Sellisena on filosoofia teadus, mis uurib kõikjal peamiselt oleva olemust ehk seda, mis on oleva kui sellisena kõigest muust sõltumatuna olemas ja millele iseenesest omaseks on tema oma nimetus. 2. a) Mateeria all mõistab Aristoteles seda, mida iseenesest ei nimetata ei asja olemuseks, millekski kvantitatiivseks ega millekski muuks, mis olevat määratleb. Mateerial puudub määratlus ja ta on määramatu. Me ei saa pidada mateeriat substantsiks seetõttu, et ta ei ole miski, mis olevat määratleb. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Miski, mis tingib teatava asja eraldi olemise, on selle asja mateeria ehk tema olemasolu põhjus. b) Vormi all mõtleb Aristoteles ideekujundit – seda, mille tõttu mingi asi on see asi, mis ta on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja
rakendama koordinaatteljestikku, see aitas kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste loomisele Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga seaduse Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17
või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist substansidest. Kui nüüd "monaadi " defineerida kui lihtsatvaimset substantsi, siis võib eelmist otsust väljendada ka järgmiselt: 5) iga substants on kas monaad või koosneb nendest. Viimast lauset oligi vaja tõestada. Kuid, mis on monaad? L. defineerib selle "substantsiks ", millel pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest. Kuid samasuguseid monaade , kui mina, on teisigi -teised inimesed. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad,olgugi, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed
- T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest. Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Hitler tahtis, et kooliõpilased loeks seda
Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid
- K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. 1930ndatel Sveitsis kohtuprotsess- kaasuseks Siioni tarkade protokoll
ütleme missugune asi on. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal Mateeria Mateeria on see, millest mingi asi on. Mateeria ei ole substants, kuna ta ei ole miski, mida saab määratleda. Seega on mateeria määratlematu Vorm Vorm ehk ideekujund, midagi mille tõttu teatav asi on just selline. Vorm on ka mõistetav kui asja definitsioon. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutatavat. Asja substantsiks peetakse asja olemust, sugu, üldist ja substraati. Aristoteles räägib peamiselt võimalikkusest seoses mateeriaga. Tihtipeale võib mateeria esineda võimalikkusena, aga samas see tähendab vormi olemasolu. Samuti nagu mateeriatki saab võimalikkkust degineerida ehk määratleda või siis ei saa seda teha. Tegelikkust jägib ta peamiselt vormi seisuohalt. Nimelt on vormi puhul tegelikkusega tegemist kui saab määratleda kehaliselt, reaalselt või saab tema olemuse määrata
- K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad: Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. 1930ndatel Sveitsis kohtuprotsess- kaasuseks Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et
Monaaditeooria on Leibniz´i kuulsaim ja kaalukaim filosoofiline teos. Tema monaadid on metafüüsilised punktid. Monaadide vahel ei ole mingisugust kausaalset vastasmõju. Moodustavad korrapärase terviku. Talle avaldas suurt mõju Descartes. Millest tegelikkus oma põhialustes koosneb? See ei saa koosneda mingitest materiaalsetest osakestest. Metafüüsika substantsid on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Teisalt peavad need põhiosakased olema jagamatud. Miski materiaalne ei kõlba substantsiks, sest iga materiaalne ühik on jagatav. Ulatavusega substantsi ei saa eksisteerida. Kui substants ei saa olla materiaalne siis peab ta olema vaimne, hingeline. Ta peab iseennast substantsiks. Ta leiab, et substantse peab olema palju. Monaad on substants, mida on tõeliselt üks. Jagamatu. Monaadid on metafüüsilised põhiühikud. Tegelikkus koosneb ühikutest. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Hingede hulk on lõpmatu. Monaadi vaatenurk võib ajaga muutuda
või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist substansidest. Kui nüüd "monaadi " defineerida kui lihtsatvaimset substantsi, siis võib eelmist otsust väljendada ka järgmiselt: 5) iga substants on kas monaad või koosneb nendest. Viimast lauset oligi vaja tõestada. Kuid, mis on monaad? L. defineerib selle "substantsiks ", millel pole osi,mida on ainult üks. Ta on jagamatu, kuid see ei tähenda seda,et tal puudub oma sisemine struktuur. Niisiis, olen ma inimene, arutab L. Olen ühik, olen substants ega koosne teistest substantsidest. Kuid samasuguseid monaade , kui mina, on teisigi -teised inimesed. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad,olgugi, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed
Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima
Koolkonna rajaja ja esindaja oli L. Hjelmslev. Oli truu Saussure'ile ( sellegi poolest erinev tegevus Saussure'ist slosoofiliste aluste poolest) ning temaga koos tegutsesid H. J. Uldall ning V. Br ndall. Kritiseerisid Praha lingv ringi. Hjelmslevi glossemaatika definitsioon - glossemaatika tegeleb glosseemidega - keele tähenduslike elementidega. Glosseem on nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses kui ka intonatsioon. See on semiootiline distsipliin. H nimetab keelt vormiks ja substantsiks. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, , mis seob tähistatavad tähistajatega. Märgifunktsioon tüübid: - vastastikune sõltuvus ehk interdependents - ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon - sõltumatus - konstellatsioon Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone (käänded, sugu jt). H väitis, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes. Keeleteoorias on kõige olulisemad siiski Praha lingistid
organisatsiooni ja paigutuse järele, kuhu tema laev kuulub. See pole lihtsalt uus küsimus vanast liigist. See on uut liiki küsimus. GILBERT RYLE (190076), inglise filosoof, 1945-68 Oxfordi filosoofiaprofessor, 194771 ajakirja Mind peatoimetaja. Oli üks nn tavakeele filosoofia juhtivaid esindajaid, mõjutatud hilise Wittgensteini vaateist. Peateoses The Concept of Mind (1949) ründas Descartes'i dualismi, nimetades seda "tondiks masinas" vaimu omaette substantsiks pidamine on kategooriaviga. Kaitses ise biheiviorismile lähedasi vaateid. Teisi tähtsamaid teoseid: Dilemmas (1953); Plato's Progress (1966). [1842] 6
3 d2 3 µ p kus d on molekulide efektiivne diameeter . Selle all mõis-tetakse kokkuleppeliselt kaugust, milleni põrke korral lähe-nevad teineteisele kaks sarnast molekuli. See kaugus sõltub molekulide kiirusest, seega temperatuurist. Oluline on siin meeles pidada, et difusioonitegur oleneb tem-peratuurist võrdeliselt T 3/2-ga ning pöördvõrdeliselt rõhust. Difusioon toimub ka vedelikes ja tahketes kehades. (2) Soojusjuhtivus. Siin on ülekanduvaks substantsiks kaootiliselt liikuvate molekulide kineetiline energia, ikka kõrgema temperatuuriga osast madalama temperatuuriga piirkonda. Pinda dS aja dt jooksul läbiva soojushulga dQ annab Fourier' valem: dT d Q= - _ dS dt , (12) d x kus - soojusjuhtivustegur, dT/dx - temperatuurigradient. Soojusjuhtivustegur avaldub i k 8R 1/2 _= T , (13) 3 d2 µ 3
loomadest. Inimese peamiseks erinevuseks loomadest peetakse mõistust. Mõistus annab inimesele võime luua erinevaid abivahendeid ning mõelda erinevate probleemide üle. Aristoteles arvates eristab meid teistest loomadest ka võime teha vahet õiglusel ja ebaõiglusel ning headusel ja kurjusel . · Klassikaline filosoofiline antropoloogia vaatleb inimest kui liit substantsi. Kõige levinumate seisukoha kohaselt jaotatakse inimene kaheks substantsiks kehaks ja hingeks. Kõiki kehi, mis suudavad liikuda, loetakse elusateks. Liikumise võime annab kehale hing mida loetakse keha elustavaks printsiibiks. Mõnikord jaotatakse hing veel omakorda kaheks substantsiks kehaliseks hingeks ja Intellektiks. Kehaline hing kui hinge alam osa alla kuuluvad inimese erinevad iseloomujooned ja tunded ja tunnetused. Intellekti juurde kuuluvad aga mõtlemine ning tõe ja õigluse ära tundmine.
Kõik see, mida niisugune "vorm" ei sisalda, kuid mis ilmselgelt kuuluks uuritava objekti tühjendavasse kirjeldusse, paigutatakse teise hierarhiasse, mis "vormi" suhtes mängib "substantsi" rolli. Sisu ja väljendusvormi abil ning ainult selle abil eksisteerib vastavalt sisusubstants ja väljendussubstants, mis ilmnevad vormi projekteerimisega mõttele, just nagu avatud võrk heidab oma varju alla jaotamata pinnale. Keelelise väljenduse puhul on substantsiks hääl või kiri, vormiks aga selle liigendumine häälikuteks või kirjatähtedeks (foneemideks või grafeemideks). Peirce (1839-1914) Loogika -- teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid
Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima.
Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin. Saussure jaoks on keel idee. (Kõne on keele vari, kahvatu ja moonutatud realisatsioon.) Meie maailma tingimused on väljaspool maailma. Aristoteles väidab, et ideed on tõesti olemas, kuid ideest ei piisa, sest igal asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana
Seega on glosseem nii sõna, morfeem, sõna järjekord lauses (kui see muudab tähendust) kui ka intonatsioon. Glossemaatika on semiootiline distsipliin. Saussure jaoks on keel idee. (Kõne on keele vari, kahvatu ja moonutatud realisatsioon.) Meie maailma tingimused on väljaspool maailma. Aristoteles väidab, et ideed on tõesti olemas, kuid ideest ei piisa, sest igal asjal on lisaks veel materiaalne põhjus ideelisele (formaalsele) lisaks. Hjelmslev nimetab neid vormiks ja substantsiks (idee/keel ja mateeria/kõne). Lisaks sisaldab märk suhet iseenda ja endast väljaspool asuvate märgisüsteemide vahel. Keel koosneb neljast komponendist, mille vahel esinevad erinevad suhted. Suhe tähistaja ja tähistatava vahel on kõige olulisem, see on märgi funktsioon. Keel on eelkõige semiootiline süsteem, mis seob tähistatavad tähistajatega. Lisanduvad terminid mutatsioon (seotud determinatsiooniga, üks näitaja võib muutuda, teine püsib samana
leiduvast mulgust algab juurekanal, mis avaneb hambaõõnde. Hambaõõnt täidab sidekoest, veresoontest ja närvidest koosnev hambapulp. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiin sarnaneb välimuselt luusubstantsiga, koosnedes rakuvabast lubjastunud põhiainest, mida läbivad hamba pikiteljele risti asetsevad peened kanalid.Dentiin ümbritseb hambaõõnt ja moodustab hamba peamise massi. Email katab lühikroonilistel hammastel hambakrooni ja on organismis kõige kõvemaks substantsiks, lähenedes tugevuselt kvartsile. Tsement moodustab hamba välimise osa, kattes seejuuures kas ainult hambajuurt või kogu hamba välispinda. Ehituselt sarnaneb luukoega, kuid temas puuduvad luukanalid. Hambad paiknevad sümmeetriliselt. Mälumisel kokkupuutuvaid hambapindu nimetatakse mälumispindadeks. Esialgselt suhu ilmunud hambad on ajutised, neid nimetatakse piimahammasteks ja nad asenduvad jäävhammastega. Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse
Juba esindab dualismi e 2 alget: tume ja hele. Hele-aktiivne alge; tume-passiivne Rõhutab seda, et maa on kerakujuline-liikumatu täidetud kera Tema kaudu tuleb mängu Antiikaja ratsionalism-mõistus "Laps on hea filosoof" III Pythagorase koolkond Mees, kes rajas oma õpetuse-tulevad õppeasutused, pedagoogika. Oli tõeline autoriteet, õpilased võrdlesid teda Apolloga (valgus)9 Tema teoreemi valmimisel ohverdati 100 härga Substantsiks on kvantiteet e kõik on mõõdetav (eri vormides: kaalutav, mõõdetav jne) Tõstis eriti esile arve-nende vahel peab olema korrastatus; arvudega seostub ka poliitilise filosoofia algus/sissetulek; ka riigis peab olema selline korrastatus nagu arvude vahel Uskus hingede rändamisse (india mõju), on sellega eeskujuks Platonile Meditsiin huvitas-muusikateraapia (muusika tervendav) PLURALISM (mitme alge käsitlus) Kujunemise etapid: I Empedokles
See kujutab endast üleminekut tunnetuselt, et ma olen, tunnetusele, mis ma olen mis on inimeksistentsis olemuslik. Ratsionalismi vaimus peab Descartes inimolemisele olemuslikuks mõtlemist, seevastu kui inimese meeleline külg taandub teisejärguliseks. Vastavalt on meeled ka teadmiseallikaina mõtlemisega võrreldes teisejärgulised. Substants tähendab Descartes`i sõnakasutuses midagi, mis ei vaja oma olemasoluks mitte midagi teist. Nähtust saab nimetada substantsiks, kui tema olemasolu ei sõltu millestki teisest (Principia I, 51). Näiteks nähtuste omadused ei saa seetõttu olla substantsideks, kuna omadus sõltub asjast, mille seisundiks (Descartes ütleb: mooduseks) ta on. Substantsina käsitatav nähtus peab niisiis olema mõteldav ilma et oleks vajadust sellesse 11 seosesse kaasata ühtegi teistlaadi mõistet
Hegel eeldab, et igal rahval on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim ühe rahva piiridest ja teostab ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja on seega vaba. Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba. Tada saamine on mõistuslik, s.t. ajalugu on siis mõistuslik. Mõistus on substantsiks, mille- st ajalugu on tehtud. See eeldus tuuakse ajalukku sisse filosoofiast ja seda 9 Kuid kus see vaim on? Kus te seda venelaste vaimu näete? (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 13 saab põhjendada filosoofias. Ainult selle toob filos. sisse. Ilma selle ideeta ei ole ajaloost kirjutada võimalik. Hegel oma ideid ei põhjenda. Mis on mõis- tuslik — ta ei seleta10 .
sõltumatust eraldi vaadelda, sest "põrkuvad kiired" peaks tekitama hajumise, mida tegelikkuses ei täheldata. Ajaloost. Ajaloolises plaanis on valgusnähtuste uurimine vast üks kõige dramaatilisema arenguga füüsikavaldkondi. Juba põhikontseptsiooni areng (vaheldumisi kord laine, kord osake) näitab, et tegu on tavaterminites raskesti kirjeldatava objektiga. Et valguse puudumisel kaotab inimene suurema osa oma orienteerumisvõimest, loetakse teda peaaegu et jumalikuks objektiks (substantsiks?). Paljudes religioonides - ristiusk kaasa arvatud - algab maailma ajalugu just valguse loomisest. 91 Kiirte sõltumatus: ristuvate prozektorikiirte lõikepunktis ei toimu mingit valguse hajumist ega nõrgenemist. Laineteooria. Veel enne Newtonit, 1678.a., tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens
uued reeglid. See on uus klassi- või kastimoraal. Tarbimise mõiste Tarbimine ei ole mitte materiaalne praktika ega "külluse" fenomenoloogia, selle määratleb mitte toit, mida me sööme, mitte rõivad, mida kanname, mitte auto, millega sõidame, mitte kujundite või teadete kõneline või visuaalne sisu, vaid ainult see, kuidas see kõik organiseerub märgiliseks substantsiks. TARBIMISEL EI OLE PIIRE On kõikide asjade ja teadete virtuaalne tervik, mis moodustab kaasajal enam-vähem sidusa diskursuse. Et saada tarbimise objektiks, peab asi muutuma märgiks, st kaotama oma sideme reaalsusega ja saama tähenduse vaid seostes teiste asjadega. Oluline on vaid erinevus. Tarbimine on süstemaatiline märkidega manipuleerimine. Ja need märgid paljunevad lõputult ja alati on midagi puudu. Märgi mõiste
annaabi.ee 
