioonid raha- ja kursipoliitika panga- ja finantsjärelevalve makse- ja arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine sularaharingluse korraldamine mitmesugused teenused valitsusele mitmesugused muud funktsioonid 5 11.02.13 Roll majanduses Ringluses oleva raha suurendamine ja laenude intressi alandamine valitsuste võlakirjade ostmine ja teised valuutad Inflatsiooni vähendamine- võlakirjade müük, suurendab intresse ja vähendab laenamist
kooskõlas Eesti Panga seaduse ning EKPSi ja eurosüsteemi ülesannetega. (Eesti Pank strateegiline...2011) 1. Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises, 2. Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu, 3. Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine, 4. Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises, 5. Eesti välisreservide ja muude Eesti Panga hallatavate finantsvarade säilitamine ja suurendamine, 6. Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine, 7. Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades selleks valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. Keskpank saab lühema aja jooksul mõjutada reaalmajanduse arengut. Lühiajaline
Thtsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati krooniga, mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus.
ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus. Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: - raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu - finants- ja pangandusjärelvalve - arveldussüsteemi tagamine pankade vahel - sularaharingluse korraldamine - muud teenused Krediit. Võimaldab saada raha, kaupa või teenuseid nüüd, maksma peame aga tulevikus. Enimtuntud – järelmaksud, krediitkaardid, autoliising, eluasemelaen, riiklik õppelaen. Peab maksma ära põhisumma ning intressi ja muid kulusid. Krediidi eelised: - kohene omandamine - paindlikkus, võimaldab ajastada oste - ohutus, mugavus – krediitkaardiga maksmisel reisides või internetis - abi ettenägematutes asjades Krediidi puudused:
M2 = M1 + tähtajalised/säästuhoiused M3 = M2 + suured tähtajalised hoiused "Raha asendajad" säästuhoiused, investeerimisfondide osakud jm 13. Eesti Panga ülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises 14. Hinnastabiilsuse kasulikkus 2 aitab vältida inflatsiooni-deflatsiooni aitab tuvastada muutusi suhtelistes hindades aitab vältida nn inflatsiooniriski preemiat edendab ressursside tõhusat kasutamist säilitab sotsiaalse ühtekuuluvuse ja stabiilsuse 15
likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega
ei ohusta Eesti raha stabiilsust. Eesti Panga president annab aru riigikogule oma tegevusest. Eesti Pank ei tohi krediteerida valitsust. Keskpanga ülesanded: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimine, finants- ja pangandus järelvalve, arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine, sularaharingluse korraldamine Pankade liigid: emissioonipank, kommertspank, investeerimispangad Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega
RAHA JA PANGANDUS Keskpanga majanduslik roll Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID
eduka panganduse alustest ning on üheks suuremaks riskiks, millega pank kokku puutub. Panga likviidsus- panga võime rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõuded. Keskpank määrab kohustusliku reservimäära. Eestis on selleks 10% ja reserv asub keskpangas. Pankade usaldusväärsust tõstab ka panga omavahendite (sissemakstud aktsiakapital) suurus. Keskpanga funktsioonid: 1) intressimäärade ja valuutakursi juhtimine 2) finants- ja pangandusjärelevalve 3) sularaharingluse korraldamine 1. jaanuaril 1990. aastal alustas tegevust taas Eesti Pank(asutati 1919.aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad: Aastatel 1990- 2002 on Eestis tegevuse lõpetanud juba 55 erinevat panka. Suuremad kommertspangad Eestis on Hansapank, SEBEesti Ühispank, Eesti Krediidipank, Sampo Pank. Lisaks on siin tegevad veel välispankade filiaalid. Kaks esimest panka omavad 80% turust.Kõrgemad
· kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata · reservide hoidmine 3. Finantssüsteemi stabiilsus · kommertspangade tegevust puudutavate reeglite kehtestamine · finantssüsteemi toimumist iseloomustava info analüüs · info avalikkusele 4. Maksekeskkond ja arveldused · rahvusvaluuta ringlusse laskmine · maksekeskkonna kujundamine · pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine · pankadevahelise maksesüsteemi seire Keskpank on valitsusest sõltumatu. EKPS ülesanded: 1. Hinnastabiilsuse tagamine euroalal 2. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamine 3. Statistika kogumine 4. Sularaharingluse korraldamine Eesti Panga roll ja ülesanded euroalas Muutus eesmärk: seni hindade stabiilsus Eestis, nüüd hinnastabiilsus euroalal. Euroala rahapoliitika otsustes osalemine tõi kaasa uued ülesanded:
14. Eesti Panga ülesanded: 1) osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2) osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3) hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 3 4) korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5) hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus 1) Hinnad muutuvad läbipaistvamaks 2) Toetab elatustaseme tõusu 3) Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski 4) Väldib tarbetut riskide maandamist 16. Eurosüsteem - euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank
rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär) - otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata - rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine - rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas: - rahvusvaluuta ringlusse laskmine - pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine - maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankadevaheliste maksesüsteemide seire Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, sealhulgas: - kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine - finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
Raha- ehk monetaarpoliitika kui keskpank mõjutab majandust rahapakkumise muutmise kaudu baasintressimäärade seadmisel. 7) Eesti Panga funktsioonid · osaleda euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises; · osaleda finantsstabiilsuse tagamises; · hoida käigus ning arendada usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme; · korraldada sularaharinglust Eestis, osaleda euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises; · hoida ja kasvatada Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid; · koguda ja avaldada finantssektori statistikat ja koostada Eesti maksebilanssi; · nõustada valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, teha koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. MAJANDUSKASV
Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid!
t. tagajärgede leevendamine. 3. Pangakrahhide põhjuste vältimine riskihaldusmeetmete rakendamisega. Makse- ja arveldussüsteemidega seotud keskpanga funktsioonid makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud. Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja-suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt. Sularaharinglusega seotud keskpanga funktsioonid Sularaharingluse korraldamisega tegelevad peaaegu kõik keskpangad. Harvadest eranditest võiks nimetada näiteks Hongkongi keskpanka. Tänapäeva maksekeskkonnas tähtsustuvad üha enaam elektroonsed maksevahendid. See valdkond peaks sularaharingluse kõrval edaspidi ka keskpanganduses tunduvalt tähtsustuma. 16 Keskpankade poolt valitsustele osutatavad teenused Hulk keskpankasid osutab valitsusele agenditeenuseid, haldab riigikassa kontosid, korraldab riigi
· Laenuteenused Konsulteerimine - Tarbimislaen Kindel hoiukoht - Hüpoteeklaen - Arvelduslaen - Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Teine lugu on pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. Pangaarve avatakse kliendi soovil ning arvele paigutatud summad on panga võlakohustus kliendile. Sellest hoolimata
1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10
- Tarbimislaen Investeeringud - Hüpoteeklaen Konsulteerimine - Arvelduslaen Kindel hoiukoht - Sündikaatlaen · Maksete teostamine 18. Raha loomine Raha pakkumist mõõtes leiti, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa raha asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub ka raha ringlusesse kahel viisil. Sularaharingluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Et raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainu õigus, siis on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Teine lugu on pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. Pangaarve avatakse kliendi soovil ning arvele paigutatud summad on panga võlakohustus kliendile. Sellest hoolimata võib
• Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) kasv, mis on alla 2% aastas (kuid selle lähedal). Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul.
8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid. Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi. Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid
o kas ka kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata? o reservide hoidmine finantssüsteemi stabiilsuse tagamine o kommertspankade tegevust puudutavate reeglite kehtestamine o finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs o info avalikkusele maksekeskkond ja arveldused o rahvusvaluuta ringlusse laskmine o maksekeskkonna kujundamine o pangatähtede nimiväärtuse määramine ja sularaharingluse korraldamine o pankadevahelise maksesüsteemi seire. Keskpank ja valitsus Keskpank peab olema valitsusest sõltumatu. Eesti Panga peaeesmärgid · Eesti finantsüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine ning arengu toetamine · ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine · hindade stabiilsuse tagamine. Valuutakomitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakomitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid
Seoses euro kasutuselevõtuga Euroopa Majandus- ja Rahaliidus 1999. a fikseeriti Eesti kroon ekvivalentse kursiga euro suhtes (1 EUR = 15,6466 EEK). 1. jaanuaril 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded 1. osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises 2. osaleb finantsstabiilsuse tagamises 3. hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme 4. korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises 5. hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid 6. kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi 7. nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega 9. Nimetage rahapoliitika eesmärgid! (1)majanduse üldine kasv;
rahvusvaluutat, d) otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusesse paisata, e) rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine, f) rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. 2) Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine: a) rahvusvaluuta ringlusesse laskmine, b) pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine, 3 c) maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankade vaheliste maksesüsteemide seire. 3) Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine: a) kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine, b) finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine, c) finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs,
annaabi.ee 
