Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist
kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Nad võivad viia sõltuvuse, tagasitõmbumis või ebapädevuse tundmiseni. Nad on ka tunnetebarjäärid- kasutades suhtlustõkkeid on ebatõenäoline, et läbi pääsevad ka tegelikud tunded. Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked. Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika raadiost, aga ka liig ere valgus või täielik pimedus, käekirja segasus). Järelikult kõik, mis on seotud raskendatud kuuldavuse, nähtavuse, haistmise, maitsmise, tundlikkusega
TALLINN 2007 Minu kursuse lõputöö B.Bucht 011PK Millest minu töö räägib? Kommunikatsioon, mis see on? Suhtlemise põhisisu! Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk
Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi · ärge kalduge eesmärgist kõrvale
Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
· Alluvast käitumisest - võetakse arvesse teiste soove ja vajadusi, ignoreeritakse omi. · Agressiivsest käitumisest - oma huvide ja vajaduste pealetükkiv, teisi mitte arvestav rahuldamine. · Kehtestav käitumine- säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist. Eriti edutoov on see käitumisviis kiitmise, laitmise, äraütlemise situatsioonides. Suhtlemistõkked Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust
* jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim. Võimu allikad. 33. Võimu autokraatlik käsitlus.Võimu demokraatlik käsitlus. 34. **Suhtlemisliigid, -viisid ja -suunad organisatsioonis. 35. Suhtlemistõkked. Keskkonnast tulenevad suhtlemistõkked. Personaalsed suhtlemistõkked. 36. Suhtlemissümbolid. 37. Privaatsuse olemus. Privaatsusesse sekkumise juhtumid. 38. Delikaatsed andmed inimese kohta. 39. Diskrimineerimine. 40. Distsipliin. Ennetav kord. 41. Põhimõtted, mida tööandja peab silmas pidama töötaja karistamisel. 42. **Konflikti olemus. Konfliktide allikad. 43. Konfliktide tagajärjed. 44. Konfliktide lahendamine
psühholoogilist kontakti. · Väsimus, hajaliolek. · Asjatundmatus. · Ebaõige keeleline vaste oma sõnumile (väär kodeerimine). · Segane, arusaamatu väljendus. Sõnumi edastamine on pikk ja ükskõikne, vastuvõtja jälgiv aktiivsus lülitub välja. Kahvatu ja ebalev jutt (püüd piirduda olulisemaga, detailide ja argumentatsiooni väljajätmine). Ülelihtsustamine (püüd vältida mittemõistmist). Sõnumi vastuvõtja poolt loodud suhtlemistõkked. · Tähelepanu hälbimine · Mõttelaiskus (ei vaevu olema pikemalt kuulaja rollis) · Vastuvõtja paneb tähele vaid ootuspärase teemaga seotud informatsiooni, naaberteemade kohta antav informatsioon jääb tähelepanuta, ununeb kohe. · Vastuvõtja keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõna, väide). · Omaenda "superesinemise" ettevalmistamine. Psühholoogiline barjäär: · kahtlev hoiak · eelarvamuslik suhtumine
käitumine koosneb mitmetest komponentidest: · Isikuruum; · Näoväljendused; · Silmside; · Vokaalsed vihjed; · Kehakeel. 1.3 Verbaalne ehk sõnaline suhtlemine Verbaalne sisaldab: · Loomulik keel - kõne kiirus ja rütm, pausid ja nende asukohad kõnes. Kõige tähtsam osa sõnade tähenduses. · Paralingivistilised vahendid - intonatsioon ja häälitsused nagu naer, nutt, köhatus ja ohkamine. 2. ESINEMISE SUHTLEMISTÕKKED Suhtlemistõkked võivad takistada suhtlemist, seetõttu on kasulik nendest teadlik olla. Me võime rakendada suhtlemist takistavaid viise nii loomulikult, et ei pane seda isegi tähele. Pigem märkame, kui keegi kasutab suhtlemistõkkeid meiega suheldes. Sageli ei oska me sellele nähtusele nime anda ja mõtleme, miks äkki kadus soov teisega suhelda või miks me tunneme end solvatuna ja alaväärsena. 1.3 Keskkonnast tingitud suhtlustõkked
andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. Sageli ei suju koostöö seetõttu, et me ei mõista teist osapoolt. Aktiivne kuulamine aitab sellele kaasa. Passiivne kuulamine paneb partneri lukku. Võtet, mis püüab teist poolt pigem muuta kui aktsepteerida, nimetatakse suhtlemistõkkeks. Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine. Aktiivne kuulamine võimaldab jätta vastutuse probleemi lahendamisel teisele osapoolele ning aitab tundeid välja tuua. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega ka töö tõhususe seisukohalt. Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab.
· sõnalisel tasandil , · mitteverbaalsel tasandil. Sõnalisel tasandil tuleks teha kas kokkuvõte, kus peegeldub kõige olulisem või öelda lahkumisväljend. Mitteverbaalsel tasandil toimub keha ärapööramine, intonatsiooni langus, pilgu ärapööramine mingile suhtlusevälisele objektile jm. See etapp kestab sekundeid või isegi minuteid. Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2
teistel inimestel kergem minust aru saada ning minuga suhelda. Uute tutvuste puhul jagan informatsiooni enda kohta väga erinevatest valdkondadest, mis aitab mul kujundada turvalist suhtlemistsooni edaspidiseks. Vanemate tutvustega olen eelnevalt teadlik teemadest, mis põhjustavad konflikte ning oskan neist hoiduda. Tõsisemate murede küüsis olles otsin siiski tuge pikaajalisematelt tuttavatelt, sest nendega tunnen end turvalisemalt. Suhtlemistõkked Avastasin, et olen kasutanud üsna tihti nii analüüsimist kui ka nõu andmist kui keegi pöördub murega minu poole. Kuna ma pole märganud, et 2 eelnimetatut oleksid varem suhtlemist tõkestanud, ei osanud ma ka neist hoiduda. Nüüd mõistan, et kellelegi nõu andes võtan tulemuse vastutuse enda peale, mis pole kindlasti õige tegu. Kõige rohkem kuulen suhteprobleemidest, näiteks tüdruk on partneri suhtes muutunud ükskõikseks ning mõtleb, kas
*märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt
teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid: · teate saaja eelteadmised objekti kohta · osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" · teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes · tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest · teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid teate saaja eelteadmised objekti kohta osalevate poolte ühised kogemused, ,,ühismälu" teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2
1.2 Võimalikud konfliktsituatsiooni sattumise põhjused: Klienditeenindaja vähene töökogemus antud alal. Kleinditeenindaja oskamtus eraelu ja tööelu lahushoida. Liigne kindlustunne tööpostil arvates, et talle ei tehta midagi ja ta võib käituda kuidas tahes. Klienditeenindaja tegelik huvi antud töökoha suhtes. ( Tehakse sellepärast, et muud ei ole). 1.3 Esinenud suhtlemistõkked ja tajuvead Peamiseks suhtlemistõkkeks ja tajuveaks oli selles situatsioonis see, et klenditeenindaja ei suutnud teha oma tööd kvaliteetselt, aga pööranud klientidele tähelepanu. Lisaks tulid suhtlemistõkkena välja ka keelebariäär kuna tegemist oli vene keelt kõneleva klenditeenindajaga. Samuti ei suutnud ta olla töösuhtes kompentente, selle põhjuseks võis olla ka vähene töökogemus klenditeenindus valdkonnas. 1.4 Erinevad lahendusvarjandid
käitub vääralt. 3. Esmamulje Olen viisakas 99% teretan esimesena ning samuti käib juurde naeratus. Konkreetne soovin võimalikult kiiresti jõuda eesmärgini. 4. Ma mõtlesin ning ei leidnud ühtegi parasiitsõna. Samuti ei osanud abikaasa ega sõbrad midagi öelda. Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked. Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele ,,kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid" või siis ,,õpi kohe ära" , ,,tee ruttu, mis sa jokutad" . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi
..tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine
tekkida ebakõla · "Oma näo" säilitamise soov teiste arvustamise puhul. Kuna suhtlemisel osalevad inimesed, pole see üksnes infovahetus, vaid tuleb arvestada ka osapoolte tundeid ja taotlusi. Soovitused kahepoolseks suhtlemiseks: · tee enesele selgeks, mida ja milleks tahad edastada · täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus · kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist · hinda suhtlemise efektiivsust - vastukaja. Suhtlemistõkked Suhtlemistõkked ehk takistused, mis võivad osaliselt või täielikult blokeerida info liikumise, filtreerida infost välja mingi osa või anda sellele ebaõige tähenduse. Suhtlemistõkked võivad tuleneda keskkonnast ja olukorrast, teate edastajast või vastuvõtjast. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne.
Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 etappi: 1)Probleemi määratlemine 2)Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine 3)Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine 4)Alternatiivide hindamine ja selekteerimine SUHTLEMISTÕKKED (VÄHEMALT 7) (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED.) ?? Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine?? PEEGELDAV KUULAMINE (ROBERT BOLTON IGAPÄEVAOSKUSED) ARMASTUSE LIIGID (STERNBERG) Armastuse puudumine – lühiajaline juhuslik suhe tuttavatega, kes ei ole ei sõbrad ega armastatud. Meeldivus – lähedus ilma kire ja seotuseta sõprussuhetega Meeletu kiindumus -kire kogemine ilma läheduse ja seotuseta armastus esimesest
Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Kahepoolne suhtlemisprotsess Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam . Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad
Suhtlemisbarjäärid. Kahepoolne suhtlemisprotsees. Suhtlemisbarjaririd. Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teistele ja sellest arusaamine. Kahepoolne suhtlemine(idee tekkimine- kodeerimine-edastamine)->(vastuvõtmine-dekodeerimine-heaks kiitmine-tegutsemine). Edastaja (sõnum)-> < vastuvõtja (tagasiside) Protsses:ideeilmumine;kooderimine ;edastamine;vastuvõtt;dekodeerimine; aktsepteerimine;kasutamine;tagasiside. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised:müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne.keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogiakäsutamine.Edastaja poolt loodud tõkked on:elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist;segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku võiasjatundmatuse tõttu. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine;jäik ootusmudel: jälgitakse
napid, kiusatus hakata õpetama teisi „õigesti“ käituma, ehk siis nii, nagu tulija enda kultuuris tavaks on. Selline õpetamine võib kohalikes põhjustada ka lühiajalist elevust, kuid ei vii siiski kultuuri muutumiseni. Seega tuleb varem või hiljem kohaneda ikkagi tulijal endal. Vastuvõtjamaa võib talle kohanemise kergeks teha – kui tegemist on võõraid salliva kultuuriga-, või siis selle raskeks teha – kui tegemist on kultuuriga, kus võõraid ei sallita. 3.2 Suhtlemistõkked Kui juht ja sekretär või ainult üks neist kohtuvad oma välispartneritega, siis peavad nad arvestama ka sellega, et suhtlemine ei pruugi sujuda. Selleks, et teada kuidas suhtlemistõkkeid ületada, peab neid kõigepealt tundma. LaRay Barna on üksikasjalikult tegelenud sellega kuidas eristada vaatlemist ja tõlgendamist kultuuridevahelises suhtlemises. Järgnevalt on Hofstede ja Pedersen (2004, lk 40) ära toonud viis valdkonda, mis võivad osutuda takistuseks. Et neid
inimene? 6. suudad siseneda täielikult teise inimese tunnete ja isiklike tähenduste maailma ning näha neid nii, nagu näeb tema? 7. suudad aktsepteerida teise inimese iga tahku, mida ta sulle näitab? 8. suudad olla piisavalt tundlik selles suhtes, et su käitumist ei tajutaks ähvardavana? 9. suudad teist inimest vabastada väliste hinnangute ähvardustest? 10.suudad kohtuda teise isikuga kui kellegagi, kes on muutumas ja arenemas või takardud sa iseenda ja tema minevikku? 1.6.2 Suhtlemistõkked Abistajana kiirustatakse sageli ,,aitama", andes ,,head nõu", jagades õpetussõnu om akogemuse varal või pärides probleemi üksikasjade järele. Vaatamata headele kavatsustele tekitavad sellised abistamispüüded tihti probleeme juurde, selle asemel et neid lahendada, ja katkestavad muresolija jutujärje. Selliseid ,,abistamiskatseid" nimetatakse suhtlemistõketeks ja neid on kokku 12. Suhtlemistõke Näide Mõju edasisele suhtlemisele 1
F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon: - inimest peetakse vastutavaks kõigi tema käitumisega seotud tegude eest. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, milles ta vahetult osales. - vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, kus väliskeskkonna mõju puudub. Suhtlemistõkked - kommunikaatori loodud barjäärid - ükskõikne, üleolev suhtumine kuulajasse - väsimus - pikad monoloogid - ebakompetentsus - vanemlik käitumine - teate vastuvõtja poolt loodud tõkked: kuulamistõkked, tervise probleemid, mõttelaiskus Stereotüüpide toimimine Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused
endast, ootavad tagasisidet teistelt ning annavad seda aktiivselt ka ise. Ennast teostavat stiilikirjeldatakse kui ideaalset, kuid paljudes situatsioonides pole selle kasutamine kahjuks võimalik Endaga kokkuleppiv kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral ehk asuvad nende telgede ristumiskohas. Selles stiilis suheldes ollakse valmis teistega suhtlema ja teistelt tulevat tagasisidet vastu võtma. 6. Suhtlemistõkked. Teate edasiandmise-vastuvõtmise mudelis mõjutab teate edastamise kanalit ja tagasisidet müra. Müra takistab suhtlemist ja seetõttu võib nimetada seda suhtlemistõkkeks. Müra segab teate edasiandmist ja vastuvõtmist ning võib takistada kogu suhtlemisprtsessi. Müra allikaks on: Füüsilised takistused suhtlemist takistab halb kuuldavus, raskendatud suhtlemisvahendite jälgimine, vajadus jaotada tähelepanu mitmele suhtlemispartnerile üheaegselt
mõjuvad üheaegselt nii psühholoogilised, sotsiaalpsühholoogilised kui ka füsioloogilised tegurid. Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
2) Kehtestamisoskused - verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumised aitavad säilitada ausust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine.
asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja ,,kohustused": püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Suhtlemistõkked vt. ,,Igapäevaoskused" (Bolton, 2002) Enda avamine ja usaldus (Brehm, 1992; Johnson, 1997; Hendrick,1989) Kommunikatsiooni käigus jagatakse informatsiooni, mis on seotud ühtlasi ka suhete arenguga. Enda avamine informatsiooni jagamise enda kohta (väärtused, hirmud, ootused, plaanid, unistused jne.) Informatsiooni jagamine enda kohta annab teisele võimaluse inimest mõista. Avatus sõltub inimesest (kui osa individuaalsusest) ning suhtest (võõrastega ei olda nii avatud
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
um A S TU VÕ TJA tee enesele selgeks, mida ja milleks tahad edastada täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
Lähedalt seostatud ebaadekvaatsete definitsioonidega vigased hüpoteesid ja teooriad probleemi põhjuste kohta tekitavad tõsiseid ja raskeid barjääre probleemide lahendamisel. Kui grupiliikmetel on kasutada valed teooriad probleemi põhjuste kohta, pole võimalik asendada efektiivset strateegiat probleemi lahendamiseks. 9 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 3. Suhtlemistõkked: Grupisisene suhtlemisraskus võib olla tingitud erinevatest põhjustest. Liikmed võib-olla ei olegi head suhtlejad, mõned võib-olla hoiavad informatsiooni enda teada, et selle abil teistega manipuleerida. Võib esineda ka isikutevaheline konflikt. Halva suhtlemisvõimega grupi töö tulemuseks on vähem strateegiaid ning ebaadekvaatne mõju potentsiaalsetele tagajärgedele. 4. Oskuste puudumine: Grupiliikmetel võib puududa oskus defineerida ja lahendada probleemi. Samuti võib
6. Heakskiit ehk aktsepteerimine: kui vastuvõtjad on kättesaadud sõnumist aru saanud, on neil võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. 7. Teabe kasutamine on suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teistele inimestele üle mingit teavet, et luua neis mingist asjast arusaam (Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
17 II Lahenduste pakkumine võib olla probleem Teine teesulgude grupp hõlmad teisele inimesele lahenduse pakkumist. Seda võib teha hoolitsava nõuande vorm, kaudsete küsimuste abil, autoritaarse käsu vormis, agressiivse ähvardamisena või moraali lugemise varjus. Enesestki mõista on mõni lahenduste pakkumise vorm teistest riskantsem. Kui kõik need lahenduste pakkumise viisid on võimalikud suhtlemistõkked, eriti kui ühel või mõlemal suhtlejaist on mingi rahuldamist nõudev vajadus või probleem. Lahenduste pakkumine muudab sageli probleemi veel keerukamaks või tekitab uusi probleeme, ilma et algne mure oma lahenduse leiaks. Kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, nõu andmine on kõik lahenduste pakkumise viisid (Bolton 2007: 40). Kamandamine- Käsk on sunniviisil antav lahendus, mida toetatakse survega. Sunni
võimalus seda omaks võtta või tagasi lükata. Seega on heakskiit valik. 7) Teabe kasutamine- On suhtlemise eesmärk. Vastuvõtja võib infost loobuda, täita talle antud ülesande, lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8) Tagasiside- Toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Kahepoolses suhtlemises võib esineda kolme liiki barjääre: personaalseid, füüsilisi või semantilisi. Personaalsed suhtlemistõkked tulenevad inimeste vahelisest psühholoogilisest distantsist, emotsioonidest, väärtushinnangutest, erinevast haridustasemest, rassist, soost, sotsiaalsest staatusest, halvast kuulamisharjumusest. Üheks psühholoogiliseks iseärasuseks on see, et me näeme ja kuuleme seda, mida me soovime näha ja kuulda, ning millele me oleme häälestatud nägema ja kuulma. Füüsilised tõkked on keskkonnatakistused: müra, ootamatu heli, suur vahekaugus, seinad, raadiolevi ja muud häired
19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”),
Hea ümbersõnastamine on pigem lühike kui pikk. Kuna osa kuulamistehnikaid on seotud ka kuulajapoolse aktiivse rääkimisega, on mõnikord raske eristada kuulamist rääkimisest. Kõige lihtsam on määratleda, kas ta esitab täpsustavaid küsimusi, sõnastab ümber, kasutab ukseavajaid (on ka laiendavad küsimused jne) või teeb midagi muud. Viimasel juhul ta arvatavasti on astunud kuulaja rollist rääkija rolli. Sagedasemateks lõksudeks kuulajal on nn suhtlemistõkked (roadblocks), mille kasutamine pidurdab rääkijat ja ta ei räägi seda, mida kavatses, läheb teisele teemale jne, igal juhul tal tekivad negatiivsed tunded. Suhtlemistõkked jagunevad: · Kohtumõistmiseks Kritiseerimine Ma ju hoiatasin, et nii läheb Niisuguse käitumisega te küll võlgade ajatamist ei saa Sildistamine Ah, mis jutt see on
Kommunikatsioonitõkked Miks informatsioon ei jõua pärale? Üheks põhjuseks võib olla mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid, -moonutisi jne. Põhjuseks võib olla ka kommunikatsiooni vahendatus. Kuid mis veel? Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, nimetatakse kommunikatsioonitõketeks. Kasutusel olev mõiste suhtlemistõkked (roadblocks ingl.k.) tähendab aktiivse kuulamise asemel ignoreerimise vms kasutamist (täpsemalt loe juba Kuulamise osast) Võttes aluseks joon.10 saab kommunikatsioonitõkked jaotada keskkonnast tulenevateks, kommunikaatorist põhjustatuteks ja retsipiendist tingituteks. Keskkonnast põhjustatud tõkked: müra (asfaldipuuri töötamine akna taga, valju muusika
annaabi.ee 
