Heausklikuks omanikuks pole võimalik saada, kui omandatud ese on varastatud. 3. Era- ja avaliku õiguse eristamine 1. huviteooria 2. subjektiteooria 3. täiendatud subjektiteooria 4. subordinatsiooniteooria 3.1. Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Reguleerimisese Reguleerimisme etod Avalik subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana käsk ja keeld õigus ja seda võimu ka realiseerib privaatautonoomia Eraõigus isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted
ka eraõiguslikus vormis. Kaheastmeline menetluson menetlus, kus esimeses astmes tehakse avalik-õiguslikus vormis mingi otsus, nt riigihankemenetluses selgitatakse välja hanke võitja. Teises astmes sõlmitakse hanke võitjaga eraõiguslik leping. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamisteooriad -Huviteooria -Subordinatsiooniteooria- avaliku õigusega on tegemist, kui õiguse subjektid on üksteisele allutatud, nende vahel on subordinatsioonisuhted. - Modifitseeritud subjektiteooria ehk eriõigusteooria - avaliku õigusega on tegemist, kui tegutseb riik või muu halduse kandja erilises positsioonis, milles igaüks olla ei saa (omab eriõigusi). Avaliku halduse ajaloolise kujunemise põhietapid Võrreldes eraõigusega ja karistusõigusega on noor õigusvaldkond. Tekkis riigiõigusega enam-vähem samal ajal, sest tegemist on konkretiseeritud riigiõigusega (sõltub suuresti riigi põhikorrast, st põhiseadusest) 17. ja 18
Kaasajal on kahe peavaldkonna eristamiseks enam levinud nn subjektiteooria, mille kohaselt on eraõiguses õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted, avalikus õiguses on õiguse subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsioonisuhted4. Tubakaseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, sest suhte reguleerija pooleks on avalik huvi, mistõttu valitsevad tubakaseaduses eelkõige subordinatsioonisuhted. Riik on kehtestanud tubakatoote pakendile nõuded, samuti müügiedenduse ja tubakatarbimise keelud ja piirangud, seega seisab kõrgemal astmel riik. 2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44-45 3 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 44 4 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 45 4.1 Milliseid täielike ja mittetäielike õigusnormide liike õigustloov akt sisaldab?
Kristel Voltenberg Riik omakorda valvab advokatuuri järele, kuidas viimane nende ülesannetega hakkama saab. Samas vaba- neb riik vahetust järelevalvest advokaatide üle. Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigiorganite vahel, ei ole subordinatsioonisuhted, vaid üldjuhul koordinatsioonisuhted. Konkreetsemalt: ministeeriumid mitte ei juhi, vaid koordineerivad oma haldusalas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiitsministeeriumi pädevuses muuhulgas sõltumatute õiguskutsete esindajate, s.o notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine.*23 Eeltoodu alusel peaks tegemist olema aruka koostööga.
akte; 3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus- tes.*7 Kohtuniku täielik iseseisvus ja sõltumatus on mõistetav ja ainuvõimalik kohtuniku põhiülesande täitmisel õiguse mõistmisel. Kohtunik ei ole aga vaba kohtu administratiivsete ülesannete täitmisel.
TSÜS § 3 3) Täiendatud subjektiteooria avaliku võimu kandja antud suhtes. Era ja avalikuõiguse reguleerimisemeetodid ja ese: · Avalikuõigus: esemeks subordinatsioonisuhted, milles üks pool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4) meetodiks käsk ja keeld Tsiviilõiguse printsiibid Eraõigus: esemeks isikute vahelised varad ja isikute vahelised suhted; meetod privaatautonoomia 1
Kuid õigus ei ole lihtne ühiskonnas eksisteerivate huvide resultaat. Õigusega saab ja tuleb luua nende huvide jaoks õiglane kord. Ka menetlus peab olema õiglase iseloomuga. 4. Juristiks tuleb õppida. Juristi elukutse formeerus 3. sajandil eKr. Neid on alati vajatud ja arvamust austatud, aga mitte armastatud. Vastumeelsuse põhjused: üks pool ei pruugi otsusega rahule jääda (erapoolik), asutakse lähedal avalikule võimule, suhted on tihti nendega subordinatsioonisuhted, süüdistatakse bürokraatias, nende keel on raske, rahvas ei mõista seadusi nii nagu juristid, erinevad juristid lahendavad asju erinevalt, juristid on suhteliselt jõukad ja seega võidakse end alaväärsena tunda. Juriste eristab teistest erialane ettevalmistus, juriidilise tegevuse professionaalsus ja tegevuse allutamine õiguse doktriinidele, teooriatele, käitumisjuhistele Juristiks tuleb õppida, et vähendada pingeid juristi elukutse ja ühiskondliku arvamuse
AH ülesanded: 1) Avaliku korra ja julgeoleku kaitse 2) Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine 3) Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine 4) Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine 5) Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid Tsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite ülaosas. Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Vastavalt organitele on astendatud nende poolt antavad haldusaktid. See tähendab, et kogu süsteem on hierarhiline, kus alamal astmel seisev haldusorgan võib väljastada vaid akte, mis on kooskõlas kõrgemal astmel asuvaga. Tegemist on pädevuse vertikaalse jaotumisega erinevate organite vahel. Detsentralisatsioon otsustava võimu paiknemine organisatsiooniliste tasandite alaosas. Detsentralisatsioonisüsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted, kus üksused on õiguslikult
Eraõiguse normid saavad kehtida aga igaühe suhtes, sh riigi suhtes, kui riik osaleb eraõiguslikes suhetes. 3) subordinatsiooniteooria Avaliku õiguses ei ole õigussuhte pooled võrdsed, iseloomulikud on alluvussuhted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Eraõiguses on pooled võrdsed, alluvussuhted puuduvad, vaid eraõiguse subjektid saavad vabalt oma käitumist määrata (privaatautonoomia) ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu,
valdkondi. Kaasajal subjekti teooria õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhtes). Avaliku õigusega on tegu siis, kui õiguse subjektid on õigussuhetes alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa alati õigusvaldkondi eristada ka eraõiguses subordinatsioonisuhted. Subjektiteooria täiendamine aitab aga õiguse valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esinev vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus
jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem
jõule hierarhilisse süsteemi, milles ükski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktiga; üldaktide primaat üksikaktide suhtes. Kõik avaliku võimu kandjad, kellel on õigus anda üksikakte, on kohustatud järgima, et need oleksid kooskõlas üldaktide, eelkõige seadustega; madalamalseisva organi üksikakt ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi üksikaktiga. Ka üksikaktide süsteemis esineb vastav astendus, mille aluseks on subordinatsioonisuhted; 2) egaalsus. See tähendab esiteks seda, et õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning eeldustel võrdsetena. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Teiseks tuleb õigust rakendada kõikjal ühetaoliselt 20 §4. Haldusõiguse süsteem
ainult mõned üksikud eraõiguslikud killud. Kaasajal on selge, et osa avaliku õiguse norme kaitseb erahuve ning mitmed eraõigusnormid võivad lähtuda avaliku õiguse huvidest. Põhiliseks teooriaks on subjektiteooria kus toimub diferentseerimine teineteisega suhtlevate subjektidega, kui subjektid on omavahel võrdsetes sidemetes (koordinatsiooni sidemed) siis valitseb nende vahel eraõigus, aga kui üks objekt on teisele allutatud on tegemist avaliku õigusega. Kuigi võib subordinatsioonisuhted olla olemas ka eraõiguses. Jaotamine erinevatesse alamvaldkondades on sõltuvalt riigist või teadlasest vms olla üsnagi erinev. Skeemid loodetavasti veebist. Ehk siis ei ole olemas ühte ja ainuõiget õigussüsteemi ning leppida tuleb seisukohtade paljususega. Eraõiguse üldobjektiks on just omandisuhted ning sellega on seotud objektid ja subjektid. Selle kõige tähtsamaks osaks on tsiviilõigus ning see pärineb juba rooma õigusest
1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3. meetod eraõiguse puhul on lubatud see, mis ei ole keelatud; avaliku õiguse puhul lubatud on vaid see, mis on lubatud
Riigihaldus laiemas tähenduses (kaudne + otsene riigihaldus) on avalik haldus, mida teostatakse avalikes huvides. Otsese riigihalduse puhul täidab riik teatud haldusülesandeid ise. Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusülesannete täitmise iseseisvatele õigussubjektidele. 1.4 Halduse organisatsioonilised süsteemid. 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) a. Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. 31 b. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) a
Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviilõigus; 2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4
institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte
Tehakse vahet ka kollegiaalsete (sinna kuuluvad teatud isikud ja otsustusi võetakse vastu kollegiaalselt vabariigi valitsus, linnavalitsus) ja monokraatsete (otsustusi võetakse vastu ainuisikuliselt president, ministrid, ametite ja inspektsioonide direktorid) organite vahel. 4. §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem subordinatsioonisuhted hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem koordinatsioonisuhted Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem
5) avaliku või suletud konkursiga. Avaliku teenistuse, riigiaparaadi ning kohalike omavalitsuste aparaadi, samuti vastava halduspersonalitegevus peab kaasajal tuginema rangelt õiguslikule alusele, milles on reguleeritud kõik alused, juhud ja kord (sh kohustused, óigused ning vastutus; pädevus ja funktsioonid).Reguleeritud peab olema nii organisatsiooni struktuuriüksuste hierarhia ning seosed kui ka personali hierarhia ja subordinatsioonisuhted, kusjuures organi või ametiisiku haldusakti andmise õiguse korral ka tema antavate haldusaktide koht õigusaktide hierarhias ning kõik vastavad protseduurid.Sätestatud peab olema, kellel on hierarhias teise suhtes ning millistel tingimustel: 1) vetoõigus (absoluutne või suspensiivne ehk viivitav); 2) delegeerimisõigus (kellele ning mille alusel, juhtudel ja mahus); 3) tegevuse seaduslikkuse kontrolli (teenistuskontrolli) ning järelevalve õigus;
institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ametikandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Juhataja (monokraatne/kollegiaalne) Osakond haruosakonnad, filiaalid (ülesanded ja volitused põhimäärustes) Talitused, bürood Amet (üksikisik, ametijuhend) §4 Halduse organisatsioonilised süsteemid 1. Tsentralisatsioonisüsteem ja detsentralisatsioonisüsteem (hierarhiline alluvus) Tsentralisatsioonisüsteem - subordinatsioonisuhted - hierarhiline süsteem õigusaktide ja organite hulgas - kõrgemalseisval organil on interventsiooniõigus. Detsentralisatsioonisüsteem - koordinatsioonisuhted - Haldusorganid, mis ei asu ühtses hierarhias riigi haldusorganitega. Iseseisvad JI-d. 2. Konsentratsiooni- ja dekonsentratsioonisüsteem (otsustamisõigus) konsentratsioonisüsteem - kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem - otsustamine on antud erinevate organite kätte
ametnikud õigustatud: juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastuvõetud haldusakte; rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas. Siin on iseloomulikud subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Teiseks, kui riikliku järelevalve teostamise õiguslikuks vormiks on protest, ei saa järelevalveorgan langetada iseseisvalt otsust õigusakti või toimingu seaduslikkuse 2. Riiklik järelvalve seotud üksnes õiguspärasuse järelvalvega. Tegemist
Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. Ühes sellega taanduvad KOV-de ja riigi keskhalduse subordinatsioonisuhted, mis asendavad riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks on detsentralisatsiooniprintsiip, mis näitab ühtlasi seda, missugune on ühiskonna demokratiseerituse aste. TERRITORIAALSUSE TUNNUS Sõltuvalt riikliku korralduse vormist on tegemist kas unitaarsete või föderatiivsete riikidega, mille territoorium on täidesaatva võimu teostamise korraldamiseks jaotatud nn haldusjaotuse üksusteks
Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest
Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest
Näiteks samal tasandil olevate teaduste vahel esinevad koordinatsioonisuhted. Kuid need teadused on enamasti ühe tead- missüsteemi all. Näiteks sellised suhted esinevad kolmandal tasandil efektiivsusteooria, plaanimis- teooria, normeerimisteooria vahel. Neid tööstusökonoomika osasid on tegelikult veelgi. Kuid näiteks neljandal tasandil tööstusökonoomika, põllumajandusökonoomika, kaubandusökonoomika jt vahel. Subordinatsioonisuhted esinevad selliste teadmissüsteemide vahel, mis kuuluvad erineva- tesse tasanditesse. Kuid madalam tasand on alati kõrgema tasandi osa. Selline alluvussuhe esineb näiteks majandusteaduse ja tööstusökonoomika vahel. Majandusteadus ise asub neljandal tasandil, kuid tööstusökonoomika kolmandal tasandil. Läbivsuhted seovad sisekontsentreid, mis esinevad kõikidel tasanditel. Näiteks alates kõige madalamal tasandil olevast teaduslikust üksikkäsitlusest
annaabi.ee 
