Alustatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:00 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:23 Aega kulus 22 minutit 33 sekundit Hinne Pole veel hinnatud Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Suure koduelektroonika poe kõrval tehtavatel puurimistöödel vigastati tööde käigus sidekaablit, mille tõttu oli poes keset päeva 6 tundi sidekatkestus. Kuna sel ajal tehnilistel põhjustel kaupa müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus
BCU0431 STATISTIKA (PÄEVAÕPE) Started on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:25 State Finished Completed on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:44 Time taken 18 mins 38 secs Marks 19.0/20.0 Grade 5.7 out of 6.0 ( 95 %) Question 1 Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Complete Mark 4.0 out of 5.0 Valim - üldkogumist väljavalitud väike objektide grupp, kellelt saadud andmete põhjal tehakse järeldus terve üldkogumi kohta. Selleks, et tagada valimi juhuslikkus on mitmeid võimalusi. Näiteks: juhuväljavõtt, süstemaatiline väljavõtt, tüüp- ehk seeriaväljavõtt, kõikne valim.
STATISTIKA PÕHIMÕISTED Põhimõisteid tuleb täpselt tunda selleks, et uuringud ja uuringute tulemused oleksid identsed ehk võrreldavad, objektiivsed ja seosed mõistetavad. 1) Hulk — objektide või sündmuste kogum, mida käsitletakse kui tervikut 2) Element 3) Üldkogu - kõik hulga elemndid, mille arv näitab üldkogu mahtu 4) tunnus - konkreetne objekti omadus, mis iseloomustab hulka või elementi 5) Valim - on osa hulgast ehk üldkogumist, ehk võetud mingi arv elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades)
Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6 1 3 3 1 1 4 1 2 2 1 2 6 1 2 2 1 3 2 1 2 2 1 1 3 2 2 3 1 2 2 1 2 2 1 1 2
millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). Uuringute tüübid - Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. Empiiriline uurimus - Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate andmete töötlemist, analüüsimist ja interpreteerimist. Mitteparameetliline väärtus - ei saa mõõta numbriliselt
Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded on järgmised: Mate- Füüsika maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 5 3 5 2 3 2 2 4 5 2 3 4 5 4 4 Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded NB! Kleebi väärtused töölehelt Andmed on järgmised: Mate- Füüsika maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 5
Statistika logistikas Logistika on kauba teekond tootjalt tarbijale ja meretranspordil on siin oma osa. Transpordiliigid on: 1. Meretransport (veeteede transport) 2. Õhutransport 3. Torutransport 4. Kaabeltransport (sidetransport) 5. Raudteetransport 6. Maanteetransport Transpordi sõlmpunktid: 1. Sadamad 2. Raudteejaamad 3. Jne Statistikas mõõdab logistilist kulu või tulu vastavat näitajat. 1. Kulud 2. Logistiline kaubakäive 3. Logistiline puhaskäive Mõõdetakse reaalsetest näitajatest: 1. Lülilisus 2. Käibekiirus 3. Tulud Mida vähem lülisid kaup läbib, seda kiirem ja odavam on logistika ahel. Seda vähem on kauba kadusi ja riknemist. Logistilistes uuringutes arvestatakse sellist näitajat nagu lülilisuse
9 11 12 15 k 17 t0,95(24) 27 X2+ 33 X2- 33 34 38 39 41 44 46 48 52 56 59 66 83 88 97 98 98 99 1 4 N 25 24 xx 49.72 1.710882 σ 868.7933 13.84843 s 29.4753 7 36.41503 M 44 Haare 90 8 2 Δμ 10.08575 Alumine piir 39.63425 9 Ülemine piir 59.80575 σ al piir 572.5944 σ ül piir 1505.661 3 10 t-statistik 0.047497 X -statistik 2 26.0638 N(μ,σ) X2-statistik U(0,100) X2-statistik DN-statistik 0.13 F-statistik 0.142
Päästeameti logistika Päästeamet on siseministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis kujundab ja hoiab Eestis turvalist elukeskkonda, ennetab ohte ning abistab inimesi õnnetuse korral kiirelt ja professionaalselt. Üle 2300 töötajaga on päästeamet suuruselt teine avaliku sektori asutus. Päästeametis on tegevusi arendavad, planeerivad ja juhtivad osakonnad ning tegevusi täideviivad regionaalsed päästekeskused ja demineerimiskeskus. Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne päästekeskused korraldavad igapäevast päästetööd, tuleohutusjärelevalvet, päästalast ennetustööd ja kriisireguleerimist. Päästeameti missiooniks on ennetada õnnetusi, päästa õnnetusi, vara ja keskkonda. Nende visioon on aastaks 2025 igaühe kaasabil vähendada eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele. Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad sihikindlalt saavutada ühise eesmärgi poole püüdlemist rakend
MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS..............................................................
Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 3040% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%
Karilatsi Gümnaasiumis ALKOHOLISMI LEVIK NOORTE SEAS Uurimustöö Autor: Pille Pihlak Juhendaja: Tiit Tooming Karilatsi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö autor valis teemaks alkoholismi leviku noorte seas, sest tahtis välja tuua alkoholi halvad mõjud ning alaealistele seda infot levitada, et see paneks noori aru saama, kui kahjulik joomine tegelikult on ning hoiaks ehk ära nii mõnegi seaduserikkumise ja halvale teele sattumise. Autor on selle teemaga kokku puutunud ja veendunud, et Eesti noorte seas on alkoholi tarbimine väga levinud ja sai sellest idee uurimistöö kirjutamiseks.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED........................
Majanduse eksam 1.a Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest Õige b. õnnest Väär c. vanusest Väär d. soost Väär Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c. nende hüviste tootmist, mis loovad välistulu Õige 3. a ja c Question 3 Olgu meil teada järgmised andmed riigi rahvamajanduse statistika kohta
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab lõpmata palju võimalikke väärtsui (pikkus, kaal, aeg, temperatuur, jne.). Diskreetne tunnus võib omandada vaid üksikuid üksteisest eraldatud väärtusi, tavaliselt
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi
TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE TOYOTA NÄITEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Vitali Antipov TOODETE JA TEENUSTE ARENDAMINE „TOYOTA MOTOR CORPORATION“ NÄITEL Kodutöö Juhendaja: Mait Rungi Tallinn 2015 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.Sissejuhatus.........................................................................................................3 2.Autotööstuse evolutsioon....................................................................................5 3.Ärimudel............................................................................................................
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja
Lõviosa ehk 95% valuutaturgude käibest tuleb kauplemisest kasumi eesmärgil ehk spekuleerimisest. Enamik kauplejatest keskendub kõige suurematele ja likviidsematele valuutadele, milleks on USA dollar, Jaapani jeen, Euro, Suurbritannia naelsterling, Šveitsi frank, Kanada dollar, Austraalia dollar ja Uus-Meremaa dollar. Üle 85% käibest moodustab just nende valuutadega kauplemine. All on ära toodud tabel valuutade sümbolite ja tavapäraste nimetustega: Sümbol Riik Valuuta Hüüdnimi USD Buck Ameerika Ühendriigid dollar EUR Fiber Euroala liikmed euro JPY Jeen Jaapan jeen GBP Cable
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus
Sisemajanduse koguprodukt tarbimise meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastate vahemikus 2007-2011 Eesti riigis ning tuua välja selle olulisimad valdkonnad. Võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Gruusia riigi SKP-ga. Anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete otsimiseks kasutasin Eesti Statistika Andmebaasi ja välismaist lehte nimega The World Bank. Eesti SKP väärtus jooksevhindades (miljonit eurot) 2007 2008 2009 2010 2011 SKP 16 069,4 16 235,1 13 969,7 14 371,1 16 216,4 Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused 2 643,01 3 128,21 3 037,62 2 985,73 3 117,83 Kaupade ja teenuste eksport 10 778,07 11 534,71 8 920,76 11 387,69 14 677,77
Küsimus 1 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline(sed) järgnevatest on variatsioonirida(read)? Vali üks või enam: 1, 5, 3, 6, 7, 4, 8, 9 9, 8, 6, 3, 5, 1, 7, 4 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 1 Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieerumist saab võrrelda, võrreldes ... Vali üks: dispersioone variatsiooniamplituude variatsioonikoefitsiente standardhälbeid Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Tudengite testitulemused olid järgmised: 45 12 21 93 36 31 28 Leia testitulemuste mediaan. NB! Kirjuta vastuseks ainult arv! Vastus: Küsimus 4 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst
Raamatupidamisbüroo ÄRIPLAAN Catherine Cordelia Kurem, Kertu Nurmberg, Janeli Põder Tallinn 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Äriplaani kokkuvõte........................................................................................... 3 2. Ettevõtte üldandmed......................................................................................... 4 3. Äriidee kirjeldus................................................................................................
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms
koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust.
tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo uurimine, nt kuidas NSV muutis teatrit, kuidas teater väljaspool kultuuriruumi mõjub
inimeste makse või tuua mujalt Eestisse võõrtöölisi. Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond.
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena