Mutatiivne muutlikkus on siis, kui väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Kombinatiivne muutlikkus on kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel. Viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud ja sellega kindlustatakse uute pärilikkuskombinatsioonide teke. Pool tuleb ühelt vanemalt, pool teiselt. 6) Nimeta organismide paljunemisviisid. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist. Vegetatiivne, pooldumine, pungumine, hulgijagunemine, eoseline, suguline. Mittesuguline jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne on kõige vanem, mille korral pärilik muutlikkus kas puudub üldse või on minimaalne. Ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Eoselisel pärilik muutlikkus suureneb, sest eostes kombineeruvad pärilikkusstruktuurid ümber, peale selle võivad lisanduda ka mutatsioonid.
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid )
Gonadotroopsed Toimivad pollikotropiin sugunäärmetesse liotopiin polaktiin Käbikeha Pidurdab gonatroopsete hormoonide produktsiooni ( talistab sugulist küpsemist) melatoniin Reguleerib inimese bioloogilist kella (öö- päeva ritmi) Tüümus Osaleb immuunsüsteemi kujunemises(T- lümfotsüüdid) ja
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon
rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened.
· Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist hukub. Tuntumad liigid · Varshüdra · Kurdhüdra Tähtsus looduses ja inimese elus · Toiduks teistele · Inimestele tekitavad allergilisi reaktsioone Kasutatud kirjandus · loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/.../fau na · www.miksike.ee/docs/referaadid2005/ainuoossed_gerdavik s.ppt · arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03100302?txtid=4317&get=0 · www.kristiine.tln.edu.ee/doku/bio/8/kasnad.doc · www.miksike.ee/.../selgrootud_kordamine_katrekikkas.htm
laiendavad veresooni lihastes. Pidurdub seedimine, laienevad bronhid. Mõlemad hormoonid annavad kasutusse energiat võitlus ja põgenemis situatsioonides. Energia saadakse glükoosist, selleks lammutatakse lihastes ja maksas glükogeeni. Pikema ajaliseks energia katteks stimuleerivad hormoonid lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas ja lihastes. SUGUNÄÄRMED Testosteroon stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arengut. Mõjutab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab valkude sünteesi. Östrogeen ja progesteroon. Östrogeene produtseerivad foliikulid, munasarjakude, platsenta, (vähesel määral ) neerupealiste koor ja testised. Aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste arenemist, naiseliku psüühika väljaarenemist. Mõjutavad sugulist aktiivsust ja käitumist. Pärast munaraku vabanemist munasarjast tekkib foliikul vedelikust , munarakkudest ja tema jäänustest KOLLASKEHA. See muutub
-autotroofid toodavad ise orgaanilisi aineid (nt. taimed) -heterotroofid toituvad valmis orgaanilistest ainetest *jääkainete eritamine *hingamine 4) ELU KÄIK sünd elu käik(arenemine) surm 5) PÄRILIKKUS Geenides sisalduva info põhjal suudavad rakud toota neile vajalikke aineid. Rakkude jagunemisel kandub pärilik informatsioon edasi ka uutele rakkudele. 6) SARNANE KEEMILINE KOOSTIS Nt. valgud 7) PALJUNEMINE Looduses esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist: *mittesuguline paljumine (e. pooldumine) - paljunevad ainuraksed organismid, nt. kingloom. Esineb ka taime- (vegetatiivselt) ja seeneriigis (eostega). *suguline paljunemine hulkraksed organismid 8) STABIILNE SISEKESKKOND Tulenevalt aine- ja energiavahetusest on organismid kas püsi- või kõigusoojased. Ainukesed püsisoojased organismid on imetajad ja linnud. Kõigusoojased on kalad, kahepaiksed ja roomajad. 9) REAGEERMINE ÄRRITUSELE Nt
olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees, peiu tavaliselt vaikis. Kosjalistel olid kaasas käsiraha, kosjakingid, kosjakakk ja kosjaviin, mis pidi kindlasti olema punane
Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb Naissugunäärmed Toodab naissuguhormoone Toodetakse munasarjades Mõjutab naise sugulist aktiivsust ja paneb aluse naiselikkusele Kui naissuguhormoone on vähe, ei tule muutusi naise kehas Kui naissuguhormoone on palju, on naise kehas suuremad muutused
polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada.
....................................................................... 17. Miks peavad organismid paljunema ? ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 18. Võrdle mittesugulist ja sugulist paljunemist. ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... ................................................................................................................... 19
ARENGUBIOLOOGIA 1. Iseloomusta sugulist ja mittesugulist paljunemist, too välja nende eelised ja puudused. On kaks paljunemise viisi siis: - suguline - mittesuguline SUGULINE: suguline paljunemine on see, paljunemiseviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõikidele päristuumsetele organismirühmadele. + mitmekesised järglased -vaja on enamasti kahte vanemorganismi -eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu +arenemisvõimelisemad järglased MITTESUGULINE: on paljunemiseviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoliseks ja vegetatiivseks. Pärilik info pärineb ainult ühelt vanemalt. 2. Nimeta mittesugulise paljunemise viisid, too näiteid. (v.t eestpoolt) 3. Interfaasi tähtsus raku elus. Interfaas- päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos- päristuumse raku jagunemise viis , milleg...
(asub neeru peal) 1)Valmistab organismi ette pingutuseks.(adrenaliin) 2)Ergutab südame tegevust ja tõstab vererõhku. 3)Ahendab naha veresooni. 4)Kiirendab hingamissagedust. 5)Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes *KÕHUNÄÄRE (asub mao taga) 1)Moodustab veres leiduva glükoosi(veresuhkru) tungimist rakkudesse.(insuliin) 2)Mõjutab maksas ja lihastes glükogeeni(süsivesikute tagavara) sünteesi glükoogist.(insuliin) *SUGUNÄÄRMED (asub munasarjades ja munandites) 1)Mõjutavad sugulist küpsemist. Nt: Rindade, habeme areng. 2)Mõjutavad sugurakkude valmimist. Suurem nääre on kilpnääre. 40g Väiksem nääre on kõrvalkilpnäärmed. 0,1g
c)Mõjutavad kasvu ja vaimset arengut ................................................................................................... kõrvalkilpnäärmed d)Reguleerivad fofori- ja kaltsiumi ainevahetust .................................................................................... sugunäärmed e)Mõjutavad sugulist küpsemist ............................................................................................................. neerupealised f)Ergutab südame tegevust, tõstab vererõhku ......................................................................................... kõhunääre
........................................................................................................ * Partenogenees sugulise paljunemise erandvorm, kus organismi areng saab alguse viljastumata munarakust Partenogeneesi bioloogiline tähtsus : * võimaldab liigil eksisteerida ühesoolisena. * esineb äärmuslikes keskkonnatingimustes elutsevatel liikidel * jäävad ära kulutused partneri otsinguteks ja viljastumiseks. ÜLESANNE: võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine Järglaste sarnasus vanematega: üksteisest Järglaste sarnasus vanematega: väga erinevad Geneetiliselt identsed, välimus sarnane Järglaste geneetiline varieeruvus: suurem Järglaste geneetiline varieeruvus: väiksem Puudused: vajatakse enamastoi kahte Puudused: Järglased on väga sarnased vanemat
KORDAMINE BIOLOOGIA 2 1. Võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist SUGULINE PALJUNEMINE MITTESUGULINE PALJUNEMINE *Järglane erinev vanemorganismiga *järglane sarnane vanemorganismiga *uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel ...
Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed. Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja rakumembraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti toiduallikani ja lagundavad selle lihtsamateks ühenditeks, mis imenduvad seenerakku. Kandseente seas esineb nii sugulist paljunemist kui ka mittesugulist paljunemist ja pungumist, kuid enam-jaolt toimub paljunemine sugulisel teel. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel
Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Seejärgi peavad eestlasd koguaeg endaga
· Paiknevad üksikult või ahelatena. · Keskmine pikkus mõni mikromeeter. · Ehituselt väga lihtsad. · Ümbritseb rakukest, mille ümber on omakorda limakest. · Üks või rohkem vibureid edasiliikumiseks. Paljunemine · Põhiliselt pooldumise teel. · Sobival temperatuuril võivad poolduda väga tihti. · Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunniga tekkida 140 triljonit uut bakterit. · Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest,
14. Hüpofüüs, epifüüs Hüpofüüs e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatus hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: · ADENOHÜPOFÜÜS e. eessagar · VAHESAGAR · NEUROFÜPOFÜÜS e. tagasagar Epifüüs e. ülemine ajuripats e. käbinääre paikneb keskaju nelikküngastiku peal funktsioneerib eriti aktiivselt esimese 7 - 8 eluaasta vältel. Pidurdab hüpofüüsi gonadotroopset funktsiooni ja väldib enneaegset sugulist küpsemist 15. Kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre · TÜROKSIIN · TRIJOODTÜRONIIN · TÜREOKALTSITONIIN Kõrvalkilpnäärmed: · PARATHORMOON - Ca ainevahetuse regulatsioon 16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded
Nende erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Vegetatiivse paljunemise korral on päriliku muutlikkuse aste minimaalne (sugurakkude valmimist ega viljastumist ei toimu), ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid. Välimuselt sarnanevad nad teineteisele nagu tavalised ühe perekonna lapsed. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 kromosoomi. Kõige suurem päriliku muutlikkuse aste iseloomustab sugulist sigimist, sest sugurakkude valmimisel toimub meioosis (rakkude jagunemisviis, mille tulemusena kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes on vähenenud poole võrra) geenide ümberkombineerumine, mille tulemusena iga sugurakk kannab pärilikku informatsiooni. Sugurakkude ühinemine viljastumisel suurendab pärilikku muutlikust veelgi. Monogeensete haiguste puhul on üks vigane geen (kurttummus, veritsustõbi, kõrge kolesterool), polügeensete haiguste puhul mitu
Somatotropiin Reguleerib luude kasvu e.kasvuhormoon pikkusesse, rasv- ja lihaskoe arengut Melantropiin Toime pole teada Käbikeha Pidurdab gonadotropiinide Corpus pineale produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Serotoniin Tekitab head tuju ja
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev
Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele.
Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Hallitusseened Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid. Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis kui nad on ennast mugavalt toa nurka sisse seadnud. Hallitusseente paljunemine Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil.
Tore on see, kui jõulude ajal leitakse nii palju aega, et surnuaeda vanaema kalmule küünal viia. Vanasti külastati surnuaeda vähemalt kord nädalas, tavaliselt tehti seda pühapäeval , peale kirikus käimst. Selline käitumine tulenes suurest lugupidamisest oma eelkäijate vastu. Näiteks hingedepäeval ja jõululaupäeval köeti kadunud sugulaste hingedele saun ja kaeti rikkalik laud, kuna usuti, et neil päevil külastavad hinged kodusid. Veel sajand tagasi tauniti tugevalt sugulist vahekorda enne abiellumist. Sellest võib järeldada, et vabaabielusid ei eksisteerinud. Kui mees oli omale meelepärase naise välja valinud, võttis ta viinad kaasa ja läks naise isa käest tema tütrega abiellumiseks luba paluma. Tänapäeval on täiesti tavaline, kui keegi abiellub ilma oma vanemate teadmata. Abielusid peetakse üldse ebaoluliseks, see on sellest, et ollakse vabamad. Ei ole midagi erakordset, kui tarbitakse peol
Viljastumise tõenäosus suurem NT putukad, linnud, imetajad 6. Vegetatiivse paljunemise näited: 5 konkreetset taime, 2 looma. 1. Tulp sibul 1. Hüdra pungub 2. Kartul mugul 2. Käsn - pungub 3. Iiris risoom 4. Kannike leht 5. Tikker oksake 7. Millal ja miks kasutab inimene vegetatiivset paljundamist? Millal eelistab sugulist paljunemist? Vegetatiivset paljundamist siis, kui tahab saada palju ühesuguseid organisme kiiresti. Sugulist paljundamist (seemnetega) siis, kui tahab uut sorti, mingit erinevust. 8. Kas seemned taimedel tekivad sugulisel või suguta paljunemisel? Kas taim võib korraga paljuneda nii eostega kui seemnetega? Korraga nii vegetatiivselt kui suguliselt? Seemned tekivad sugulisel paljunemisel. Ei saa korraga paljuneda nii eoste kui seemnetega
Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse osast tekkis sellest,et põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkisid.Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist.Ta jagas taimeja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse,andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine.Tekkis flogistoniteooriapõlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.Prantsuse teadlane Lavoisier(17431794) tuli järelduseni,et metalli oksüdeerumisel toimub metalli ühinemine õhuga,kuid flogistoni,mida metall ära annab ei eksisteeri.Väitis,et õhk koosneb
muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel, esineb aga teisigi mooduseid. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena
Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist (kusjuures alati on neil säilinud ka paljunemine hormogoonide abil). Mõnedel bakterirühmadel (nt Hyphomicrobium) esineb ka pungumist. Maailma suurimal teadaoleval bakteril (kuni aastani 1999) Epulopiscium fishelsoni'l arenevad tütarrakud aga
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad
koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Islami levik
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Organismide paljunemine 2. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. SUGULINE MITTESUGULINE Uus organism saab alguse viljastatud Uus organism pärineb ühest vanemast munarakust Reeglina 2 vanemorganismi 1 vanemorganism Järglased on kombineerunud geenimaterjaliga Järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga Toimub eoseliselt või vegatatiivselt 3
Enteemsed liigid koha peal tekkinud liigid. Bioloogiline isolatsioon suguelundid ei ühine, erinev sugurakkude valmimis aeg, kehaline eripära Liik looduslik organismirühm, kellel on unikaalne geenifond, ristuvad omavahel, ja annavad viljakaid järglasi, ühtne põlvnemine, konkreetne evolutsiooniline suund. Alamliik populatsioonide kogum kellel on geneetilised erinevused Isolaadid evolutsiooni tegur, mehanismid, mis takistavad sugulist ristumist. Kohastumine väiksem evolutsiooniline muutus Geograafiline isolatsioon ruumiline eraldatus ( jõkogud, sängid) Bioloogiline isolatsioon takistajaks ristumisbarjäär, mis tuleneb sigimisaegade erinevusest
Ülesanded: Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust NEERUPEALISED asetsevad neerude peal Ülesanded: Toodab adrenaliini Valmistab ette organismi pingtusteks Ergutab südame tegevust Tõstab vererõhku Kiirendab hingamisagedust Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes KÄBIKEHA ta asub eaajus Üleanded: Toodab verre hormoone Reguleerib ööpäevaseid rütme ärkvelolekut ja uneaega. SUGUNÄÄRMED Ülesanded: Mõjutavad sugulist küpsemist Mõjutavad sugrakkude valmimist KÕHUNÄÄRE asub mao taga Ülesanded: Toodab hormone ja insuliini Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse Sünteesib glükogeeni glükoosist NÄRVID JA AJU KESKNÄRVISÜSTEEM koosneb selja ja peaajust. See juhib kogu organismi tegevust. Siin saab eristada hallinet ja valgeainet. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega.
Pooldumine: Bakterid, alglomad Pungumine: pärmseen, käsnad, Hulgi jagunemine: osadel algloomadel, mingi kasvuorgaaniga(mugul, sibul): taimed 12. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, kiire paljunemisviis, 13. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks?
osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust. Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??) * hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv
Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine. Tupp – Suguühte ajal seemnerakkude teekonna algus, kust nad lähevad emakasse ja sünnituse ajal on tupp loote väljutuskanaliks. Väikesed häbememokad – Sisaldavad väikesi esikunäärmeid, piiravad tupeesikut, nende vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui
Suhteliselt kiire paljunemisviis. 14.Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Eoselise paljunemise eelduseks on ,et vanemorganism(mida on ainult 1) toodab palju eoseid. Eos on eriline üherakuline struktuur, mida katab paks kest. Kuna eos on väliskeskkonnale avatud võivad kergesti tekkida mutatsioonid ning järglane on vanemorganist mõnevõrra erinev. Eoseline paljunemine esineb suuremal osal taimedel (sõnajalg) 15.Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Mittesugulised paljunemise omapäraks on vähene muutlikus ja arenemine ühest vanemast, sugulisel on aga muutlikus suur ja järglasel on kaks vanemat. 16.Nimeta pärilikke haigusi. Downi sündroom, lühinägelikkus, nahksoomustõbi, hemofiilia, kurttummus. 17.Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Sugupuusid, kromosoome ja DNA' d. 18.Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?
55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused 57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote] 58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne 59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 60 Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel 61 Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 62 Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks 63 Tsiliaatide vegetatiivne pajunemine toimub raku jagunemise teel ristitastapinnas 64 Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate [oligotrihhseid tsiliaate] 65 Kaelusflagellaadid on loomade (Metazoa) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane] 66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid
erutatavust; Tüteokaltsitoniin- osaleb Ca ja P ainevahetuses Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon- reguleerib Ca ja P ainevahetust Pankreas Insuliin; Glükagoon; Neerupealised Neerupealiste koor Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust; Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut, põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis
kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis ta sõnastada eestlaste elu reguleerivaid norme ja reegleid, nõudis karskust ja sugulist kasinust. Eestlaste tuleviku suhtes oli Villem Reiman optimist . Tal oli vääramatu usk sellesse, et Jumala abiga liigub eesti rahvas iseseisvuse poole, "valgusele ja vabadusele vastu" . Viited: http://www.hot.ee/villemreiman/elulugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=259 http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10358
q Maghrib vahetult peale päikeseloojangut q Al-Isha enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas
2) B-rakud toodavad insuliini 13. Insuliin. Tema puudusel tekib.. ...süsivesikute ehk energia puudus organismis (diabeet ehk suhkruhaigus) 14. Meessuguhormoon, ülesanded Meessuguhormooniks on testosteroon, mis soodustab suguorganite arengut, väliste sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon
7. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus? 8. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. 9. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. 10. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? 11. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? 12. Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. 13. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? 14. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. 15. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. 16. Nimeta pärilikke haigusi. 17. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? 18. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?. 19. Milles seisneb pärilike haiguste profülaktika? 20. Miks püütakse organismide pärilikkust muuta ja mil viisil on see võimalik? 21. Miks kutsutakse mutatasioone kunstlikult esile just mikroobidel? 22. Millist kasu saadakse transgeensetest taimedest ja loomadest? 23. Võrrelge geneetiliselt muudetud toidu eeliseid ja puudusi. 24
keratiiniseenelaadsed). b. Tungalseened - sulgeoslaga seened (helekottseenelaadsed (nt. tungaltera, punane komuseen), süsikulaadsed, musttäpptõvelaadsed) c. Kamberseened (lehtereosla stroomas) (Mustlaikpõletikulaadsed). d. Ketasseened lehtereoslaga seened (tiksikulaadsed, liudikulaadsed, Hirvepähklilaadsed, enamus samblikke) Teisseened seened, kellel pole leitud sugulist paljunemist, kes paljunevad ainult sugutult, lülieostega. Seeneniitide ehituse põhjal saab määrata nende hõimkonna, vahel ka seltsi, Täpsem süstemaatiline kuuluvus jääb aga sageli neil määramata. Vegetatiivsete tunnuste põhjal kirjeldatud seente taksoneid nimetatakse teisliikideks. Sageli on tõelistel liikidel suguline protsess väga haruldane, nende määramiseks piisab vegetatiivsetest tunnustest selliste liikide
2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peipse järv -kõik elusolendid -endla raba -läänemeri 7
Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu regulatsioon, vere hüübimine Kontraktsioonifunktsioon Retseptoorne funktsioon Varu- ehk toitainefunktsioon Energeetiline funktsioon HORMOONID Toime: Soodutavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut Toetavad reproduktsiooni protsesse Tagavad organimsi kohanemise erinevates tingimuses Aitavad tagada organismi homöostaasi Ainevahetuse regultsioon LIPIIDID (rasv) vees ei lahustu lahustuvad orgaanilistes ainetes jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes rakumembraani koostises energeetiline varuaine deoppsrasv
61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64. Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste 65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69. Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks. 70. Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas 71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77
annaabi.ee 
