Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sügelised - lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku. See on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lest, lööve, sügelised, riide, ravim, voodipesu, sügelislest, soovitatud, aastastel, nakatumine, hominis, nahahaigus, nakatud, imikutel, kroonilise, riideid, patsient, leiud, kandmisel, puhaste, õhtuti, lestal, saastatud, sügelus, soojas, kõhul, naba, peopesad, jalataldadel, suuremaid, scabies, toimeaeg, määrida, katta, tuubi, unustadaPARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab
lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene alguses sellest teadlik olla, kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 4 nädalat. Sügelised levivad inimeseltinimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed
• Raske ennetada kui keegi lähedastest on nakatunud • Isiklik kaitse • Isiklike tarbeesemete kasutamine • Kontakti vältimine nakatuga Ravi • Diagnoosib ja ravib perearst • Käsimüügiravimid apteegis (salvid) • Ravimit manustatakse kogu kehale (v.a pea) üks kord päevas. Selle aja jooksul ei tohi ennast pesta ja tuleb vältida higistamist • Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja konkaktseid üheaegselt • Rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist • Sügelishaigete ravimiseks kasutatakse väävlisalvi, kontaktseid võib ravida ühekordselt manustatavate Küsimused • Mis soodustab sügeliste levikut? • Mis parasiidid põhjustavad sügelisi? • Kuidas hõlbustada sügeliskäikude leidmist?
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt
paarikaupa asetsevate täpikestena, mis võib sügamise tagajärjel tüsistuda Täiskasvanutel paikneb sõlmeline nahalööve sõrmevahedes, käerandmetel, küünarlohkudes, kõhul, tuharatel, meestel ka suguelundeil; peapiirkond ja selja ülaosa on tavaliselt lööbeta. Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillikesed ja pruunikasrohekad koorikud. Soodustavad tegurid Soe keskkond ja kehalõhnad Ülerahvastatus Hügieeni vähesus Valimatud seksuaalpartnerid Lestadega saastunud voodipesu kasutamine Tihe perekondlik kontakt Ravi ja abi Raviks kasutatakse Heksidiin ja Permitriin salve, millega määritakse kogu keha, välja arvatud pea. Sügelus võib kesta 1-2 (4-6) nädalat ja ravi ajal isegi halveneda, ka siis kui ravi on efektiivne. Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest). Rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist. Haigus on ravile hästi alluv. Ravisalv
koorikud. Viimaste esinemine küünarliigeste sirutuspinna nahal on kaua kestnud haiguse tunnus. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v.a peapiirkond täiskasvanutel); 2) ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest); 3) rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist; 4) sügelishaigete ravimiseks kasutatakse väävlisalvi, kontaktseid võib ravida ühekordselt manustatavate preparaatidega. Väävlisalvi (täiskasvanutele 2030%-list, lastele olenevalt vanusest 520%- list) määritakse nahale üks kord päevas, ravi kestab 5 päeva. Selle aja jooksul ei tohi end pesta ja tuleb vältida higistamist. Permetriini ja spregali kantakse
Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v.a peapiirkond täiskasvanutel); 2) ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest); 3) rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist; 4) sügelishaigete ravimiseks kasutatakse väävlisalvi, kontaktseid võib ravida ühekordselt manustatavate preparaatidega. Väävlisalvi (täiskasvanutele 2030%-list, lastele olenevalt vanusest 520%-list) määritakse nahale üks kord päevas, ravi kestab 5 päeva. Selle aja jooksul ei tohi end pesta ja tuleb vältida higistamist. Permetriini ja spregali kantakse nahale ühekordselt, ravim eemaldatakse nahalt
Uurimise all on jätkuvalt kõik võimalikud põhjused. Hakkavad lahti hargnema geneetilised aspektid ning aja jooksul peaks olema võimalik kindlaks teha neid, kellel on tendents psoriaasile, enne kui esimesed märgid välja löövad. Pärilikkus: Kui ühel esivanemal on psoriaas, siis pärilikkuse tõenäosus lapsele on 15%. Kui mõlemad lapsevanemad on psoriaatikud, siis on tõenäosus 75%. Peale peiteperioodi võib psoriaasi taas vallandada stress, närvilisus, mõni ravim või kokkupuude kemikaaliga. Psoriaatiline artriit Umbes 10-40% psoriaasihaigetest areneb tüsistusena psoriaatiline artriit. See tähendab valu liigestes, eriti sõrmeotstes, varvastes, mõnikord nimmelülides põhjustades seljavalu. Millised ravivõimalused on olemas? On olemas lai valik kreeme ja määrdeid, mis nahale kantakse. Kui neid õigesti kasutada, siis enamik neist annab efektiivse tulemuse väheste kõrvalmõjudega
olla nakatunud Mida teha? ● Hoidke laps kodus ● Selgita välja, kus ja kellelt laps nakkuse sai, et vältida edasist nakatumist ● Raviks määratakse Wilkinsoni salvi (imikute ravimisel tuleb salvi segada pooleks vaseliiniga), kuid ka 5% elavhõbedasalvi ● Sügelevaid kohti tuleb määrida 3-4 päeva kaks korda päevas. ● Last tuleb aeg-ajalt pesta seebiga, et eemaldada nahalt salvi jäänukid. ● Kui sügelemine ei kao, tuleb ravi korrata ● Ihu- ja voodipesu tuleb korralikult pesta ja disinfitseerida EKSEEM - VÄLISTEKKELINE - SISETEKKELINE ATOOPILINE EKSEEM on sisetekkelise ekseemi põhitüüp. 70 % l ekseemi all kannatavatel lastel on perekonnas varem esinenud - ekseemi - astmat - heinapalavikku Atoopia kujuneb välja kui keha reageerib ülitundlikult õhus olevatele allergeenidele - Kodutolmulestadele - Õietolmule - Kassi, koera karvadele
RAVI/SOOVITUS Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate, 10% väävlisalv, 20% benzylbenzoat salv. Kandke ravimit kogu kehale lõuast taldadeni, eelistatult õhtul enne magama minekut. Kaasuvate koorikute ja infektsiooni korral on vajalik ka antibakteriaalne ravi. Pehme harja abil kandke ravimit ka küünte alla. Küüned lõigake lühikeseks. Ravida tuleb kõiki lähikontaktseid, sõltumata sellest, kas nad sügelevad või mitte. Peske voodipesu ja käterätid (soovitavalt 60 kraadi juures). Ravi on soovitav korrata nädala pärast. KAS ON NAKKAV? Sügelised võivad nakatada lapsi, noorukeid ja vanureid, harva imikuid. Haigust tuleb kahtlustada, kui lähikontaktsetest keegi veel sügeleb. Sageli aga ei pruugi inimene sellest teadlik olla. Soolatüügas - Verrucae vulgares Healoomulised moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus.
I Sugulisel teel levivad nakkused 1. Mis on sugulisel teel levivad nakkused? 2. Leia 10 sugulisel teel levivat haigust. Täida nende kohta tabel. Haigus Nakatumine Haiguse Nakkuse Ravi avaldumine/sümptom avastamise viisid id Klamüdioos Klamüdioosi *iseloomulik klaasjas voolus Klamüdioosi tekitab ravitakse antibiootikumidega. tekitab ja valulik urineerimine. bakter Chlamydia Enamik arste soovitab peale bakter Chlamydi *Kaebused tekivad 1-2 trachomatis. Proovid ravi lõppu teha a trachomatis nädalat peale nakatumist. võetakse kontrollanalüüsid. Ravida on
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toime kiirem ja neid on mugavam võtta, aga kas see ka pikemas perspektiivis meie tervisele hästi mõjub? Pigem mitte, igal medikamendil on ka salakaval kõrvaltoime ja just antud juhtudel on ravimtaimedel vaieldamatud eelised. Nad toimivad küll aegla-
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4.1 AD imikueas......................................................................................................................4 4.2 AD lapseeas.............................................................................................
soovitatav peale pesemist ja pesu kuivatamise ajal hoida lahti vannitoa uks. Allergiku korteris peab koristama iga päev kasutades selleks ja seejärel peab ruumid tuulutama. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad. Samu sisustuse ja koristamise põhimõtteid peaks järgima ka koolis ja töökohtades. Korteri sisustus olgu minimaalsete tekstiilidega, sest need koguvad tolmu ja on raskesti puhastatavad. Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patja tuleb pesta paari kuu järel. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Kulinaarse töötlemise viisidest peaks valima kas keetmise või hautamise. Menüüst peab välja jätma sageli allergiat põhjustavad toiduained, mis on igal allergikul erinevad. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse
vormi (näiteks meningiit) ja noorema isiku korral (näiteks vastsündinu) võivad tekkida komplikatsioonid, nagu ajukahjustus. Tuulerõuged- Tuulerõuged on täpiline viiruslik nakkushaigus, millekorral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve koos kerge palavikuga. Pärast haiguse läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus. Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Levib piisknakkuse teel, kokkupuutel villide eritisega või saastunud voodipesu ja riietega. Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silma-, suu- ja genitaalide limaskestal. Lööve on äärmiselt sügelev, mis põhjustab lapsele ebamugavustunnet ning öösiti unehäireid. Sarlakid- Sarlakid on äge lastenakkushaigus, mida iseloomustavad haigel esinev üldintoksikatsioon, peenetäpiline lööve kehapinnal ja põletiku esinemine ninaneelus
Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta seeninfektsiooni (tinea nigra), kuid harvem ka küüneseent ja muid nahainfektsioone. Küüneseen Tekitajad Nakatumise põhjused Soodustavad faktorid Kliiniline pilt Diagnoosimine Ravi
SUGULISEL TEEL Sugulisel teel levivad nakkused Bakterinakkused: LEVIVAD NAKKUSED Gonorröa Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 Kandioos Helina Reino
välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole. Kubemetäid põhjustavad sügelust kubemekarvades paar päeva või nädalat pärast intiimset kehalist kokkupuudet kellegagi, kellel on kubemetäid. Täide väljaheited tekitavad punakaid või pruune plekke aluspesule. Kubemetäisid on võimalik näha – täid ise on hallikaspruunid, munad on hallid või beežid. Raviks tuleb osta apteegist kubemetäide vastane ravim ning kasutada, järgides hoolikalt kasutusjuhendit. Hoolikalt tuleb pesta oma riided, linad, käterätid, et hävitada täid ja munad. Samuti tuleb ravida partnerit. Nakatumine toimub vahetul või intiimkontaktil haige inimesega ning kaudselt voodipesu ja riideesemete kaudu. Olulisemaks sümptomiks on naha õhtune sügelemine. Nahal võivad esineda hallikad 0,5-1 cm pikkused sügeliskäigud või paarikaupa villikesed sõrmede vahel,
lisanduvad sinusiidid, konjuktiviidid ja otiidid. Jälgida, et lapsel oleks organismist kõik kroonilised põletikukolded välja ravitud: allergia ,nohu.. Ka võib olla astmaeelseks seisundiks!!! Allergiline konjuktiviit Kaasub sageli rinofarüngiidile või esineb koos sellega. Silmad punetavad, turses, valgustundlikud , esineb pisaravool. Allergiline sinusiit Kaasub tavaliselt üle 2 aastastel lastel Heinapalavik Avaldub kevad- suvisel perioodil, seoses puude ja taimede õitsemisega. Esineb: vesine nohu- nina sügelemine, sage aevastamine; kurgu kipitus- ja sügelustunne – pidev köhatamine; silmade punetus, sügelus, pisaratevool, laugude turse; raskemal juh ul hingamisraskus. Heinapalavik Lisaks võivad lapsel esineda ka liigesvalu, seedehäired, nahalööve. Haigusnähtude tugevus
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10% suus, pärasoole piir
Samuti saab kudet uurida histoloogiliselt pahaloomulisele kasvajale. Eriti oluline on kirurgiline eemaldamine kasvaja kahtluse puhul. Protseduuri järgselt jääb nahale arm. 4. 5- Fluorouratsiil Efektiivne meetod, kui AK on väga palju. Kreemi kasutatakse kahjustunud nahale 1-2 x päevas, 2-4 nädalat. Ravitud kohad muutuvad alguses punetavaks ja põletikuliseks. Paranemine algab, kui kreemi kasutamine on lõpetatud. Kosmeetiline tulemus on hea. 5. Imiquimod (Aldara) Immuunmoduleeriv ravim kreemina, mida kasutatakse AK-le 2-3 x nädalas, 4-16 nädalat. Ravi alguses tekib põletikuline reaktsioon (tugevaim 3-ndal ravinädalal), mis ravi jätkudes taandub. Tulemused on üldiselt head. 6. Fotodünaamiline ravi(BK ravi) 7. Diklofenak geel Diclofenak hüaluroongeelina on uuem ravimeetod, mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval. Prognoos: Üldiselt on üksikud Aktiinilised keratoosid ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et
Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sügelised Mis see on? Tekitav lest on väike, palja silmaga peaaegu nähtamatu parasiit. Kuidas ja millal avaldub? Umbes 2-3 nädalat pärast nakatumist tekib tugev sügelemine, mis tugevdab tavaliselt õhtuti, enne magama jäämist. Enamasti pesitsevad lestad kohtades, kus nahk on õrnem: suguelundite ümbruses, munandikottidel, kaenlaalustes, sõrmede vahel, käsivartel, rindadel, kõhul ja reitel. Kuidas levib? Levivad kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal ja tihedate kehaliste kontaktide ajal, ühes voodis magades.
mitmekümne sentimeetrini. Allergiat peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui kuus nädalat. Allergia võib olla päritud või omandatud. Omandatud allergiavorm esineb kõige sagedamini 18-25 aastastel. Külmaurtikaaria erinevad tüübid: · Esmase astme külmaurtikaaria naha seisund, mida iseloomustavad kublad ja esineb vihmase ning tuulise ilmaga, pärast kokkupuudet külmaga, kaasaarvatud kokkupuutes jääkuubikuga. Esineb enamjaolt külmale avatud piirkondades, st nägu ja käed. · Teise astme külmaurtikaaria naha seisund, mida iseloomustavad
Toksilist erüteemi esineb ligikaudu 50% vastsündinutest, tekkides 24 - 48 tunni jooksul peale sündi. Vastsündinu nahalt, peamiselt kehatüvelt, võib leida nõgeslööbesarnast, laigulist, vahel ka villilist punetavat löövet. Toksiline erüteem on seotud vastsündinu nahka kohastumisega üsavälise keskkonnaga, ehk naha mikrofloora kujunemisega. Näiteks võib toksilie erüteem tekkida seoses mikroorganismide (b-grupi stafülokokkide jne) kolonisatsiooniga nahale. Lööve ei ole lapsele ohtlik ja see kaob iseenesest, ilma ravita tavaliselt nädala jooksul. Miilium Miiliumeid esineb ligikaud 40% vastsündinutest. Lapse ninalt ja põskedelt võib leida nahpinnast kõrgemid, 1 4 mm diameetriga valgeid täppe ehk miiliaid. Tegemist on keratiini sisaldava nahatsüstidega ja neid põhjustavad ebaküpsed, ummistunud rasunäärmed. Vastsündinutel esinevad miiliumid kaovad tavaliselt ilma ravita kahe kuni nelja nädala jooksul peale sündi
Tallinna 32. Keskkool Süüfilis Referaat Koostas: Ailar Väärtmaa 9.B Õpetaja: Krista Kiisler 2010 Sisukord Tallinna 32. Keskkool.....................................................................................................................................1 Süüfilis.............................................................................................................................................................1 Sisukord...........................................................................................................................................................2 SÜÜFILIS................................................................................................................3 Levik.............................................................................................................................................................
Sisukord *Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, p
Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED Herpesviirused levivad otsese kontakti teel üks alaliik enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-, anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel juba on herpes. Huuleherpes võib suuseksi kaudu kanduda ka suguelunditele. Herpes võib levida samuti siis, kui herpesviiruse kandjal puudub lööve. Herpesviirusega nakatunud rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinud last. Viirus võib organismi tungida läbi limaskesta või läbi vigastatud naha. Samuti toimub nakatumine lihtherpese korral kokkupuutel koevedelikuga haiguskoldest. Herpesviirusesse nakatunud inimene jääb kogu eluks selle viiruse kandjaks. Viirus võib olla ,,uinuvas" olekus pikki aastaid ning kui organismi immuunsüsteem ajutiselt nõrgeneb, liigub
Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS,
Edasi kandumise viis Herpesinfektsioon võib Võib levida raseduse ajal Nahk-naha kontaktil. lisaks sugulisele levida nahk/ limaskest - emalt lootele. teele nahaga/ limaskestaga kokkupuute ajal, mil viirus on aktiivne s.t kui esinevad villikesed. parasiidid TÄITÕBI (kubemetäid) SÜGELISED Nakatumine lisaks Ühise voodipesu kaudu. Nakatumine voodipesu, sugulisel teel riiete ja esemete kaudu levimisele on võimalik. Mida põhjustavad? Imedes verd põhjustavad Põhjustavad naha täid naha ärritust ja sügelust ja nahale võivad sügelust. tekkida mädavillikesed. Kus elutsevad? Tavaliselt pesitsevad Inimeste nahal.Peamiselt
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute teel 2) nakatunud rasedal
Seejärel jaotatakse raku jagunemisel viiruse DNA võrdselt tütarrakkude vahel. Basaalkihist ogakihti ja granulaarkihti liikuvad rakud kaotavad paljunemisvõime ja muutuvad sarvrakkudeks. Nüüd kaob ka papilloomiviiruse delikaatsus ja järgneb üldine rünnak. Algab ohjeldamatu viiruse DNA ja kapsiidivalkude süntees aktiivse paljunemise etapp. Kui rakk on tootnud piisavalt võõrast DNA-d ja valke, algab rakus uute viiruste tootmine.(loodusajakiri.ee 23.02.2009) 1.2 Nakatumine Ülekanne toimub naha või limaskestade kontakti kaudu. Nakatumisel tungib viirus keha rakkudesse, haiguslikke muutusi esialgu ei teki ja inimene ei tea, et ta on nakatunud. Viirus on niivõrd levinud, et nakatuda võivad kõik. Arvatakse, et 70-75% meestest ja naistest on mingil eluperioodil olnud nakatunud HPV viirustega, ise seda teadmata. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või aasta jooksul hävitada ning tavaliselt on mehed viiruse
Retsidiivid võivad olla nii sümptomaatilised kui ka asümptomaatilised. Sageli jääb retsidiivi põhjus teadmata. Kui aga haigus on kord juba avaldunud, kipub ta mõninga aja jooksul korduma. Genitaalherpes pole eluohtlik ja õige ravi korral paraneb üsna kiiresti. 0 GENITAALHERPESE KULG Kolm erinevat võimalust haiguse arengust, kui on toimunud nakatumine: Primaarne haigushoog- genitaalherpes avaldub ühekordselt esmase haigushoona. o Võivad esineda üldnähud (palavik, halb enesetunne, lihaste valulikkus), mis kestavad umbes nädala; o Lööbeelementideks on punetavad laigud suguelunditel või erineva suuruse ja kujuga valulikud vesivillikesed, mis paigutuvad gruppidena erütematoossel foonil ja mida tekib pidevalt juurde;
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
annaabi.ee 
