keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida tööliste poolset aja raiskamist teenust kasutades. Privaatsus on samuti küsimuse all ja selle näol on mitmeid kordi kompromisse loodud. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook omastas nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. ORKUT Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja. Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.
Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks, kasutamise situatsioon. Psühholoogiline seisund nälg, janu, uni ja tuju. 21. Mis on ja kuidas ettevõtte promotsioonitegevuses kasutada: Facebook? Instagram? Otseturundus? Youtube? Kodulehekülg? Suhtekorraldus? Jms. Facebook? Mõiste: Veebipõhine suhtlusvõrgustik. (Teenusel on üle miljardi aktiivse kasutaja) Kuidas kasutada: Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teha reklaami, teavitades oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest, huvipakkuvatest toodetest/teenusest ja jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis on korraldatud asukohapõhiselt, nt linna, elukoha, töökoha, kooli jne asukoha järgi, või ka huvide järgi. Instagram?
Facebook Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Aktiivseks loetakse kasutajat, kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul
Teenuse väljundi sõnum sisaldab päist, keha ja päringut. Päis koosneb: • Asutus – consumer • Andmekogu – producer • Isikukood – userId • Amentnik • Id – id • Nimi – service • Toimik - issue Teenus määratud teenuse nimega: • Andmekogu.teenus.versioon • Peavad vastama DNS -s lubatud tähestikule X-Road Europe on Euroopa Liitu kuuluvate riikide organisatsioonide infosüsteemidele loodav suhtlusvõrgustik ehk veebiteenuste keskkond. Selle abil saavad erinevad infosüsteemid soovi korral omavahel turvaliselt ja standardiseeritult andmeid vahetada. Lahendus võimaldab luua uuenduslikke e-teenuseid riikides ning riikide vahel ehk piiriüleselt. X-Road Europe’i on võimalik kasutada kõikides eluvaldkondades (haridus, tervishoid, põllumajandus, julgeolek, keskkond, kultuur jne). X-Road Europe põhineb X-tee tuumtehnoloogial, mis on välja töötatud Eesti Vabariigi tellimusel aastal 2001
õigel ajal. Tööd tehes pingutavad inimesed kogu jõust, vaid siis, kui nad seda ise soovivad. Et töötajad ise tahaksid teha tööd, peaksid nad võimalikult suurel määral samastuma oma osakonnaga väärtushinnangute ja tulevikuvisiooniga. Lojaalsus on edukaks juhiks saamise aluseks. Kui sa seda teed on töötajate lojaalsus ja avatud garanteeritud. Paljud juhid toovad oma edu aluseks suhtlusvõrgustiku. Suhtlusvõrgustik on nii firma siseselt kui ka koostööpartneritega oluline, kuid keskendume firmasisesele töötaja-tööandja vahelisele infoliikumisele läbi mentorlusprogrammi. Räägib suhtlusvõrgustikust täpsemalt. Motiveerimise kunst Motiveerimise/impulsi olulisus: Juhtimine= visioon x inspiratsioon x impulss Impulss- raha, võim, Impulss on raha- sageli inimesed kui nad tunnevad, et on ,,õiglaselt tasustatud" ja piisavalt kindlustatud ei motiveeri neid enam lisateenistus ega rahalised preemiad.
Vanusepiirang on 18 eluaastat, enamus olevad kasutajad on täiskasvanud ja noori on suhteliselt vähe. On ka võimalus mängida ja igasugu muid asju nt: Iseloomustada teist inimest mida Facebookis veel pole tehtud. Orkut areneb ka paremuse suunas, kuid viimasel ajal on disainid veits üle pingutatud ja kasutatakse Facebookist olevaid funktsoone. Ma olin lühikest aega selles sotsiaalvõrgustikus kasutaja, kui oli see veel üks kõige mõtekamaid kohti. Rate on Eesti suhtlusvõrgustik. Portaali peamine autor ja algataja on Andrei Korobeinik, kes avas selle 2002.aastal. Hiljem ostis EMT osaluse rates, neile kuulub 51%. Enamik kasutajaid on noorukid. Täiskasvanud enamjaolt kasutavad pigem Facebooki, kui Ratet. Kasutajad saavad oma ankeeti lisada oma kirjelduse, laadida ülesse pilte, videosi, oma blogi kirju ning vaadata teiste pilte neid hinnates ja kommenteerides. Saab ka kirjutada üksteisele kirju ja eksisteerib isegi foorum ja jututuba
17) Eesti keele päritolu. Eesti kelle päritolu kohta on mitmeid erinevaid hüpoteese, kolm levinumat selle kohta on, et esiteks: eestlased on pärit Balkanilt, teiseks, et eestlased on pärit Musta mere äärest ja kolmandaks, et eestlased on ugrimugri päritolu. 18) Lingvistikaülesanne. 19) Keeleline etikett. Keeleline etikett kujutab endast sotsiaalsete parameetrite ja keele omavahelist seost. See sõltub järgnevast: sotsiaalne klass ehk ühiskondlik kuuluvus, suhtlusvõrgustik ehk inimesed, kellega suheldakse, vanus ning sugu 20) Keele poliitika. Keele seaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades.
6) Suhtekorralduslik. Ettevõtte saab läbi digitaalsete kanalite klientidega suhelda ning mõista paremini nende hoiakuid ja vajadusi. Kasutatav läbi veebis asuvate küsimustike, toodete hindamise jne. 9. Nimeta 10 e-turunduse kanalit. Too näiteid. 1) Koduleht 2) Kampaanialeht 3) Uudiskiri ja meiliturundus 4) Wikipedia ja Vikipeedia 5) Blogi 6) Foorum 7) Mikroblogi ehk Twitter 8) Sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik 9) Fotode jagamise keskkond 10) Videoklippide jagamise keskkond 11) Bännerid 12) Vidinad bännerid. 13) Otsingumootorite optimeerimine SEO 14) Mängud 15) E-post 16) Äpid 10. Mis on turunduskommunikatsioon? Too näiteid. Turunduskommunikatsiooniks saab nimetada kõiki turundustegevusi, kus tarbijad ostavad konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Et pakutavatatest kanalitest see õige
suurem. Samuti võiks reklaami teha ka teistes õppeasutustes. Näiteks koolides, sest just gümnaasiumis õpivad noored on teadmatuses, mida nad täpselt õppida tahavad. 4 Turunduse eesmärgid ja strateegiad Vähese informatsiooni saanud noorte tõttu peab BFM tegema pr-kompaaniat ja reklaami. Näiteks: Reklameerime BFM-i Facebookis, sest Facebook on enim külastatud suhtlusvõrgustik, mille peamiseks külastajaskonnaks on noored. Facebookis tuleks luua BFM-il põhinev lehekülg, kus on lühidalt ja põnevalt tutvustatud õppeasutust. Samuti korraldaksime Facebookis reklaamikampaaniaid, kus loosiksime välja BMF-i logoga T-särke ja korraldaksime erinevaid konkursse, mis on seotud filmimisega. Teeme lühireklaami televisoonis nagu ETV, TV3 ja KANAL2. Sellisel juhul võime kindlad olla, et BFM-ist saavad teada võimalikult palju inimesi.
(dsiiiiisas), üksiksõna rõhutamine suurtähtedega, helide ja häälitsuste märkimine(haha,väkk) Lausung tavaliselt lühiksed, konkreetsed, jäetakse vaid uus info, jäetakse verbe ära tihti. Netikeel ja allkeelte süsteem Arvuti ja kohamurded varem olid kohamurded kesksed, 20. saj teisel poolel minimaalsed, aint aktsent oli. Arvuti on virtuaalne reaalsus , mis jaguneb erinevateks kohtadeks, kaduv nähtus asendub virtuaalse sotsiolektidega. Arvuti ja sotsiolektid, suhtlusvõrgustik varem sotsiaalne suhtlusvõrgustik, nüüd moodustavad keelelise seose need,kes tegelevad arvutis samade asjadega. klass, haridus, sugu, vanus varem sotsolektid suhtlejate sotsiaalsete omaduste põhjal. Arvutis nüüd enamasti haritud inimesed, rohkem naisi kui mehi. Vanus on olulisim mõjur, vanad kasutavad rohkem normikeelelaadset stiili, noored erinevat. Avalikud ja anonüümsed sotsiaalsed omadused varem olid autorid personaalsed ja avalikud, anonüümsus oli negatiivne
samasoolist inimest, kes on pärit samast piirkonnast. 5) vabatahtlik suhtlemine töökaaslastega väljaspool tööaega. | Kogumises kasutatakse intervjuusid, osalusvestlust, päevikud, küsitlusi. Kokkuvõte: informant, kellel on rohkem võrguväliseid suhteid, tema keeles on rohkem varieerumist. II Seletusküsimused Mõisted: 1) Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sai alguse ja on 20. saj alguse uudne keele nägemise viis. Keskne lingvist on Labov. 2) Suhtlusvõrgustik 3) Optimaalsusteooria formaalne keeletooria. Meetod uurib seda, mis on maailma keeltes ühist ja millised keeleteadmised on sünnipärased. 4) Keeletüpoloogia keeletüpoloogia võrdleb keeli, et selgitada, millised on keelte struktuurilised piirid. Keeletüpoloogia suur küsimus on see, mis on võimalik loomulikus keeles. Tänapäeval tegeleb enamik keeletüpolooge aga küsimusega: Mis on tõenäoline loomulikus keeles
Sotsiaalmeedia number üks kanaliks on Facebook (Joonis 1). Facebookil on ligi 1,5 miljardit kasutajat, kes logivad võrgustikku sisse vähemalt kord kuus. Ainus, mis mõnikord on 9 Facebookist üle, on Youtube. Twitteri kasutamine väheneb iga päevaga ning Instagrami kasutamine suureneb. Joonis 1. Sotsiaalmeedia kanalite kasutamise sagedus 2.1. Facebook Facebook on 2004. aasta veebruaris alguse saanud veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc (vt. Lisa 2). Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid, jagada pilte ning elusündmusi ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest. Lisaks saavad kasutajad liituda gruppidega, mis on korraldatud asukohapõhiselt, näiteks linna, elukoha, töökoha ja kooli asukoha järgi, või ka huvide järgi. Veebilehel on üle miljardi aktiivse liikme. (Facebook)
· Liiga väikesed erinevused on seletatavad kui juhuslikud kalded. Järelduste tegemine: · alguses kirjeldatakse erinevusi. Seejärel püütakse seletada, miks on keelekasutus erinev · Seletamiseks kasutatakse sotsiaalseid ja keelelisi faktoreid, mida nimetatakse piirajad (constraints). Tavaliselt koondatakse piirajad 3 rühma: sotsiaalsed piirajad: klass/kiht/seisus, sugu, vanus, suhtlusvõrgustik; keelelised piirajad; situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid Keelekasutus ja sotsiaalne kiht: Keskne mõiste on klass/sotsiaalne kiht (paiknevad hierarhiliselt) Sotsiaalne kihistumine viitab sellele. Lääne industriaalühiskonnas on eri hierarhia-astmel eri klassid. Teistes nt kastid, seisused jms. Mingid variandid on kasutusel enim kõrgema klassi kõnelejatel ja teised madala klassi kõnelejatel. Klass määrab, kellega on inimestel igapäevased kontaktid ja püsivamad suhted
Täiskasvanud suunavad oma küsimustega laste ja vanurite vastuseid, nt eks ole?, mis eeldab nõustumist. Laste ja vanuritega räägitav keel on nunnutav ning nende erivajadustega arvestav. Terved vanainimesed peavad nunnutamist alandavaks ja üleolevaks, samas kui kehva kuulmisega ja puudega vanainimesed peavad seda hoolivaks, julgustavaks. 41. KUIDAS DEFINEERIDA SUHTLUSVÕRGUSTIKKU JA KUS SELLIST MEETODIT VÕIKS RAKENDADA? Suhtlusvõrgustik on inimesi ühendavate mitteametlike sidemete kogum, mille sidemete summa moodustab vastava isiku suhtlusvõrgustiku. Sotsiaalse võrgustiku moodustavad igapäevased inimsuhted. Suhtlusvõrgustik on inimrühm, kes tunneb üksteist mingites valdkondades ja kes suhtleb omavahel erineva intensiivsusega. Suhtlusvõrgustikud võivad endaga kaasa tuua soovimatuid piiranguid ja käitumisnorme, mis aga soosivad keelekasutuse sarnastumist. Suhtlusvõrgustik on oluline võrgustikuanalüüsi
....................................................... 51 4.7.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 51 4.7.3. Näide ........................................................................................................................ 52 4.7.4. Ülesanne .................................................................................................................. 53 4.8. Sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik ............................................................................ 54 3 4.8.1. Mis on sotsiaalvõrgustik ehk suhtlusvõrgustik? ........................................................ 54 4.8.2. Turundus sotsiaalvõrgustikus .................................................................................... 56 4.8.3. Isikuturundus suhtlusvõrgustikus ......................................................
Kohesiivsus (seotus, ühtekuuluvus): liikmed tahavad gruppi kuuluda ja hoiavad kokku 21. Grupi omadused Grupikliima Kui lähedased, sõbralikud või vabad peaksid olema omavahelised suhted? · Osalus Millist osalust oodatakse? Milline peab olema suhete kvaliteet ja sagedus? · Eesmärk Mil määral peab grupp omama ühist arusaamist eesmärkidest? Kuivõrd pühendunud peavad liikmed olema? · Kommunikatsioon Millised on suhtluskanalid ja milline on suhtlusvõrgustik? Kas kõigil on võrdne juurdepääs? · Konfliktide lahendamine Kuidas tullakse toime eriarvamuste ja konfliktidega? Millised on konfliktide vältimise reeglid? Kas konfliktid on lubatud või keelatud? Otsustamine Milline on otsustamise protsess? Kellel on õigus otsustada ja mida? · Hindamine Millised on hindamiskriteeriumid? Formaalne või mitteformaalne hindamine? Mis eesmärgil? Kellel on õigus? · Tööjaotus Kuidas on ülesanded jaotatud
ee on tänase päevani jätkuvalt edukas, aktiivselt sisenenud Orkut ning Facebook pole suutnud Rate.ee-d välja tõugata. Küll aga sureb aeglast surma Orkut, mis oli oma algusaastatel eestlaste seas vägagi populaarne. Uus täht juba mõnedki aastad on loomulikult teada-tuntud Näoraamat. Facebook loodi algselt Harvardi üliõpilaste võrgustiku haldamiseks ning hiljem laiendati teistele ülikoolidele, keskkooli õpilastele ning lõpuks kõigile vanuses 13 ja üle on maailma populaarseim suhtlusvõrgustik. Vaieldakse, et tegelikult on populaarseimaks suhtlusvõrgustikuks hoopiski lihtne e-maili teenus. Aga selle vaidluse jätaksin mõnele targemale lahendamiseks. Kuid miks tekkis vajadus veebipõhise sotsiaalvõrgustiku loomiseks? Kindlasti võib seda võtta kui loomulikku arenguetappi pidevalt digitaliseeruvas ühiskonnas. Olid olemas vahendid, oli olemas nõudlus. "Puust ja punaseks" tehes - veeb ja inimeste suhtlus ning kommunikeerumisvajadused ühinesid uueks objektiks. [3]
" ,,Estonia is quite a small and young country and in many stuations we would need a person who knows both the technology and the soecific area."/../"It is not easy to find such as specialist. I think that all IT enterprises have felt a need for such specialists, but they are not available in Estonia." (Tsitaadid on tulnud raamatust ,,Innovation Systems in Small Catching-up Economies") Kokkuvõtteks võib öelda, et firma võimekus ja suhtlusvõrgustik võivad innovatsiooni väga tugevalt takistada või sellele kaasa aidata. Eestis asuvates firmades oskasid töötajad välja tuua mitmeid põhjuseid, miks on Eestis innovatsiooni täide viimine raske ning firmade juhid peaks neid kuulda võtma ning proovima neid parandada, sest nagu Schumpeter ütles: innovatsioon viib edasi majanduse ja heaolu paranemiseni. 6 Innovatsioon Eesti teenindussektoris
Et internetis toimuvast läbustamisest jääb jälg suure tõenäosusega isegi pärast kustutamist, on selline kontroll palju tõhusam kui täiskasvanute oma. Inimesel, kellel ei ole veebikeskkonnas tõsiseltvõetavat profiili, ei maksa loota kiirele tutvusesõlmimisele noortega. Lapsed on tänu varakult omandatud oskustele internetis varitsevate ohtude eest märksa enam kaitstud kui täiskasvanud, kes ehmuvad iga e-kirja peale, mis on tulnud teisest riigist. Et arvutiekraanil kuvatav suhtlusvõrgustik on noorte jaoks justkui staatuse sümbol, niinimetatud digitaalne kinnisvara, on selle avalik eksponeerimine iseenesestmõistetav. 14 Täiskasvanud ei mõista sageli sellise käitumise loogikat, sest nende jaoks kuuluvad sõprussuhted pigem privaat- kui avalikku sfääri. Võimalik, et kirjeldatud vastuolud vanade ja noorte käsituses privaatsusest ja avalikust infost viitavad uue avalikkuskontseptsiooni saabumisele
Liivimaal käis asi teistmoodi: Vallakohus- liikmed: talupojad Kihelkonnakohus- hõlmas mitut kihelkonda. Eestistuja mõisnik, kaasistujaid 3, need olid valitud vallakohtupoolt. Kreisikohus- kaasistujad pooleks, esimees mõisnik. Liivimaa õuekohtute talurahvaasjade departemang - sealt edasi sai kaevada juba senatisse. 10. Nimed. Priinimed. Eesti uusaeg. Vennastekogudused. Nendevahel tekkis suhtlusvõrgustik. Lävisid omavahel. Ametlikud nad luteri kirikust ei eraldunud. 1857 oli neid u 83 000 1832 1850 ndatelõpul hakkas langus. 19saj lõpuks olisee liikumine läinud täielikult luteri kiriku kontrolli alla. Riigimõisad. Kuidas reguleeriti agraarsuhteid riigile kuulunud mõisates. liivimaal elas 75 % eramõisates. Eestimaal 98 % eramõisates. 1819 1886 Riigimõis ei näinud majanduslikult erinev välja kui eramõis. Aga need kes riigimõisates mõisnikke mängisid olid ajutised isikud.
1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool tegureid, mis hakkab määrama indiviidi sattumist esmasesse valimisse. Seega peab arvestama tulemuste tõlgendamisel, et sisuliselt on tegemist koostöövalmite indiviidide populatsiooni uurimisega. Lumepalli valimi korral võib juba esmase valimi moodustamisel mõju avaldada ka liikmete leitavus sotsiaalvõrgustiku kaudu, s.o. kuivõrd lai on uuritava suhtlusvõrgustik, kuivõrd esimese kontaktrühma liikmed kuuluvad vastavatesse klubidesse või külastavad kogunemiskohti või internetis vastavaid veebilehti. Võib juhtuda, et esmase valimi moodustamisel võib osa peidetud populatsiooni liikmetest jääda uurimata ja uurimistulemused olla tugevalt kallutatud. Uuritava juhitud valim Uuritava juhitud valim on lumepallivalimi edasiarendus. Uuritava juhitud valimi meetod on ahelvalim,
Küladevahelised erinevused. Mingi geograafilise piirkonna erinevate äärealadel pakinevad murded ei ole alati vastastikku mõistetavad, kuid kuuluvad vastastikuse mõistetavuse ahelasse. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad erinevused. Sotsiaalne murdeahel eri sotsiaalsed klassid kasutavad eri keelekujusid. Autonoomia iseseisvus Heteronoomia sõltuvus Dialektide jagunemine: 1) Sotsiolektid e sotsiaalmurded 2) Regionaalsed dialektid e kohamurded Suhtlusvõrgustik rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega kui väljaspool võrgustikku olevate inimestega. Võrgustike abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Inimestele on peale surutud võrgustiku käitumisnormid suletud võrgustikku kuuluvate inimeste keel on sarnane. Tihedad mitmetasandiliste suhetega võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad:
Materjali säilitatakse murdesõnastikes, murdekorpustes. Ajalooline murdeuurimine lähtub murrete arengust, murdeid võrreldakse algkujudega. Sotsiolingvistika- uurib ühiskonna ja keele vahelisi seoseid. Kesksel kohal kõnelejad ja nende päritolu. Klassikaline sotsiolingvistika-inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest. Suhtlusvõrgustiku abil saab kirjeldada inimestevahelisi suhteid. Suhtlusvõrgustik on rühm inimesi, kes suhtlevad rohkem samasse võrgustikku kuuluvate inimestega ja vähem nendega, kes väljapoole kuuluvad. Võrgustikuanalüüsi eesmärk on leida, mis määral mõjutavad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist. Analüüsiobjektiks on inimeste suhted teiste inimestega. On olemas tugevaid ja nõrku võrgustikke. Nõrgalt seotud võrgustik võimaldab keelemuutust, sest sinna kuuluvad
Olulist rolli mängivad kooslused, mis kujunevad huvide ja vaadete põhjal, aidates tugevdada inimese jaoks tema identiteeti. Inimese vaateid ja hoiakuid kujundab kõige rohkem sotsiaalne keskkond: pere ja sõpruskond, töö- või koolikaaslased. Kuulaja hoiak võib muutuda ka vastavalt sellele, millise grupi liikmena ta kõnet kuulab. Näiteks võib õpilane samale sõnumile reageerida ühtmoodi sõprade seltskonnas ning teistmoodi perekonna noorima liikmena. Kogu see ümbritsev suhtlusvõrgustik kujundab inimese hoiakuid ja käitumist. On väga oluline, kuidas kõneleja suudab reageerida erinevate gruppide ootustele, ning ülioluline on ka see, kas kõneleja sõnum toetab erinevate huvigruppide identiteeti. Kõne sisu ja esitusstiili valikul on otstarbekas silmas pidada publikut. Kõneleja peab silmas pidama ka seda, millist mõju tahab ta oma kõnega pikemas perspektiivis saavutada. Kuigi parlamendi liige pöördub spiikri poole, peab ta
järgnevaid häälikuid, vastava sõna asendit lauses, rõhulisust, seda, kas sõna kannab uut või vana infot jne. Stiili all mõeldakse tavaliselt skaalat argisest ametlikuni, aga ka tekstitüüpi, 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel Keelevälised/sotsiaalsed parameetrid, mida sotsiolektide uurimisel arvestatakse, koonduvad 4 sotsiaalse piirajarühma ümber: - sotsiaalne klass/kiht/seisus, mis on omakorda mitmete allkarakteristikute kogum; - suhtlusvõrgustik (social network) ehk inimese igapäevaste suhete võrk oma ümbrusega; - sugu; - vanus. 3.1. Keelekasutus ja sotsiaalne klass/kiht Keskne mõiste, mida on püütud seostada keele varieerumisega on klass (vt nt Chambers 1995). Eri klassist inimesed kasutavad veidi erinevat keelt. Klass on mitmekihiline ja keerukas nähtus. Sotsiaalse klassi allelemendid on eri autoritel välja toodud kohati erinevalt. Olulised on amet (occupation), haridus, isa amet, sissetulek, eluruumi tüüp (type
kasutusel ühes keelekogukonnas. Lisaks varieerub sellistes ühiskondades argisituatsioonides kasutatav keele valik ja nii-öelda teise keele valik. Teine keelevariant võetakse kasutusele kindlates situatsioonides nagu kirjanduse lugemisel, haridusasutustes, riigiteenistuses, sõjaväes ja muudes sarnastes olukordades kommunikatiivne kompetents - võime keelt tõhusalt ja olukorrale vastavalt kasutada, sisuliselt tähendab see suhtlemisoskust. suhtlusvõrgustik - • Kui varem leiti sotsiolingvistikas, et inimese keel sõltub sotsiaalsest grupist (sugu, vanus, haridus, varanduslik seis), siis nüüd leiti, et need pole ainukesed sotsiaalsed parameetrid, oluline on ka see, kellega suheldakse. • Tugevalt seotud võrgustik on keeleliselt konservatiivne, nõrgalt seotud võrgustik ja nõrgalt seotud liikmed on vastuvõtlikumad uutele mõjudele.
annaabi.ee 
