Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori. Mis ühele on pinget tekitav, ei pruugi seda olla teisele. Kui hommikul ärkame enamasti pingevabalt, siis edasi piisab sellest, et kraanist ei tule vett või keegi ütleb halvasti ning tekib pinge. Kui me ei suuda neid olukordi lahendada, siis jääb neist jääkpinge. Seetõttu oleme edasistele stressoritele juba tunduvalt vastuvõtlikumad, võime hakata halvasti ütlema ja üliemotsionaalselt käituma. Stressi tunnused: tekib
Nimi: Jekaterina Luidalepp Rühm: Õ2- 4 Variant 1 1. Tähtsamate polüsahhariidide esinemine toiduainetes. 2. Makrotoitainete soovitav vahekord päevases toiduratsioonis. 3. Mis on laktoostalumatus, toitumissoovitused laktoostalumatuse korral. 4. Mida nimetatakse oksüdatiivseks stressiks, nimetada oksüdatiivseid stressoreid. 1. Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks (kiudaine) polüsahhariidideks. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja vees lahustumatuteks. Kuna nende funktsioonid organismis on erinevad, peaks toit sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju köögiviljades, puuviljades ja marjades. Neid leidub ka kaeras, rukkis ja odras. Lahustuvad kiudained pidurdavad glükoosi imendumist peensooles ja
Paljude elukutsete puhul, näiteks reklaami- ja müügiagendid, sekretärid, õed, õpetajad, sotsiaaltöötajad jt, on lisaks tööl esinevatele stressoritele tööstressi ohuks ka läbipõlemine. Mis on läbipõlemine (burn out)? Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töö-kohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne). Toimetulek tööstressiga Tööstress on pingeseisund, kus on kogunenud palju stressoreid. Kokku on olemas üle saja erineva stressori. Mis ühele on pinget tekitav, ei pruugi seda olla teisele. Kui hommikul ärkame enamasti pingevabalt, siis edasi piisab sellest, et kraanist ei tule vett või keegi ütleb halvasti ning tekib pinge. Kui me ei suuda neid olukordi lahendada, siis jääb neist jääkpinge. Seetõttu oleme edasistele stressoritele juba tunduvalt vastuvõtlikumad, võime hakata halvasti ütlema ja üliemotsionaalselt käituma
untsu." · ,,Olen karistuse ära teeninud." · ,,Surm võiks olla vabanemine. Levinuimad tunnetushäired 1. Negatiivsed ennustused 2. "Kas kõik või mitte midagi" 3. Ennatlike järelduste tegemine 4. Silmaklapid 5. Isiklikult võtmine 6. "Peaks" - laused Naised · Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini · Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Mehed Meestel võivad meeleolumuutused avalduda pigem suurenenud ärrituse kui kurbusena. Te võite muutuda: · rahulolematuks, · kergesti solvuvaks, · keevaliseks, · rahutuks, · agressiivseks. Seejärel esitage endale üks või mitu alljärgnevatest küsimustest · "Mis minu peas praegu sünnib?" · "Mida ma mõtlen?" · "Mida ma endale sisendan?" · "Mida ma tajun olukorrast, mis selle tunde vallandas
Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest
2 Lähedase surm Vaimne- või füüsiline haigus Kiusamine Stress ja aju areng Aju ahelad ja hormoonsüsteemid on formuleeruvad ja aktiveeruvad varases eluetapis. Need neurobioloogilised keha süsteemid aitavad säilitada elujõulisuse ja on vajalikud ellujäämiseks nii varases lapsepõlves kui terves ülejäänud elus. Kui laps või täiskasvanu kogeb stressoreid, püüab keha reguleerida stressi läbi keha läbivate hormoonide vabastamise. Pikaaegse või tiheda stressi tagajärg võib kasvatada füüsilise ja vaimse tervise probleeme varases lapsepõlves. Kuna ajukurdude on varased lapsepõlves väga haavatavad ning varased stressorid võivad avaldada olulistele aju ühendustele mõju. Seega võib toksiline stress muuta või kahjustada ajukurdude moodustumist ja põhjustada lastel väiksemat aju suurust.
Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada. Ning kui pidev stressiolukord kestab pikemat aega, muutub see haiguslikuks Lühiaegne stress pole midagi hullu. Aga haiguslik on ta juba siis, kui teda võiks nimetada depressiooniks. See tähendab, et ma ei taha midagi teha, mind ei huvita mitte miski, mu liigutused on ka aeglased-uimased, ma ei söö, ei maga.
niiskus ja happeline keskkond haavas. Psühhosotsiaalsed faktorid haavaga patsiendi hindamisel. Psühhosotsiaalne hindamine on oluline selleks, et selgitada välja patsiendi ja hooldaja motivatsioon ravireziimiga toimetulekuks. Hinnatakse patsiendi : Vaimset seisundit, võimet õppida, õppimisstiilile ja õppimisbarjääre. Depressiooni esinemist. Sotsiaalse toetuse olemasolu. Alkoholi tarvitamist või ravimsõltuvus. Väärtushinnanguid ja elustiili. Seksuaalelu Stressoreid. Haava hindamise sagedus. Kõiki patsiente hinnatakse pöördumisel. Kui haige on ägeda haigestumisega või traumaga kirurgia osakonnas või intensiivravis hinnatakse patsienti igal ümberpaigutamisel, et ennetada nahakahjustuste ja lamatiste teket. Haava hindamist teostatakse iga päev või kuni iga kolme päeva tagant, sõltuvalt haava põhjustest ja patsiendi seisundist. Näiteks täieliku haava hindamise võib teha harvemini patsiendil,
Järjest sagedamini avaldatakse arvamust, et just psühhogeensed reaktsioonid määtavad ära stressi tegeliku kujunemise, toime ja tagajärjed inimese organismis. (Paju, Raudsik 2007) STRESSORID Iga inimkehani jõudev signaal peidab eneses teatud sõnumit, millele organism tavaliselt ka vastab. Signaali edasikandmist toimetab hästi toimivad süsteemid. Inimorganismis pinget tekitavaid ärritajaid nimetatakse stressoriteks. Stressoreid on eri tüüpe: o Psühholoogilised (emotsionaalsed üleelamised, meenutused) o Bioloogilised (kehaline pineg, töö, toit) o Füüsikalis-keemilised (temperatur, arvuti, teleri, mobiiltelefoni kiirgus) o Sotsiaalsed (haigusetekitajad, trauma, operatsioon) o Kultuuristressorid (haridus, kultuurikeskkond, religioossus) Keha reageerib alati igat tüüpi stressorile, millest organism aru saab ja millele ta vahetult vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE?
· töövahendite puudus; · halvasti organiseeritud töökoht; · juhtkond ja juhtimisstiil; · suhted kolleegidega, organisatsioonikliima; · ületunnid; · ebaselged tööülesanded (Nurmoja 2003: 14). Ajapuudus on üks põhiline organisatsiooniline stressor. Autor aga arvab, et tegelik tööstressor on hoopis inimese oskamatus aega planeerida. Mare Teichmann oma artiklis ,,Tööstress kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis" (2002: 6) toob välja veel olulisi stressoreid, mille põhjuseks on töökeskkond: · liiga palju või liiga vähe tööd; · tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine; · palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada; · töö tulemuse mittetunnustamine; · ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes; · vägivalla esinemine. Stressoriks võib olla mis tahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tööstressi tegurid
Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega
koostamisega. Analüüs peab näitama, milliseid teid pidi ja mil kujul ja määral mõjur so jõuab ning kuidas object stressori toimele reageerib. Analüüsiviis sõltub suurel määral stressori iseloomust ja võib ulatuda kvalitatiivsest kuni põhjaliku kvantitatiivse käsitluseni. Kui mõjur on kemikaal hõlmab eks.an. selle allikaid ja kõiki teid, mille kaudu kemikaal so jõuab ning neisse sieneb. Samal moel tuleb käsitleda ka sekundaarseid stressoreid. Analüüsi alustatakse tavaliselt ohuallikatest, kuid võib ka vastupidi, et alustatakse sihtobjektist ja stressori eeldatavat levimisteed pidi leitakse ohuallikas. Ökoreaktsiooni analüüs- uuritakse seost mõjuri ja selle põhjustatud tagajärje vahel. Käsitletakse negatiivse mõju liike ja eksponeerituse ja neg. muutuste vahelist kvantitatiivst seost. Kemikaalide puhul hinnatakse toksilisust, käsitletakse määramatusi, mis on seoste iseloomustamisel olulised ja hinnata
kannatavad koolivägivalla all, millest on väga kahju. Ise ma seda tunda pole saanud, ega tea ka ühtki tuttavat, kellel sellega tegemist oleks olnud tulla. Kuid kui keegi mu tuttavates peakski kannatama koolivägivalla all, siis aitaksin tal igatahes sellele vastu seista. Loodetavasti, igaüks kes tunneb mõnd koolivägivalla ohvrit, astub tema olukorra kaitseks sammu, kas või teatades sellest mõnele õpetajale või lapsevanemale. Peale koolivägivalla on koolis veel teisigi stressoreid, näiteks õppetööga seotud raskused, või halb läbisaamine klassikaaslaste ning õpetajatega. Üldiselt pidas minu arvamus stressist jagu saamise kohta paika tuleb tegeleda endale meeldivate asjadega, leida sobiv hobi. Siiski sain ka hulgaliselt uusi teadmisi ning loodetavasti suudan edaspidi stressi ära hoida või sellest üle saada, kas siis enda või mõne lähedase inimese puhul. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Uljas, J., Rumberg, T. (2002). Psühholoogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www
Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid (kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane 3 1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 1.1. Stress on pinge Stress on elu lahutamatu koostisosa
Süsteemide mudelit on kasutatud paljudes koolides õenduse õppekavade alusena. See mudel töötab hästi õendusabi erinevates valdkondades nii haiglas, õenduskodudes, kliinikutes ja koduõenduses. Süsteemimudelite hulka kuuluvad ka Imogene Kingi Goal Attainment Theory and Dorothea Oremi Self-Care Theory. Kõik kolm teoreetikut esindavad veendumust, et on olemas sisemised ja välised stressorid, mis mõjutavad indiviidi. Õe ülesanne on hinnata neid stressoreid ja tegutseda eesmärgipäraselt, abistada indiviidi saavutada teatud tervise seisund. Arengumudel Õendusteoreetikud, kes kuuluvad arengumudeli harru on Jean Watson, Madeleine Leininger ja Martha E. Rogers. See mudel püstitab oletuse, et on olemas kasvamise ja küpsemise protsess, mis on suunatud ja millel on kindel eesmärk. Erinevatel arengu etappidel toimuvad muutused on sisemised, ennustatavad ja neil on põhjuslikud faktorid.
· selle vallandab ohtlik sündmus või raskuste jada (ettearvatavad või ootamatud), · kaitsmatuse tunne peale kaotusi, · kriisiga toimetulekuks on vajalik leida tasakaal, · kokkuvarisemise ennetamiseks, · tasakaalu taastamiseks vanad meetodid + uute õppimine, · igale ebaõnnestumisele järgneb pinge ja stress Lahendamatu probleemi pinged kuhjudes tekitavad akuutse kriisi (desorganiseeritud seisundi), kus kriisi vallandav faktor ei pruugi olla olulisim. Stressoreid on 3 sorti: 1) oht, ärevus; 2) kaotus, depressioon; 3) väljakutse, kerge ärevus, ootus, lootus, lahenduskatsed Kriisitöös on vaja meeles pidada, et mineviku edukad stressiga toimetulekud on ressurssiks, mis aitavad ennetada akuutset kriisi. Kõik kriisid kestavad 6 - 8 nädalat. Kriisiperioodil on klient avatum ja abi tõhusam. Peale kriisi lahendamist õppimine sellest, mis aitas-nende oskuste kasutamine tulevikus.
ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat. Sündmuste stressilaadungi hindamine: Oma transaktsionaalse stressimudeli järgi pole stiimulid ,,head" ega ,,halvad", vaid see muutub vastavalt sellele, millise hinnangu me anname. Ühesõnaga, inimene on aktiivne osaleja, ei ole ainult hormoonid. Inimene võib reguleerida kõitumuslike, kognitiivsete ja emotsionaalsete strateegiate abil neid stressoreid. On aktiivne osaleja. Stressilaadungile võib anda kahte tüüpi hinnanguid. 1. Situatsioonile :on tegemist mingi kahjuga( on tegemist kaotusega, on hädaoht, ähvardav, on see hirmus-hull-halb) või on tegemist väljakutsega. 2. Sedotud ressurssidega. Kas mul on olemas see, et hakkama saada sellega, milliseks ma ta hindasin. Ma ei saa hakkama nelinurgaga, sest ma hindasin ta kolmnurgaks. Hobfoll: Inimestele on omane säilitada ja kaitsta seda, mida nad väärtustavad
·kool või töö (kooli vahetus, pingeline koolitöö, tunne, et õppimine käib üle jõu, valesti valitud kool või töökoht, konfliktid õpetajatega). ·isikliku elu sündmused (nt. kolimine, suhted, pereliikmete haigus), ·sotsiaal- majanduslikud tegurid (nt. raha, tööpuudus, elamistingimused, kiired muutused ühiskonnas, keskkonna saastatus). 101. Mis on stressi leevendamise võimalused? Stressi leevendamiseks on 3 võimalust: · Eemaldada või vähendada stressoreid enda elus näiteks, kui stressi tekitajaks on teised inimesed, siis parandada või lõpetada suhted, mis tekitavad stressi, vahetada tööd või muuta töötegemise viisi, kui stressi tekitab töö jne. · Muuta oma suhtumist stressoritesse Sageli ei ole stressori eemaldamine enda elust võimalik. Sellisel juhul on mõistlik püüda muuta mõtlemist stressorist. Kas see on nii oluline, et selle pärast enda tervist rikkuda? Kas stressoriga
suudetud aru saada, kuidas sellised ilmselgelt mõttetuna, ohtlikuna või kulukana tunduvad tunnused on suutnud läbida loodusliku valiku sõela 25. Fluktueeriv asümmeetria looma kvaliteedi näitajana. Ka bilateraalsete tunnuste sümmeetria aste (vähene fluktueeriv asümmeetria) arvatakse signaliseerivat usaldusväärselt isendi kvaliteedist: - kasvamise käigus on sümmeetriat raske saavutada, sest seda takistavad mitmesugused keskkonna stressorid - isend, kes on suutnud stressoreid taluda, on ilmselt kvaliteetne isend - järelikult peaks eelistama sümmeetrilisemaid sigimispartnereid - mitmed tõendid kinnitavad selle hüpoteesi kehtivust 26. Loomade suhtlus kui keel. Enamasti kasutavad loomad afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne.) Siiski esineb sellest reeglist rida erandeid (vt
Üldiselt näitavad uurimused, et kõrgema stressitasemega sportlastel esineb spordivigastusi rohkem kui madalama stressitasemega sportlastel. Uuringud viitavad ka tõsiasjale, et kui sportlasel on vähe toimetulekuoskusi ja ka sotsiaalset toetust napib, on tal suurte elumuutuste ajal suurem risk saada spordivigastus. Samamoodi kuuluvad riskirühma inimesed, kellel on madal enesehinnang ja suuremad ärevusprobleemid ning kes on pessimistlikud ja taluvad halvasti stressoreid. Stress põhjustab peamiselt tähelepanu häiritust ja lihaspingeid. Samuti mõjutavad uskumused - treenitakse edasi vigastustega, pingutatakse üle, et kinnitada, et ollakse võimekad. Huvitaval kombel pole vigastusest taastumisel aga peamised stressiallikad vigastuste füüsilised aspektid. Stressoritena on pigem välja toodud psühholoogilised reaktsioonid (nt vigastuse kordumise hirm; tunne, et lootused ja unistused on purunenud;
· Benson (1987) osutab kahesuunalistele mõjudele lõdvestuse ja tunnetuse vahel. Lõõgastuma õppides tunnetavad inimesed maailma vähem ähvardavana ja ennast suuremat kontrolli omavatena · Kindlasti on ähvardustest suhteliselt vaba elu oluline, kui tahame stressi alandada ja tervemad olla. Lahendamata jääb aga küsimus, kas tunnetuslikud mõjud tervisele on otsesed või kaudsed Stressiga toimetuleku reeglid 1. Planeeri tegevusi, et stressoreid vähendada või neid elimineerida 2. Planeeri tegevusi, et stressorid saabuksid siis, mil neid on lihtsam käsitleda või taluda 3. Õpi tegevuste vahel lõõgastuma 4. Õpi stressi varaseid märke ära tundma 5. Õpi stressi väljakutsena võtma (sest see käivitab noradrenaliinireaktsiooni ja positiivsed emotsioonid) 6. Õpi kõhklustest võitu saama ja probleemile, mitte iseendale keskenduma 7
Ometi võib depressioon tabada ka neid, kellel sellist soodumust pole. Depressiooni eest pole keegi kaitstud. See võib rivist välja lüüa ükskõik millise eluala esindaja ega hooli sotsiaalsest klassist, intelligentsusest ega edust. Ehkki mõned bioloogilised depressioonid tulevad nagu välk selgest taevast, kujutab enamik depressioone endast reaktsiooni elumuutustele. Loomulikult ei põhjusta mitte kõik elumuutused depressiooni, kuid stressoreid, mis seda esile kutsuvad, on terve hulk. Pidevad või hiljutised depressioonivallandajad Lähedase inimese kaotus: Depressiooni levinuimat tekitajat, armastatud inimese kaotust, võivad põhjustada mitmesugused sündmused: surm, abielulahutus, laste suurekssirgumine, sõbra või kallima kaugenemine. Sellised kaotused on inimkogemuse lahutamatu osa. Kaotus kutsub esile südamevalu, mis enamikul juhtudel lõpuks kaob
47 1.Selgita stressi põhjustajad nagu selgub jooniselt Y on stressi põhjustajaid enam kui 1 ning kõik pole alati seotud projektiga, püüa analüüsi käigus mõelda laiemalt kui konkreetne projekt; 2. Väldi stressi põhjustajaid püüa vältida olukordi mis põhjustavad sulle kui projektijuhile stressi ning püüa luua projektimeeskonnaliikmete jaoks töökeskkond selliseks, et stressoreid oleks võimalikult vähe. Abiks võib olla PERKS põhimõtte jälgimine: Osalemine (Participation) luba meeskonnaliikmeil kasutada nende loovust ja osaleda töö erinevates aspektides; Keskkond (Environment) loo keskkond, kus meeskonnaliikmed tunnevad ennast motiveerituina ja väärikalt kohelduina; Tunnustamine (Recognition) tunnusta meeskonnaliikmeid nende saavutuste eest;
Kõikudes lainetel kajakate kaebliku kisa saatel surite te hirmu kätte." Iga üksiku merel oleva inimese ellujäämises mängivad otsustavat rolli stressorid (stressi põhjustajad). Nende hulka kuuluvad: Valu, vigastused, janu, nälg, kurnatus, hirm, mis avaldavad oma mõju võimendatuna külmast, kuumusest ja üksindustundest. Me ei hakka siin vaagima meditsiinilise abi küsimusi. Selleks on spetsiaalne kursus. Kuid vaatleme mõningaid stressoreid, nende olemust, mõju ja võimalusi neid vältida ja nende vastu seista. 3.2 Janu. Inimorganism koosneb 65% ulatuses veest. 10% selle vee kadu kutsub esile sügavad pöördumatud muutused organismis ja võib viia surmani. Vesi lahkub kehast kolmel teel: hingamisega, higistamise ja kusena. Veepuudus kutsub esile vere paksenemise, soola tasakaalu rikkumise, lagunemisjääkide kogunemise organismis, ainevahetus- häired ja ülekuumenemise
patsient, alkohoolik, ründab füüsiliselt regulaarselt ka kiirabitöötajaid. Milliseid meetmeid rakendate? 2. Miks patsiendi päästmisel vägivaldsetes olukordades ei uurita ega ravita teda vahetult sündmuskohal? 179 11. Stress ja läbipõlemine Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab selgitada mõisteid „stress“ ja „stressor“, suudab kirjeldada stressireaktsiooni kolme faasi, oskab nimetada olulisi stressoreid igapäeva- ja tööelust, teab vähemalt kümmet stressiga toimetuleku võimalust, oskab selgitada mõistet „posttraumaatiline stressireaktsioon“ praktilise näite varal, teab algava läbipõlemissündroomi tunnuseid, oskab kirjeldada läbipõlemisest jagusaamise võimalusi. Üldine sissejuhatus Surnud imik voodis ja vanemate abitult anuvad pilgud. Köhiv patsient – väljakutse kell 02.00
C.,ȱ &ȱ Shalev,ȱ A.Y.ȱ (1998).ȱ Predictingȱ theȱ developmentȱ ofȱ postȬtraumaticȱ stressȱdisorderȱfromȱtheȱacuteȱresponseȱtoȱaȱtraumaticȱevent.ȱBiologicalȱPsychiatry,ȱ44(2),ȱ1305–1313.ȱ 2. klass: toimetuleku reaktsioonid 347 Ebatõhus toimetulek (00069) (1978, 1998) 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus 2. klass: toimetuleku reaktsioonid Definitsioon Suutmatus stressoreid õigesti hinnata, neile asjakohaselt reageerida ja/või ka- sutada olemasolevaid ressursse. Määravad tunnused Muutusedȱtavalistesȱ Suutmatusȱvastataȱrolliootusteleȱȱ suhtlemisviisidesȱ ProbleemideȱebarahuldavȱlahenȬ Sotsiaalseȱtoetuseȱvähesemȱ damineȱ kasutamineȱ Eesmärgipäratuȱkäitumineȱ
annaabi.ee 
