docstxt/1317127236112634.txt
docstxt/133041403191473.txt
Fotoluminesents jaguneb kaheks: fluoresents ja fosforesents. Fluoresents tuleneb, singlett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: nanosekundid). Fosforesents tuleneb triplett-singlett elektron relaktsioonist (kestvus: millisekunditest kuni tunnini). Absorptsioon: ehk neeldumine. On protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Emisioon ehk kiirgus: elektronide langemine ergastatud olekust tavaolekusse, mille tulemusena eraldub valgus. Stokesi reegel: normaalolekus paiknevad elektronid madalaimal võnkenivool. Kui süsteem (molekul/aatom) neelab footoni, saab süsteem energiat ja siseneb ergastatud olekusse. Ergastatud olek ei ole molekuli jaoks stabiilne ja kokkupõrgetel teiste molekulidega ta kaotab energiat. Järgmiseks langeb molekul tagasi elektroni põhioleku mõnele võnkenivoole, mille käigus kiiratakse footon. Fluorestsentsi käigus kiiratud footon on reeglina väikesema energiaga kui ergastamiseks kasutatud footon
Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus. Siit saab avaldada vedeliku viskoossuse kuuli langemise kiiruse kaudu: , , kus H= 100 mm (äärmiste
ARVUTAMINE 1)Kui pind Ω on antud parameetriliste võrranditega x=x(u,v), y=y(u,v), z=z(u,v), (u,v)ЄΔ, siis ʃʃΩfdxdy=±ʃʃΔf[x(u,v), y(u,v), z(u,v)]Cdudv ʃʃΩfdxdz=±ʃʃΔf[x(u,v), y(u,v), z(u,v)]Bdudv ʃʃΩfdydz=±ʃʃΔf[x(u,v), y(u,v), z(u,v)]Adudv, kus A, B, C on antud valemitega. 2)Kui pind Ω on antud ilmutatud kujul võrrandiga z=z(x,y), xЄD, siis ʃʃΩfdxdy=±ʃʃDf[x, y, z(x,y)] 18. Greeni, Gauss-Ostrogradski ja Stokesi valemid, näiteid Stokesi valem võimaldab arvutada II liiki joonintegraali II liiki pindintegraali abil. Olgu pind Ω ja tema rajajoon L siledad. Kui funktsioonid f, g ja q ning nende osatuletised fy,fz,gx,gz,qx ja qy on pidevad pinnal Ω, siis kehtib Stokesi valem: ʃLfdx+gdy+qdz = ʃʃ(qy- gz)dydz + (fz-qx)dzdx + (gx-fy)dxdy, kus joonintegraal on võetud mööda joont L positiivses suunas pinna Ω külje suhtes, mida mööda integreeritakse. Gauss-Ostrogradski valem võimaldab arvutada II liiki pindintegraali
kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus,
Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2)g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus,
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise
Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1- )g = 6rv ( V,10) Valemis 4/3 r3 on kera ruumala,
veel anuma mõõt,meid ja kuju. Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrilises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 )g r2 = 9 r (8) v1 + 2,4 R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb
Osmootne rõhk F1 on jõuallikas, mis paneb difusiooni liikuma. Kui lahusekiht oleks mõlemalt poolt piiratud poolläbilaskvate membraanidega, mõjuks lahusele toru pikkusele x vastavas ruumalas osmootne rõhk d = RTdc. Kuna reaalselt aga sellised membraanid puuduvad, siis toimub lahustatud aine difusioon läbi kihi dx vasakult paremale difusioonikiirusega v. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud (Stokesi jõud, stokesi konstant korda kiirus) F2 = Bv kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. F1'le on F2 vastu ja nad kompenseerivad üksteist mingil ajahetkel. Kuna F1 = F2, siis Sellest asendame osmootse rõhu diferentsiaali d = RTdc Teisest küljest on mass m läbi pinna s kiiruse v ja kontsentratsiooni c puhul m = svc. Asendame selles valemis v tema väärtusega eelmisest valemist, saame ühes ajaühikus võrdleme saadud võrrandit eespool Ficki seadusest leitud m avaldisega.
veel anuma mõõtmeid ja kuju. Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrilises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 r (8) v(1 + 2,4 ) R Kõiki valemis (8) esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv vr0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega
Standardite ja tehniliste tingimustega on erinevate naftaproduktide kinemaatiline viskoossus normeeritud erinevatel temperatuuridel: 20oC, 40oC, 50oC, 80oC, 100oC juures. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter sekundi kohta (m2/s). Praktikas kasutatakse sellest miljon korda väiksemat ühikut - mm2 /s). Kasutusel on ka CGS- süsteemi ühik stooks (St) ja sellest sada korda väiksem ühik sentistooks (cSt)- inglise teadlase Stokesi järgi. 1 mm2/s=1cSt, 1cSt=10-6m2/s. Kaasajal kasutatakse võimaluse korral arvutite abi kütuste ja õlide parameetrite määramisel. Olgu siin toodud üks näide - arvutiga kontrollitav Ubbelohdi viskosimeeter (Schott KPG Ubbelohde Viscometer), mis on kasutatav vedelike viskoossuse määramiseks temperatuuridel kuni 363 K (90 oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5
atmosfääris on tingitud atmosfääris sisalduvatest molekulidest. Kuna Rayleigh hajumine on efektiivsem madalatel lainepikkustel (nähtava valguse spektri sinine piirkond), on suure nurga all maale langev valgus on nähtav sinisena. Tegemist on elastse hajumisega, mis jääb samale lainepikkusele. Kahe Rayleigh piigi vahele peab jääma H2O ala (Ramani hajumine), kui sinna jääb, siis see ei ole tegelikult uuritav aine. Võib ka niisama masinas tekkida. Stokesi reegel Fd=6πμRV viskoossus [Pa*s], R on sfäärilise Kus Fd on hõõrdejõud [N], mis mõjub objekti vedeliku ja osakese vahele, μ on raadius [m], V on voolukiirus dünaamiline osakese suhtes [m/s]. Kasutatakse viskoossuse määramiseks. Fluorestsentsi intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: - pH - Hapniku ja raskemetallide
Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi Koostaja:Maris Paas Õde 2013 II rühm Juhendaja: Eve-Merike Sooväli, õppejõud- lektor Sissejuhatus Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust (Makijärvi 2008a). I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega
mida viskoossem on vedelik, seda väiksemad on voolukogused. Eriti tundlikud on vooluhulgad toru raadiuse muutmisele. Kui toru raadius väheneb 2 korda, siis vooluhulk väheneb = 16 korda. · Frontaaltakistus. o Frontaaltakistus on võrdeline keskkonna dünaamilise viskoossusega . o Frontaaltakistus on võrdeline keha liikumiskiirusega u vedeliku suhtes. o Frontaaltakistus on võrdeline keha ristlõiget iseloomustava mõõtmega l. · Stokesi valem. o Ffront = 6 r u. o Kehtivuse eelduseks on langeva keha asumine kaugel vedeliku (anuma) piiridest, samuti keeriste puudumine. o Mõõtes langeva keha stabiliseerunud kiirust, on Stokesi valemi järgi võimalik arvutada keskkonna dünaamilist viskoossust. NB! Sõltub temperatuurist. · Laminaarne ja turbulentne voolamine. o Laminaarne e kihiline voolamine (korrapärane). Säilib vedelikuosakeste
Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohalmadalam õhurõhk kui tiiva - alusel pinnal. 24. SISEHÕÕRDEJÕUD. VISKOOSSUS. LAMINAARNE JA TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu abil. Kuid niipea, kui üks vedeliku või gaasikiht hakkab teise suhtes liikuma lõpliku kiirusega, tekivad nende kokkupuutepinnal tangentsiaaljõud, mis takistavad kihtide liikumist teineteise suhtes. Neid jõude nimetatakse sisehõõrdejõududeks. Sisehõõrdejõud on seda suuremad, mida suurem on vedelikukihtide liikumise kiirus üksteise suhtes
Seda tekkinud positiivset laengut (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F2=Bv, kus molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne hakkavad kompenseerima NO3-anioonid, milliseid nimetatakse emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. 33. Aerosoolid. Vahud. Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid.Vahud on süsteemid, kus dispersioonikeskkonnaks on =Bv, sellest v= - d/dx*1/cNAB, asendame d=RTdc : v=- tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest kogunevad Ag+ lähedusse
Kui kontsentratsiooni gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub mass m: m= - sD * dc/dx *t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F1= - d/dx * 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F 2=Bv, kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A =Bv, sellest v= - d/dx*1/cN AB, asendame d=RTdc : v=-dc/dx*RT/BcNA . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = RT/BN a=kT/B. LAPLACE VÕRRANDI TULETUS: kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c, siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste liikumiskiirus). Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt
V - kolloidlahuse ruumala N - dispergeeritud osakeste arv ruumalaühikus (kolloidosakeste kontsentratsioon) 1/2= 1/2= r23/r13 Kolloidlahuste osmootne rõhk on pöördvõrdeline osakeste raadiuste kuupidega, raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 7. Laplace võrrandi tuletamine Vt vihik 8. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: 4/3r3(1-2 )g = 6rv Valemis 4/3 r3 on kera ruumala, 1 - langeva keha tihedus, 2 - vedeliku tihedus, g - raskuskiirendus, sulgavaldis (1 - 2) vtab arvesse vedeliku üleslüket. 9. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig
Standardite ja tehniliste tingimustega on erinevate naftaproduktide kinemaatiline viskoossus normeeritud erinevatel temperatuuridel: 20oC, 40oC, 50oC, 80oC, 100oC juures. Kinemaatilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on ruutmeeter sekundi kohta (m2/s). Praktikas kasutatakse sellest miljon korda väiksemat ühikut - mm2 /s). Kasutusel on ka CGS- süsteemi ühik stooks (St) ja sellest sada korda väiksem ühik sentistooks (cSt)- inglise teadlase Stokesi järgi. 1 mm2/s=1cSt, 1cSt=10-6m2/s. Kaasajal kasutatakse võimaluse korral arvutite abi kütuste ja õlide parameetrite määramisel. Olgu siin toodud üks näide - arvutiga kontrollitav Ubbelohdi viskosimeeter (Schott KPG Ubbelohde Viscometer), mis on kasutatav vedelike viskoossuse määramiseks temperatuuridel kuni 363 K (90 oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5
Stefan-Boltzmani seadus musta keha poolt kiiratav kogu kiirgusenergia on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda asmtega. Wieni nihkeseadus annab ags lainepikkuse, mille juures on kiiratava energia maksimum. Päikeseenergia max on rohelises piirkonnas ja maapinna tavaline on 3-15 µm. keha kiiratav energia oleneb lisaks temperatuurile veel ka keha kiirgusvõimest (enamuse looduslike obj oma on vahemikus 0.9-0.98). Polarisatsioon - Stokesi 4 parameetrit. Peamised neeldumist põhjustavad ained: vesi, co2, CO, hapnik, osoon, metaan, dilämmastikoksiid. 2. Kaugseiretehnika. (Radiomeeter, paljukanaliline skanner, videospektromeetrid, aktiivsed süsteemid, infrapunased radiomeetrid, mikrolaineradiomeetrid ja radarid). (kaugseire peamiseks infoallikaks on obj lähtunud elektromagnetkiirgus). Infot annavad: kiirguse spekter või heleduse keskväärtus eri spektrip-k, heleduse varieeruvus ja korrelatsiooni uuritava obj
korral on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul. Seepärast on vooluvetes kasvavatel taimedel ümarad lehesabad asendunud lineaarsetega, leherootsud väga painduvad ja vastupidavad. Liikumatu vesi ei purusta, seetõttu saavad sellises vees taimed ilma tugikudedeta elada. Elusa tsütoplasma tihedus on lähedane vee omale. Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja. Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel: a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha tihedus, S vedeliku tihedus, - viskoossuskoefitsent. Vee viskoossus väheneb temperatuuri tõusmisel (1 kraadi korral 2,5%). Vajumise aeglustamiseks kujuneb mõnel organismil paks limakiht, teistel jätked jm. Taolisi temperatuurist ja tihedusest tingitud muutusi välimuses nim tsüklomorfoosideks, neid esineb paljudel planktoniorganismidel. Valgusreziim.
Gauss-Ostrogradski valemist saame ka II liiki pindintegraali geomeetrilise rakenduse. Nimelt kui funktsioonid f, g ja q rahuldavad piirkonnas V tingimust f x g y q z 1, siis piirkonna V ruumala Von arvutatav valemiga VV fdxdy gdxdz qdydz. Siit saame erijuhtudena valemid VV zdxdy VV ydxdz VV xdydz 1 VV 3 zdxdy ydxdz xdydz 3.2.4 Stokesi valem See võimaldab arvutada II liiki joonintegraali II liiki pindintegraali abil. Teoreem 15. Olgu pind ja tema rajajoon L siledad. Kui funktsioonid f, g ja q ning nende osatuletised f y , f z , g x , g z , q x ja q y on pidevad pinnal , siis kehtib Stokesi valem fdx gdy qdz qy g z dydz fz q x dzdx gx f y dxdy, L kus joonintegraal on võetud mööda joont L positiivses suunas pinna külje suhtes,
südame aju madal verevarustus toob kaasa Anamneesis kalduvus kokku rütmihäired, nt kiire teadvusekaotuse kukkuda koos lühiajalise siinussõlme teadvusekaotusega nõrkuse Aeglane pulss ja sageli esinevad sündroom / vegetatiivsed nähud nagu 303 Adamsi-Stokesi- peapööritus, iiveldus, Morgani hoog37, oksendamine, peavalu äge a-v blokaad Tahhükardilised Viivad südame õõnte täitumise Südamekloppimine südame häireteni ja seetõttu südame (palpitatsioonid), kiire pulss, rütmihäired, nt löögimahu vähenemiseni, nii et hingeldamine – õhupuudus,
annaabi.ee 
