· ei sea tähtsamaks enda huve organisatsioonis · kaitseb ning hoiab oma elukutse väärikust kõrgel · arvestab erinevate klientide puhul nende päritolu, kultuuri ning religiooniga · tegutseb vastutustundliku ühiskonnaliikmena · loob hea mulje organisatsioonist nii kliendile kui koostööpartnerile · on kohuse- ja vastutustundlik, usaldusväärne ning tolerantne · on seotud teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, kiiret taipu, head mälu, võimet märgata detaile Peab alati meeles, et · klient soov samuti suhelda välimuselt korrektse ja iseloomult positiivse sekretäriga · on kohustatud saladuses hoidma organisatsiooni või kliendi poolt antud konfidensiaalset infot · sekretär ei tohi jätta organisatsioonist esindajana halba muljet
Töökogemus: töökogemus samas valdkonnas vähemalt 2 aastat. Keeleoskus: eesti keel - suuline ja kirjalik tase väga hea; vene keel - suuline ja kirjalik tase hea; inglise keel - suuline ja kirjalik tase hea. Arvutioskus: MS Office ning MS Outlook tarkvara kasutamise oskus. Autojuhtimise oskus: B kategooria juhiload. Isiksuse omadused: müügijuhina töötamine eeldab initsiatiivi, loomingulisust, planeerimisoskust, organiseerimis-, vastutus- ja otsustusvõimet ning koostöö- ja suhtlemisvalmidust. 2017-01-04 Tööandja nimi: Töötaja nimi: Allkiri: Allkiri: AMETIJUHENDI ANALÜÜS Antud ametijuhend on koostatud silmas pidades ametijuhi koostamise nõudeid. Kirjeldatud on kohustusi, õigusi, vastutust, olulisemat panust ja tulemusi, mida antud ametikohalt oodatakse; nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhteid/aruandekohustusi ja põhilisi seoseid teiste ametikohtadega
KUJUNDLIK OSA Minu valitud ruum on köök. See on eramaja köök, kus asub ka söögituba.Valisin selle ruumi, sest minuarust on köök kodu süda. Tavaliselt on köök see ruum, kus räägitakse päeva sündmustest ja ollakse kõige enam koos. Selle köögi tegin ma punakates ja pruunides toonides. Valisin need toonid, sest minuarust peaks olema köök soojades värvitoonides. Sellised värvid ergastavad suhtlemisvalmidust ja häälestavad optimistlikult. Eelkõige, kui köögis asub veel ka söögituba, see tekitab hõdusa meeleolu kaminatule saatel. Värvikombinatsioonidest on tegu harmoonilise kombinatsiooniga, sest mulle meeldib köögi puhul mõõdukas tasakaal ja erinevate materjaalide kasutamine. Samuti on väga huvitav proovida värvide kontraste kõrvutada punast- rohelist ja kollast violetset. Need on näha pildid, kus ma olen
Vaikse kuulajana on hea vestluspartneri muret kuulata või kui partner ei ole endas kindel. Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu. Suhtlemise käigus mõjutna ma ka oma partnerit Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust ja koopereerumist, hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi, teadmisi, käitumiskavatsusi ja eesmärke, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust.
Vokaalsed vihjed Kehakeel Kehakeelel on oma roll Et rõhutada ja täiendada sõnu Et asendada sõnu Isikuruum Ed. Hall’i järgi eksisteerib : 1) Intiim distants 2) Isiklik distants 3) Sotsiaalne distants 4) Avalik distants Näoväljendused Silmside Näitab suhtlemisvalmidust Toetab suhtlemisrütmi kujunemist Annab tagasisidet Näitab, kuidas inimene ennast olukorras tunneb Vokaalsed vihjed Sõnaline suhtlemise puhul soovitatakse mitte unustada, et Tähendused on inimestes, mitte sõnades Sõnaline suhtlemine ei ole täisulik Sõnaline suhtlemine on pöördamatu protsess Võim ja mõjutamine Suhtlemise definitsiooni kohaselt on mõjutamine üks suhtluse põhieesmärkidest. Mõjutamine on püüe
meditsiinis kasutatavate ravimite omadustest, ravimvormidest ning manustamisviisidest. Ta oskab kasutada erakorralises meditsiinis kasutatavat aparatuuri ja varustust, valdab kannatanu transpordi ja liigutamise tehnikaid. Kutse eeldab valmisolekut töötada erinevates ettearvamatutes olukordades nii meeskonnas, kui iseseisvalt, nii puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti öisel ajal. Erakorralise meditsiini tehniku töö eeldab head suhtlemisvalmidust, vastutus ,koostöö- ja empaatiavõimet, pingetaluvust, korrektsust. Ta peab olema vaimselt ja füüsiliselt terve. ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIKU ÜLESANNE Erakorralise meditsiini tehniku eriala riiklik õppekava, mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse järgi teraapia ja taastusravi õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded
Eneseanalüüsi tegemisel kasutasin hinnangu lehte (lisa1). Praktika juhendaja Liina Lepik pidas minu erialaseid põhiteadmisi, praktikaliste oskuste taset, asjakohast omaalgatust ja meeskonnatöö oskust heaks, ka mina olin sellega nõus. Juhendaja arvas minu tööohutus nõuete järgimist ja pinge ja stressitaluvust heaks. Õigete töövõtet valdamist, uute olukordadega kohanemist, tööaja efektiivset kasutamist, tööülesannete täitmise korrektsust, suhtlemisvalmidust, töötamise kiirust, vastutustunne tööülesannete täitmisel ja iseseisvus tööülesannete täitmisel heaks, ka siis olin ma temaga ühel nõul. Minu juhendaja pidas läbisaamist töökaaslastega ja sobivust erialal töötamiseks heaks, nii arvasin ka mina. Ise arvasin, et tulin üldiselt töödega hästi toime kuna ülesanded olid arusaadavad ja jõukohased. 2.6 Arvamus õppepraktika kohta Minu praktika toimus AS Tallink Gruppi laeval Baltic Princess 18. mai kuni 13. juuli 2010.a
Praktika koondhindeks kujunes ,,väga hea". ,,Väga hea"-ks hindasin tööohutusnõuete järgimist, tööaja efektiivne kasutamine, vastutustunne tööülesannete täitmisel ning läbisaamine töökaaslastega. Ühe võrra madalama hindega ehk ,,hea" hindasin erialaste põhiteadmiste taset , erialaste praktiliste oskuste taset, pinge ja stressitaluvust, uute olukordadega kohanemist, tööülesannete täitmise korrektsust, töötamise kiirust, suhtlemisvalmidust, meeskonnatöö oskus, asjakohane omaalgatus, iseseisvus tööülesannete täitmisel ja sobivus erialal töötamiseks. Ja ma arvan, et arendamist vajaks õigete töövõtete valdamist, mitte et ma poleks hakkama saanud või midagi aga ma ise tunnen, et ei oska veel päris õigeid töövõtteid rakendama, peaksin veel harjutama ja praktikatel praktiseerima neid. 9 Kokkuvõte
Siirus, loomulikkus Huumorimeel Füüsilise oleku eest hoolitsemine vastavalt oma võimetele ja võimalustele Maitsekas riietumine ja oma vahetu ümbruse maitsekas kujundamine Võime kontrollida oma emotsioone, temperamenti ja miimikat Oskus ja harjumus säilitada väärikas käitumine igas olukorras ka tööst vabal ajal ühiskondlikes kohtades tuntakse ära! 7 Välimus ja Riietus Esmast suhtlemisvalmidust näitab lühiajaline pilkkontakt, mida võib saata kerge noogutus ning kindlasti naeratus koos lahke näoilmega. Siia ei sobi nätsutamine, söömine ega grimassid. Toetavateks detailideks on riietus, soeng, jumestus ja hügieen, kusjuures toidukaupluses ja ka kutseeksamil on viimatinimetatud osadel suurem tähtsus. Riietus ei tohi olla liialt napp ja paljastav, kaasa arvatud jalanõud, millest ei tohi välja paista paljad varbad. Reaalses töökeskkonnas on see probleem
ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud ka seda, et isegi välditakse üksteisega kohtumist – nii varjatakse oma tõelisi mõtteid ja tundeid.
võimalik esile kutsuda soovitavat näoilmet. Tihti aga on võimalik seda läbi näha. Mina leian, et olen hea inimeste tundja ning mõistan, mida mult oodatakse ning millised on tõelised emotsioonid meelega ,,ette pandud maskide taga". Lisaks sellele on ka äärmiselt hea omadus, kui teenindajal on piisavalt julgust vaadata klientidele silma. See on väga tähtis, kuna silmside annab väga palju informatsiooni ning see näitab suhtlemisvalmidust. Mina vaatan alati oma vestluspartnerile silma, kas lähedaste, klientide, klienditeenindatele- pole oluline, kes täpselt, see on minu jaoks igal juhul tähtis. Olles klient või klienditeenindaja, tuleb kõigile suhtlustavade korrektne tundmine ning ka praktiseerimine. Kui olla enesekindel, viisakas ja heatahtlik, saadakse kindlasti sagedamini sarnast vastukaja. Eeltoodud näidete põhjal saab järeldada seda, et teeninduskultuur areneb
6. Puhkan ja lasen teistel ka puhata. (st. ei lärma) 7. Laudradadel rabades liiklen mööda neid, mitte ei astu kõrvale. 8. Ei tungi reservaatidesse! 9. Ei riku ja lõhu loodust. 10. Suhtun heaperemehelikult enda poolt kasutatud varasse. 4. Eesti turismiseadus, Eesti kutsesüsteem Valisin GIID'i kutsestandardi Giid viib oma põhjalike tedmistega atesteerimispiirkonnas läbi turistidele tellitud ekskursioone. Giidi töö on teenindada kliente, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, rõõmsat meelt, koostöövõimet, korrektsust, viisakat käitumist ja välimust . Giid töötab enamjaolt iseseisvalt , mis eeldab distsiplineeritust ning otsustus-ja vastutrusvõimet. E#bakorrapärane töörütm nõuab head kohanemis võimet ja vastupidavust. Giid on õnnetus- või haigusjuhtumi, marsruudist kõrvalekaldumise, kaebuste jms korral kohustatud teavitama sellest koheselt tööandjat. Giid I kvalifikatsiooni tõendamisel on nõutav keskharidus ja tulemuslik
Kehakõnel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad hääletoon, kõne kiirus, miimika, silmside, pealiigutused, poos, liikumisviis, puudutudes, vahemaa suhtlevate inimeste vahel ja klienditeenindaja enda välimus (riietus, soeng, ehted jne). Kontakti saamiseks tuleb vestluspartnerile silma vaadata. Silmside annab palju olulist informatsiooni ja näitab suhtlemisvalmidust. Kontakt ei tohi olla liiga lühike-kiirustav, ega liiga pikk-jõllitav. Kui näiteks järjekorras seisjate ooteaeg kujuneb liiga pikaks, tuleb luua aegajalt silmside ka seal seisjatega, et nad ei tunneks end kõrvalejäetuna. Selliste signaalide 3 abil tajub klient kuidas teenindaja temasse suhtub. Kehakeele märkide tundmaõppimine ja nende mõistmine annab teenindajale võimaluse oma klientide kohta teada saada olulise
häälitsused naer, nutt, köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid: Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja, näoväljendused alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos
kuku, siis on ilmselt ka veidi ebasiiras naeratus siiski parem kui teenindaja surmtõsine või ükskõikne näoilme. Teenindaja vähemalt püüab (õppida naeratama)! Soovitus: Proovige öelda vähemalt viiel erineval moel (erineva hääletooni ja miimikaga) lause ,,Palun, kuidas saaksin teid aidata?" või ,,Palun, mida saaksin Teile pakkuda?" Analüüsige, millised olid edastatud sõnumite erinevused? Silmad ja silmside annavad väga palju informatsiooni ja näitavad alati ka suhtlemisvalmidust. Tavaliselt vaadatakse rohkem otsa kuulamise kui rääkimise ajal ja loomulikult ei tähenda silmside pidevat otsavahtimist. Pealiigutused väljendavad tavaliselt nõustumist või mittenõustumist (pea noogutamine või raputamine), samas on need ka eriti olulised väljendamaks tähelepanelikku ja osavõtlikku kuulamist. Teada tuleks, et eri maades võivad pealiigutuste tähendused olla erinevad (nt Bulgaarias ja Kreekas tähendab peaga noogutamine hoopis eitamist või mitte nõusolemist)
psüühilised häired jm) ja käitumisele Tänapäeval saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai seda teha ainult surmajärgselt. Bioloogiline psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele. Pärilikuks peetakse näiteks: temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline, flegmaatiline, malanhoolne), suhtlemisvalmidust (ekstravertsus, introvertsus), vaimseid võimeid (suures osas), teatud isiksuseomadusi e seadumusi 12 Pärilikkusel on suur osa mitmete haiguste tekkes, nt skisofreenia (pärilikkus annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist). 2. Muud psühholoogia koolkonnad 2.1. Eksperimentaalpsühholoogia Eraldusid filosoofiast 19. sajandil Rajajad G
arvestamises. Positiivselt hinnatakse seda, kui õpilane ei jäta kohtumistele tulemata juhendaja poolt määratud aegadel, pöördub ise regulaarselt juhendaja poole, et oma töö käigust aru anda ja küsimusi esitada, ning arvestab vahepealses töös juhendajalt saadud ülesandeid ja soovitusi. Selle kriteeriumi puhul kõrgete punktide saamiseks ei ole tarvis erakordseid saavutusi uurimise sisulises aspektis, vaid püüdlikkust ja suhtlemisvalmidust. 2. Iseseisvus 15 punkti Selle kriteeriumi puhul hindab juhendaja õpilase iseseisvalt tehtud töö osakaalu uurimisprotsessis. Õpilaselt oodatakse, et ta täidaks iga kord juhendajaga kokku lepitud ülesanded, leides selleks vajalikud allikad ja materjalid ning käsitledes neid asjakohaselt. Eriti kõrgeid punkte võib panna õpilasele, kes on pärast ühe ülesande täitmist võimeline tööd iseseisvalt ja arukalt jätkama ka otsekohe juhendajaga
- töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes - töö postiga - telefonile vastamine, suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine - külaliste vastuvõtuga seonduvad ülessanded Tööülessannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pinge taluvust ning oskust planeerida oma tööd ja aega. Juhiabi töö on seotud teenindamisega ja büroojuhina inimeste juhtimisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, kehtestavust, esinduslikkust, kööstöö-, otsustus-, ja vastutusvõimet ning head suulist ja kirjalikku väljendus oskust. Juhiabilt nõutakse informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamist. Asudes tööle uude asutusse või edendadest ametiredelil, siis esimestel päevadel on omane mõningane ebakindlus. Samas just koostöö alguses mõjutab suurel määral edaspidiste suhete kujunemist. Nii juht kui juhiabi on äraootaval seisukohal.
planeerimisoskus. Tunnevad hästi peenemaidki tundenüansse ning tahavad eristuda massist. Naturalistlik andekus on suunatud väljapoole ja tähendab võimet eristada elusobjekte. Juba varases eas tunnevad lapsed sügavat huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite vastu. Nad alustavad varakult kollektsioneerimist, jälgivad ning analüüsivad loomade käitumist. Kuidas veel andekust ära tunda: Beebi varast uudishimu ümbritseva vastu, suhtlemisvalmidust ja leidlikkust võib vanem võtta märki kui beebi andekusest. Andekad lapsed hakkavad kaks-kolm kuud eakaaslastest varem istuma, roomama, kõndima. Sageli kuulub igasuguse andekuse juurde suurepärane huumoritaju, väga hea mälu ja nutikad lahendused. Enamasti hakkavad andekad lapsed lugema juba neljandaks eluaastaks. Andeka lapse tunneb teiste seast ära ka terase pilgu ja iseteadliku oleku järgi. http://paikeselapsed.kolhoos.ee/stories/storyReader$121
Transaktsioonide analüüs võimaldab: · analüüsida rituaalse suhtlemise olemust ja tähendust · ennustada, mis teemadel saavad ja eelistavad omavahel jutelda teatud inimesed · avastada nii töö- kui perekonnasuhetes teatud mänge, mis oluliselt mõjutavad partnerite inimsuhete arengut MÕJUTAMISE OLEMUS JA MÕJUJÕU ALLIKAD Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: · tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist · emotsionaalset seisundit ja tundeid · suhtlemisvalmidust ja koopereerumist · hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi · teadmisi · käitumiskavatsusi ja eesmärke · enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust Mõjutamise tulemusena võib kujuneda ühe inimese sõltuvus teisest. Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1
Transaktsioonide analüüs võimaldab: analüüsida rituaalse suhtlemise olemust ja tähendust ennustada, mis teemadel saavad ja eelistavad omavahel jutelda teatud inimesed avastada nii töö- kui perekonnasuhetes teatud mänge, mis oluliselt mõjutavad partnerite inimsuhete arengut MÕJUTAMISE OLEMUS JA MÕJUJÕU ALLIKAD Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist emotsionaalset seisundit ja tundeid suhtlemisvalmidust ja koopereerumist hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi teadmisi käitumiskavatsusi ja eesmärke enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust Mõjutamise tulemusena võib kujuneda ühe inimese sõltuvus teisest. Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1
Selle, mis on just see "õige", määravad ära ettevõtte/organisatsiooni strateegia ja eesmärgid, turusituatsioon ning kokkulepped klientidega ehk kauba või teenuse saajaga. 1 Logistika-alane töö on eelkõige meeskonnatöö, mille igal lülil on täita oma tähtis roll. Vaid üheskoos tegutsedes on võimalik tagada ettevõttes kaupade sujuv sisse- ja väljaliikumine ning kiire ja täpne transpordikorraldamine. 2 Töö eeldab teenindus- ja suhtlemisvalmidust ning sellega kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. 3 Logistiku elukutse on perspektiivikas ning nõudlus kasvava majanduse ning kaubanduse tingimustes üha suurenev. Logistiku töö on seotud kaupade, informatsiooni ja inimeste liikumisega ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeerimise, läbiviimise ning kontrolliga mingi kindla süsteemi piires ning lähtudes määratletud eesmärkidest. Lihtsamalt öeldes peab logistik tagama, et õige asi oleks
sisekõneliselt. KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkretsetele märguannetele kui kontrollivõime arendamine oma käitumise üle. KKMM aitab muuta õpilase käitumist eesmärgipärasemaks. Rakendusnäited- KKMMi abil saab õpetada õpilastele, kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikult ebaõnnestumistesse jne. Sarnasus ja erinevus- KKMMi ja BKMMi sarnasus on selles, et mõlemate eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus on selles et BKMMil püütakse seda teha alateadvusliku stiimul- reaktsioon seoste kujundamisega aga KKMMi puhul õpilase teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. d)Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused 1. Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine
KKMM-i eesmärgiks pole niivõrd kindlate reageeringute kujundamine konkreetsetele märguannetele kui KONTROLLIVÕIME ARENDAMINE OMA KÄITUMISE ÜLE. Selle abil modifitseeritakse väliselt jälgitavat käitumist sisemiste varjatud mõtlemisprotsesside vahendusel. KKMM-i abil saab õpetada õpilastele: kuidas ohjeldada liigset impulsiivsust ja agressiivsust, läheneda loominguliselt ülesannetele, tõsta tagasitõmbunud õpilaste suhtlemisvalmidust, suhtuda mõistlikumalt ebaõnnestumistesse jne. Psühholoogiline diferentseerimine. Väljast sõltuvuse ja sõltumatuse mõju õppimisele. Psühholoogiline diferentseerimine - inimeste tunnetustegevus osade ja terviku tajumisel. Niisiis psühholoogiline diferentseerimine iseloomustab inimesi selle järgi, kuidas nad tajuvad ümbritsevat maailma, kas tervikuna (globaalse tajustiiliga – väljast sõltuvad) või terviku osadena (analüütilise tunnetusstiiliga – väljast sõltumatud)
kindlustusfirmad jt. 118. Reisisaatja ja giidi erinevused Reisisaatja saadab turiste reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil Eesti Vabariigis; · Reisisaatja tagab reisipaketti kuuluvate teenuste realiseerimise, vastutab programmi õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest, jagab oma tööülesannete ning marsruudiga seotud üldist teavet Eesti ja teele jäävate objektide kohta; · Reisisaatja töö on seotud klientide teenindamisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, sõbralikkust, positiivsust, koostöövõimet, korrektsust, viisakat käitumist ja korrektset välimust. Suhtlemine eri rahvusest klientidega nõuab head keeleoskust ning erinevate kultuuride tundmist ja mõistmist; Reisisaatja töötab iseseisvalt, ta tagab klientide heaolu ja turvalisuse, mis eeldab arenenud otsustus ja vastutusvõimet ning oskust käituda eri ja ohuolukordades; · Reisisaatja on õnnetus või haigusjuhtumi, marsruudist kõrvalekaldumise, kaebuste
Hakkab märkama erinevaid käitumis- ja tegutsemisviise Ei tea, et ei tea, ei oska jne. Seega on osa suhtlemisoskustest meil harjutamise, osa märkamise ja osa kindlasti ka nö automatismide tasemel. Suhtlemisega saab mõjutada käitumist tundeid hoiakuid teadmisi 10 enesehinnangut eesmärke suhtlemisvalmidust kujutlust enda ja teiste rollidest pingetaset Suhtlemine on inimestevaheline vastastikuse tajumise, mõjutamise ja infovahetuse protsess. Kui toodete/teenuste omaniku vahetamise ehk müügiprotsessis liigub "raha" käest kätte, siis suhtlemises asendatakse raha "paitustega". Paitus see on suhtlemisaktis partnerile tähelepanu osutamine sõnade, liigutuse vms. näol
MÕJUTAMINE EHK INTERAKTSIOON Suhtlemise käigus toimub vastastikune mõjutamine. Sekretär, suheldes firmasse tulnud äripartneriga, mõjutab teda, samas saab ka ise mõjutatud. Suhtlemise kaudu saab mõjutada käitumist tundeid hoiakuid teadmisi enesehinnangut eesmärke suhtlemisvalmidust kujutlust enda ja teiste rollidest pingetaset Ja palju muud Kuidas on see võimalik. Järgmine joonis kirjeldab seda, mis toimub suhtlemisel inimeste psüühilisel tasandil ja mida on märgata väliselt. Väline käitumine (sõna, zest, miimika, poos jne.) Suhtlemise käigus mõjutamist on kujutatud ka kui turusituatsioonis käitumist (Kelly, Thibaut). Suhtlemise eesmärgiks on tegelikult ju rahulolu saavutamine ja
annaabi.ee 
