..................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud allikad........................................................................................................................7 2 1. Sissejuhatus Hallitus on seeneniitidest kirme peamiselt orgaanilisel substraadil (nt. leival, juustul, puuviljal). Hallitust tekitavad peamiselt mullas ja taimejäänustel leiduvad niinimetatud hallitusseened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Üldtuntud roheka, sinaka või muu värvusega hallitust tekitavad rohelise ehk pintselhallituse (Penicillium), valget hallitust harilikult nutthallituse (Mucor) ja Rhizopus'e kolooniad. Need seened rikuvad toiduaineid, riiet ja muud, osa neist eritavad mürgiseid aineid
3. Eriline kasvuvorm, mujal ei esine 4. Sekundaarne ainevahetus, samblikuained 5. Paljunevad: a. Talluse tükkide abil b. Soreediga- koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber, paiknevad vabalt talluse pinnal c. Isiididega- koosnevad samuti nii seen kui ka vetikkomponendist d. eostega e. suguliselt Samblikute morfoloogilised rühmad 1. Kooriksamblikud - tallus on väike, kirmena tugevalt substraadil kinni. Puudel, kividel, maapinnal. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikud - lehtja, mitmeti kõverdunud tallusega, substraadile enam-vähem ligihoidvalt kasvavad samblikud. Näiteks kopsusamblik ja seinakorp. 3. Põõsassamblikud - maapinnal väikeste "põõsakestena" kasvavad või puutüvel rippuvad samblikud. Näiteks põdrasamblik, islandi käokõrv, puuhabe. SAMBLIKE RISTLÕIGE: 1
Sinavusseened – tarbivad toiduks säsikiirtes leiduvaid säilitusaineid (lihtsaid suhkruid ning tärklist); – tungivad sisse piki säsikiiri, 24. Kuidas võidelda sinavusseentega? Kiiresti vabastada tüvi koorest. Lühendada puidu ladustamise aega. Kasutada kiirkuivatamist. Töötlemine kemikaalidega saeveskis ja värvialusena kasutuses. 25. Mis on hallitus? Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). 26. Mis on pruunmädanik? Kõige levinum seenkahjustus. Hävitab puidutselluloosi. Eelistab okaspuitu. Ründab edukalt kõiki maja osi keldrist katuseni. Puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks. Märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Puidu niiskus 20-40 27. Mis on valgemädanik? Hävitab nii tselluloosi kui ka ligniini. Ründab nii leht- kui ka okaspuitu. Suhteliselt aeglane kahjustus. Puit muutub pehmeks ja kiudjaks. Väga erinevat värvi. Puidu
Loomadele on oluline ka muu heliga kaasnev info: heli tugevus (kauguse määramiseks), sagedus, heli suund, faas. Erinevatel loomaliikidel on erinevad võimed nende heli omaduste tajumiseks. Putukate kuulmiselundid on enamasti üsna lihtsad, paljudel kahetiivalistel on kuulmiselundeiks lihtsalt tillukesed tundekarvakesed tundlatel, mis helilaineist võnkuma hakkavad ja nii putuka kuulma panevad. Väga paljudel putukatel asub kuulmisorgan säärtes - see on seotud substraadil levivate võnkumiste vastuvõtmisega. Selline kuulmine on kasulik näiteks vaenlase avastamisel - rohukõrrel leviv krõbin mõne ämbliku liikumisest võetakse vastu läbi sääre ning putukas põgeneb. Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu)
liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimida I kategooria 35 taimeliiki, millest: 1. 4 sammaltaime 2. 10 sõnajalgtaime 3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil. Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupind. Sammaltaimed 1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis 2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii 3) suur paelsammal Metzgeria conjugata 4) kolmisseligeeria Seligeria patula SUUR PAELSAMMAL Metzgeria conjugata SUUR PAELSAMMAL Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta)
(Olli, Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014). Mõnedel sulgdiatomeedel on iseloomulik raaf ehk pikisuunaline lõhe pantsri kaanes. Raafi kumbki haru lõpeb polaarsõlmega. Sulgränivetikatel, kellel raaf puudub nimetatakse pikiteljel asetsevat struktuuritut osa pseudoraafiks või telgväljaks. Raaf ühendab rakusisemust väliskeskkonnaga (Olli, 2014). Raafi abil on ränivetikad võimelised substraadil liikuma. Rakud suudavad kontrollida oma positsiooni, näiteks pugeda mudasse kaitsmaks end kuivamise eest kui veetase langeb. Ketasränivetikatel ei ole sellist kohastumust vaja (Olli, 2010). Lisaks raafile esineb veel kaht tüüpi perforeeritust: lihtsad poorid ja keerukama ehitusega areoolid. Areoolid koosnevad heksagonaalsest kambritest pantsri kaanes, mis on üksteisest eraldatud vertikaalsete vaheseinte abil. Vaheseintes esinevad omakorda poorid, mis
HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB
vaheldumine) Paljunevad: Mittesuguliselt somaatiliste rakkude pooldumisega, pungumise teel või oiididega, koniididega e lülieostega( iseseisva liikumisvõimeta, tekivad koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad
Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub
sobivaid tuumi. Võib arvata, et selline seen on hübriid. Antud juhul moodustavad dikaarüoni tuumad, mis sobivad kahe bioloogilise liigikriteeriumi alusel eristatud liigi tuumadga. Nimelt selliste tuumadega monospoorsed hüüfid kultuuris kokku ei kasva, nad on interinkompatibiilsed. Möödunud aastal Moskva Ülikoolis kaitstud doktoritöös (Шнырева, 2005) käsitleti uut genotüüpide rekombinatsiooni tüüpi looduses, kus substraadil kasvav viljakehi moodustav dikarüootne mütseel võib vahetada tuumi eostest kasvama hakanud (homokarüootsete) hüüfidega, ise sel viisil korduvalt dikarüotiseerudes. Teiste sõnadega, dikarüootne mütseel liitub monokarüootsega ja moodustub mütseel kolme geneetiliselt erineva tuumaga, millede jaotumine sellel mütseelil kasvavatesse viljakehadesse on juhuslik. Shnyreva (Шнырева, 2005) nimetab uut rekombinatsioonitüüpi kitsamas mõttes mittemeiootiliseks.
reaktsioonimehhanismis ning hiljem taastudes. Kiirendab reaktsiooni alandades aktivatsioonienergiat, kuid ei muuda tasakaalu. Valksubstraatinteraktsioonid ensüümi katalüütilises tsentris Püruvaat –laktaadi dehüdrogenaas –> laktaat Phe, Ser, Lys katalüütiline triaad, toimub kabonüülse hapniku taandamine hüdroksüülrühmaks. Ensüümide regulatsioon Konkurentne pöörduv inhibeerimine - ravim seondub paremini kui substraat ning seetõttu ei ole substraadil enam võimalik seostuda. Reaktsioon on blokeeritud Konkureeriv inhibeerimine - etanooli ja etüleenglükooli koos esinedes eelistab keha etüleenglükooli, kui etanooli hulga suurenedes eelistab jälle etanooli. Mittekonkurentne pöördumatu inhibeerimine - aspiriin atsetüleerib tsüklooksügenaasi pöördumatult. Mittekonkurentne pöörduv inhibeerimine - inhibiitori seondudes muutub ensüümi aktsiivtsentri konformatsioon ning substraat enam sinna ei mahu. Nt
Väetised on anorgaanilised või orgaanilised ained, mis sisaldavad üht või mitut taimele vajalikku toiteelementi. Ühendit, millest taim omastab toiteelementi, nimetatakse toimeaineks. (Õun 1980) Mullas on tavaliselt kõige rohkem puudus lämmastikust, fosforist j a kaaliumist. Kohati ka kaltsiumist, magneesiumist ja mõnest mikroelemendist. Kultuuride kasvatamisel 12 rabaturbal või mingil teisel taimetoitaineid vähesisaldaval substraadil (põhk, saepuru jt.) tuleb aga kõik taimedele vajalikud põhi-ja mikroelemendid anda kas tahkete keemiliste ainetena või vees lahustatult toitelahustena. (Õun 1980) 13 1.5 Keskkonna happelisus pH on ökosüsteemide seisundi oluline näitaja ja mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. Näiteks, kui mulla pH on alla 3 või üle 9, kahjustuvad enamiku soontaimede juured
sihtmärgiga), - Hüdrofoobsuse otsimiseks - alküülrühmade liitimine alkoholidele, fenoolidele, amiinidele, karboksüülhapetele. - Vesiniksidemete ja iooniliste interaktsioonide saamiseks lisatakse alkohole, amiine. Nt vererõhualandaja etüülfenüül, 1000x aktiivsuse tõus fenüülrühma sidumisega. - Kasutatakse agonisti antagonistiks muutmisel (sidumispiirkondade olemasolu, mis looduslikul agonistil/substraadil on puudu. Sidumise aktiivsuse tõttu muutubki ühendi olemus antagonistiks agonistist). - - - - Ahelate pikendamist või lühendamist - Võib viia parema sidumise läbi suurema aktiivsuseni. - Tsüklite laiendamine või vähendamine (muudab siduvate gruppide asendit, sidumise tugevust), - Muudab siduvate gruppide asendit ja sidumise tugevust. Sarnane aromaatse tuuma asendajate asukoha muutustega. -
tipmistest rakkudest paljunemise lõppstaadiumis arenevad eoskotid neis endogeenselt tekkivate haploidsete kotteostega; Pandlad tekivad väga harva; Iseloomulik viljakehade olemasolu; Eoskotid paiknevad viljakeha pinnal või sees korrapäraselt reastatuna - eoslavana või ebakorrapäraselt, hajali rühmadena; Viljakehade põhitüüpe on neli: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla ja askostrooma; Viljakehad võivad areneda otse substraadil või ka stroomades, ebastroomades või mütseelipõimikul; Paljudel esindajatel olemas seenemügarad (sklerootsiumid); Tüüpiline kottseente juures on pleomorfism; Oluliste taimehaiguste tekitajaid; Palju samblikke moodustavaid sümbiotroofe, vähem mükoriisaseeni. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina - Äärmiselt erineva ehitusega: suhteliselt komplekssed niitjad vormid, üherakulised pärmitaolised vormid. Prk. Taphrina
· Toitkublikud e osmoregulaatorid on ka Golgi kompleksi päritolu; · Spermatosoidide akrosoomis hüdrolüüsib ensüüme, mis on vajalikud munakestast läbitungimiseks. 4.8. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude võime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: · aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) · mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) · intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus
· tehnoloogilised rakendused f) ensüümide tehnoloogilised rakendused · orgaaniline peensüntees · toiduainetetööstus · ravimitööstus · tekstiilitööstus Ensüümi aktiivsus ja selle määramine: Aktiivsuse määramiseks on tarvis määrata substraadi või produkti kontsentratsiooni muutumine ajas ehk reaktsiooni toimumise kiirus. Kuivõrd produkti kontsentratsiooni suhteline muutus on suurem kui substraadil, on eelistatum määrata reaktsiooni kiirus produkti tekkekiiruse järgi. Reaktsiooni kiiruse määramiseks tuleb kasutada meetodit, mis võimaldab eristada produkti kontsentratsiooni muutumise substraadi omast. Aktiivsuse ühikuks on kogus ensüümi, mis muundab kindla koguse substraati produktiks teatud kindla ajavahemiku jooksul. Kõige enam on aktiivsuse ühikuna kasutusel Unit, lühendina U või IU (International Unit). See vastab ensüümihulgale, mis muundab 1
Toitkublikud e osmoregulaatorid on ka Golgi kompleksi päritolu; Spermatosoidide akrosoomis hüdrolüüsib ensüüme, mis on vajalikud munakestast läbitungimiseks. 4.8. Tsütoskelett Eukarüootsete rakkude võime omandada mitmeid eri kujusid ja viia läbi koordineeritud ja suunatud liikumisi sõltub raku tsütoskeletist. Seda võiks nimetada ka raku muskulatuuriks, kuna ta osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Tsütoskeleti moodustavad 3 põhilist valguliste filamentide tüüpi, mis läbivad raku tsütoplasmat: aktiini filamendid e. mikrofilamendid (6-8 nm) mikrotuubulid e mikrotorukesed(25 nm) intermediaarsed filamendid (10 nm) Iga filamendi tüüp on moodustunud erinevatest monomeeridest, ning iga filament võib rakus
Siiski ei leia häid seoseid teiste indoeuroopa jumalatega. Kreeka jumalad on teinud läbi tugeva muutuse. Vahemere alustaust (substraat) ja indoeuroopa pealiskihistus (superstraat), siis on ka veel kõrvalkiht adstraat. Nende sümbioos on nii tugev, et kihistusi on raske eristada. Kreeka religiooni teebki omanäoliseks loominguline kombinatsioon, kust ürgkreekalikku on võimatu leida. · Kreeta-Mükeene religioonis on suurem mõju substraadil. · Klassikalise kreeka religiooni ajajärgu lõpetas Kreeka langemine Makedoonia võimu alla. · Hellenistlikus religioonis suurenes järsult idamaiste religioonide (adstraadi) mõju: Kybele. Sünkretismi (ida ja Kreeka religiooni aspektide põimumine) võtsid üle roomlased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioon oli lossikeskne. Loss oli ka kultuskeskus. Templeid polnud, polnud ka suuri kultuskujusid. Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud
määravas geenis, mis ei võimalda ensüüme korralikult importida. Selle tulemusel nende patsientide peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e.
kostioosi puhul vannitada ka 2,5%ses keedusoolalahuses 1520 minutit, karpkala maimusid 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. PILET 7 1)Saprolegnioos e dermatomükoos. Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul koerakke ja 6 seejärel toitub nendest. Arenemiseks vajab seen hapnikku
korralikult importida. Selle tulemusel nende patsientide peroksüsoomides pole peaaegu üldse vajalikke ensüüme ning tagajärjeks on raske ainevahetuse häire. Glüoksüsoomid taimedel. Taimedes olevad peroksüsoomid, mille ülesandeks on rasvhapete muutmine suhkruteks, mida kasvavale taimele hädasti vaja on. 13. Tsütoskelett I. Tsütoskelett osaleb sellistes protsessides nagu raku liikumine substraadil, lihasraku kontraktsioon, organellide ümberpaigutamine tsütoplasmas, tsütoplasma tsirkulatsioon, tsütokinees jne. Tsütoskelett puudub prokarüootsetel organismidel. Aktiini filamendid. F-aktiin ja G-aktiin. Treadmillingu nähtus. Aktiinifilamendi pluss ja miinus otsad. Aktiin on valk, mida eukarüootsetes rakkudes on kige rohkem, tema hulk vib olla kuni 5% raku kogu valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel
hape on äädikhape. 44 Tsellulaas Katalüüsib beeta-1,4-glükosiidse sideme hüdrolüüsi. Beeta-glükosidaas Hüdrolüüsib -sidet, -glükosiidid ei lähe. Spetisifiline just glükoosi suhtes, teise asendaja suhtes R pole spetsiifiline. -galaktosidaasi puhul on substraadil OH teistpidi, väga spetsiifiline ensüüm. Karboksüpeptidaas O O H2N O NH O R + H2O R OH +
Eestis tekkisid esmakordselt probleemid M74ga 1996. aastal Narva jõest püütud lõhede järglastel. MÜKOOSID · Saprolegnioos e dermatomükoos . Staffi haigus. Saprolegnioosi tekitajaiks on mitmed hallitusseened, peamiselt Saprolegnia ja Achlya perekondadest. Hallitusseened kujutavad endast peenikeste ja jämedate niitide kogumikku. Saproleegniad arenevad soodsalt surnud orgaanilisel substraadil (lõpnud kalad, nekrotiseerunud koed, surnud marjaterad joonise), kuid võivad kasvada ka elusatel kaladel. Viimasel juhul hakkab seen arenema kõigepealt vigastatud või patoloogiliste muutus tega kudedel. Oma elutegevusega suretab ta algul koerakke ja seejärel toitub nendest. Arenemiseks vajab seen hapnikku.Saprolegnioosi võivad haigestuda kõik kalad ja nende mari. Haiguse tekke peamisteks põhjusteks on kalade ja marjaterade vigastused või vee madal temperatuur
moodustajana). Helviksamblad ehk maksasamblad Helviksammaltaimed on vanimad fossiilselt tõendatud maismaataimed, neil puuduvad õhulõhed. Kõik helviksammaltaimed toodavad limast eritist, mis aitab neil niiskust imada ja säilitada. Paljudel on rakkudes nn õlikehad, mis kõrgemalt arenenud taimevormidel enamasti puuduvad. Sisaldavad aromaatseid ühendeid, mille kasutusvõimalusi uuritakse. Kasvavad eelistatult märjal substraadil, seetõttu tihti veekogude kallastel. Vajavad seensümbiondi olemasolu teatud eluetapil. Tihti tallusega eluvormid või jagunemine okstekslehtedeks väga lihtne (dihhotoomne). Lehtsamblad Lehtsammalde võrse on liigendunud varreks ja oksteks-lehtedeks. Lehtsammaldel ei ole enam leitud õlikehi, mis olid omased vetikatele ja esinesid ka paljudel helviksammaldel. Seensümbiondid puuduvad. Enamasti eelistavad kergelt kuni tugevalt happelist kasvusubstraati.
joon 9.12). Õige tRNA molekul indutseerib süntetaasil konformatsiooni muutuse, mis kiirendab aminoatsüleerimise reaktsiooni, samas aga "vale" tRNA süntetaasi struktuuri muutust esile ei kutsu ja ta jõuab enne ensüümi pinnalt lahkuda kui keemilise sideme süntees aset leiab.. Sellist valiku mehhanismi, mis põhineb reaktsioonide kiiruste erinevusel nimetatakse ka "kineetiliseks veerulugemiseks" ("kinetic proofreading"). Aminohappe valik toimub neil süntetaasidel, mille substraadil on keemiliselt lähedasi "valesid" aminohappeid (näiteks Ile, millel on lähedased Val ja Leu), samuti mitmeastmelisena. Kui "vale" aminohape ühendatakse tRNA'ga, siis hüdrolüüsib sünteataas tekkinud estersideme, mille tulemusena valesti sünteesitud produkt laguneb ja aminohape ning tRNA vabanevad. Seda reaktsiooni viib läbi süntetaasi eriline hüdrolüütiline tsenter, mis on osa esüümi aktiivtsentrist. Ka see hüdrolüütiline mehhanism toimub reaktsioonikiiruste
Valgemädanik ründab nii leht- kui ka okaspuitu ja esineb kahjustuse algfaasis. Valgemädanik esineb mis tahes hoone osas. Pehmemädanik, mis esineb hoonetes harvemini, hävitab tselluloosi. Pehmemädanik sõltub tugevasti niiskusest ja vähendab märkimisväärselt puidu tugevust. Lisaks esines elamutes veel hallitust ja vetikaid. Hallitus on kasvav mikroseente koloonia mingil seene elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened kasvavad nii materjalide pinnal kui ka sees ning neil on tähtis roll looduse ringkäigus puidu lõplikul lagundamisel huumuseks. Hallituse eoseid leiti kahe elamu (6006 ja 6017) köögi (niiskeim ruum) vundamendi ja seina pinnalt. Vetikad kasvavad kõikjal, kus on piisavalt vett. Kuigi vetikate peamine elukeskkond on vesi, elutseb puutüvedel ja vanadel kivimüüridel üherakuline rohevetikas, mis suudab elada õhus. Samblad e. sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed
seonduda, aga teda ei aminoatsüleerita. õige tRNA molekul indutseerib süntetaasil konformatsioonilise muutuse, mis kiirendab aminoatsüleerimise reaktsiooni. vale tRNA molekul süntetaasi konformatsioonilist muutust esile ei kutsu, jõuab enne ensüümi pinnalt lahkuda, kui keemilise sideme süntees aset leiab. kineetiline veerulugemine – valiku mehhanism, mis põhineb reaktsioonide kiiruste erinevusel. AH valik toimub neil süntetaasidel, mille substraadil on keemiliselt lähedasi „valesid“ aminohappeid, ka mitmeastmeliselt. (Ile, millel on lähedased Val ja Leu). Kui vale AH ühendatakse tRNA-ga, siis hüdrolüüsib süntetaas tekkinud estersideme. Valesti sünteesitud produkt laguneb ja aminohape ning tRNA vabanevad. 20 Viib läbi süntetaasi hüdrolüütiline tsenter, mis on osa ensüümi aktiivstentrist. Õige produkti hüdrolüüs on aeglane, vale kiire – kineetiline veerulugemine.
annaabi.ee 
