KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust ainult ta toob
pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid ? vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane Tugi- ja lennufaasc viskekäe rakendumine viskesse. Stardipakkude asetus rajal ? Millest sõltub tõuke resultaat Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski (biomehaanika..nurgad, kiirused) ? Kuuli nende osa ei ulatu stardijoone peale või väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema vR – release velocity- äratõukekiirus võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk aR – angle of release- äratõukenurk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga
3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks keeduklaasi põhjas kindlasti alla 1cm ( ~0,5 – 0,7 cm). 2. Sulgesime elueerimisnõu voolutusnõu kaanega, et et keeduklaas saaks eluendi aurudega küllastuda (protsessi kiirendamiseks võis ka elueerimisnõud kaanega vaikselt loksutada). 3. Valmistasime ette planaarkromatograafiaplaadi. Tõmmates hariliku pliiatsiga plaadile ~1 cm kaugusele alumisest servast stardijoone ja märkides sellele väikese ristikesega punkti kuhu automaatpipetiotsikuga proov asetatakse. Planaatkromatograafiaplaati liigutasime sõrmedega puudutades vaid ääri või pintsettidega, et vältida väga rabeda silikageeli kihi kahjustamist. 4. Kandsime eelnevalt saadud ekstrakti automaatpipetiotsikuga stardijoonele märgitud asukohale. 5. Asetasime proovi planaarkromatograafiaplaadiga stardijoonepoolse otsaga eluendi
2. Süüdlane on kaotaja Mängu tulemuse selgitamine: mängu võidab kõige rohkem punkte kogunud laps või võistkond. Kiidetakse ka teisi mängijaid hea mängu eest, juhul kui muidugi on olnud aus mäng. Ettevalmistus mänguks: · Mängu platsi valmistab ette õpetaja enne tundi · Maha ärgistatakse paralleelselt stardi ja finisijoon, teineteisest 5-10 m kaugusele · Kõik mängijad seisavad stardijoone taga taburetil(kastil, pakul, ajalehel vms) ja hoiavad teist samasugust käes
On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma radadel stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. Kehaasend muutub järk-järgult püstisemaks. Sammupikkus ja sagedus suurenevad iga sammuga
cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni Neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi "kohtadele" ja "valmis olla" oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega "kohtadele" ja seejärel kõikide võistlejate
1,221,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide
rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku liikumatut olekut
m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 - 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku
Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2
Suurbritannia, 27. juuli 1867, Haslingden. Esimene meeste ametlik maailmarekord: 10,6 s, Donald Lippincott, USA, 1912. Esimene naiste registreeritud aeg: 17,4 s, Aino Rannanpää (Soome), 15. mai 1902, Helsingi. Esimene naiste ametlik maailmarekord: 13,6 s (13 3/5 s), Marie Mejzlíková II (Tsehhoslovakkia, 5. august 1922). Esimene naiste elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia). Stardijoone laius kuulub alati distantsi pikkuse sisse, finisijoone laius aga välja. Jooksualad viiakse läbi kuni neljas võistlusjärgus. Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on?
Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Jooksud Kõikidel distantsidel 100400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi - mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma
laiuste joontega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis olla oma emakeeles. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis olla peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus
ettepoole.Tagumisel pakul asuva jala põlv tõuseb maast lahti. Esipakule toetuva jala reie- ja sääre vaheline nurk suureneb ligikaudu 9O°-ni. Pea asend ning vaade ei muutu. Kere on sirge või seljast veidi kumer. On oluline, et keharaskus jaotuks enam-vähem võrdselt kätele ja esimesele pakule toetuvale jalale ning tagapakul olev jalg oleks kindlalt vastu pakku. On ka selliseid sprintereid, kes stardis puusavööd üles tõstes ei vii õlavööd üle stardijoone. See pole viga. Eelkõige stardivad selliselt naissprinterid, mis on seletatav nende nõrkade kätega. Selles suhtes, millele peab sprinter stardis oma tähelepanu kontsentreerima, on treenerid kahel.diametraalselt vastupidisel arvamusel. Nii kirjutab E.Toomsalu, et stardipauku oodates peab jooksja keskendama kogu tähelepanu esimestele liigutustele, (s.o. motoorne reaktsioon). Ka B.S. Woodworthi poolt läbi viidud eksperimendid kinnitasid, et motoorne reaktsioon on
ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi
ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant. Teine rühm jookseb esimese kaare lõpuni staadioni neljandast rajast üleval pool. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi kohtadele ja valmis oma emakeeles. Kui kõik võistlejad on täiesti liikumatud, vajutab stardikohtunik stardipüstoli päästikule ja jooks algab. 400 m pikemad distantsid lähetatakse rajale käsklusega kohtadele ja seejärel kõikide võistlejate täieliku
Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1896 Ateenas, naistele 1984 Los Angeles Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Haile Gebreselassie poolt kelle ajaks oli 2:04.26 . Eesti rekord on 2:08.53 ja selle püstitas Pavel Loskutov . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Paula Radcliffe poolt kelle ajaks oli 2:15.25. Eesti rekord on 2:27.04 ja selle püstitas Jane Salumäe. 3000m takistusjooks: 3000 m takistusjooksus starditakse kaarekujulise stardijoone tagant ühisel rajal. Esimesel 200 meetril takistusi pole (need paigutatakse sinna jooksu ajal). Järgmise 7 ringi jooksul ületatakse viis 0,91 m kõrgust takistust. Igal ringil neljas takistus on veetakistus. Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus.
Võidavad need, keda mängus ei tabatud. Reeglid- Loeb ainult otsetabamus vaatu keha või jalgu. Mänguväljaku piiridest ei tohi välja joosta, vastasel korral loetakse üle astuja tabatuks. Kohti vähem Osavõtjaid vähemalt 5. Ettevalmistus mänguks- Ruumu ühte otsa tõmmatakse stardijoon, teise otsa joonestatakse ringid(üks vähem kui mängijaid). Võib kasutada ka eralduslinte, mis ringidena maha asetatakse. Mäng- Mängu algussignaali peale jooksevad mängijad, kes seisavad viirus stardijoone taga, ringidesse. Kes jääb ringita, saab karistuspunkti. Seejärel lähevad kõik mängijad stardijoone taha tagasi ja mäng kordub. Võitjaks loetakse need mängijad, kellel pole ühtegi karistuspunkti või kellel on neid vähem. Reeglid- Igas ringis võib olla ainult üks mängija. Kes hiljem ringi jõudis, peab sealt lahkuma. Ringist läbijooksmine ei loe. Laisk rebane Mängujuht: Õpetaja või keegi õpilaste seast Osavõtjate arv: Vähemalt 6
ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on 1:100, suurim lubatud pikikallete summa jooksusuunas allapoole on 1:1000. Stardipakud: Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel. Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Stardipakud peavad vastama järgmistele nõuetele: nad peavad olema täiesti jäigad ega tohi anda võistlejatele mingisugust lisaedu; nad peavad kinnituma rajale mitme naela abil, tekitades seejuures rajakattele võimalikult vähe kahjustusi. Kinnitus peab võimaldama stardipakke kiiresti ja hõlpsalt rajalt eemaldada. Kinnitusnaelte arv, pikkus ja paksus sõltuvad rajakattest.
2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud. Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet) 5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Lähtepakud peab paigaldama nii, et need sobiksid jooksale ja vastaksid ta kasvule ning kehalistele võimetele. Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest (kaldenurk 45-50), tugijalg 1-1,5 pöida esimesest pakust (kaldenurk (50-60). 6. Asend “kohtadele!” - Jooksja astub pakkudest mööda nende ette ja võtab lähtasendi. Kõigepealt käed maha ja jalad paika, siis käed paika joone taha
8 ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. (2) Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus
Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi ,,kohtadele" ja ,,valmis" oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega. Raja pikkust mõõdetakse rajaäärise välisservast 30 cm kaugusel, rajaäärise puudumisel äärejoone välisservast 20 cm kaugusel paiknevat mõttelist joont mõõda. Distantsi pikkust mõõdetakse stardijoone finisile kaugemast servast kuni finisijoone stardile lähema servani. Ajavõtt jooksudes Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinisisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Mitmeringilise võistluse käigus tohib üks võistkond kasutada kuni kaht varuvõistlejat. 1
Kokkuvõte Kuna maailma muldade orgaaniline osa ning struktuur vähenevad ja saavad kahjustada aina põletavama kiirusega, ja samas ladestub tohututes kogustes jäätmeid ühe suureneva populatsiooniga inimasustuste lähedusse, siis oleks viimane aeg hakata mõtlema enda elukeskkonna päästmisele. Nii püüame ka meie selle praktilise iseseisva tööga mõelda enda kodulähedase elukeskkonna säästmise peale, sest kes teine seda ikka meie eest teeb, kui me ise. Kuna oleme sattunud sellise stardijoone ajal seda tööd kirjutama, nagu seda on uue kompostide sertifitseerimise määruse vastuvõtmine, ja esimene kursus „Kompostide tootmist ja kasutamist“, siis peab märkima, et kirjutasime selle töö ka pioneeridele kohaselt, ehk andsime endast kõik ja rohkemgi veel, et võimalikult sisukalt ja informatiivselt kokku panna üks teed näitav töö kompostide tootmisse keset suhtelist tohutut infohulka, millest tuli välja noppida just meile sobilik ja just tänapäevaks kehtiv süsteem.
sellise augu, et teine mängija mahuks sealt läbi pugema. KUNINGA MÄNG Muusika Saatel liigutakse läbisegi. Saali keskele asetatakse kuninga troon, kuhu muusika katkedes läheb omal algatusel üks laps ja lausub erineva hääletooniga ja poosiga "MINA OLEN KUNINGAS" Teised teevad tema järgi. TURVATUNNE Liigutakse läbisegi. Õpetaja jääb koos ühe lapsega seisma, tema ümber kogunetakse, tehakse müür. Tekitab turvatunde. VÕIDUJOOKS KARUDEGA Lapsed on neljakäpakil stardijoone taga. Igale võistlejale panna mängukaru selja peale. Karud tuleb finisisse toimetada nii, et karu ei kuku maha. Kui karu siiski kukub, korjab laps selle üles, paneb seljale ja jätkab võistlust. MIS KELL ON HÄRRA HUNT Üks laps on hunt. Mängu alguses valitakse koobas. Hunt luusib ringi ja ülejäänud lapsed liiguvad tema kannul, pidevalt hüüdes: "Mis kell on, härra hunt" Hunt peab vastama kellaaegadega- kell on üks, viis jne.Kui hunt oma
- Hargnemistel olgu suunanooled või mittevajalik suund suletud. - Km tähis näitab läbitud distantsi. - Raja kontrollpunktis fikseeritakse raja läbimine ja sõidutehnika. Stardis tuleb välja panna rajaskeem, rajaprofiil ja raja tehnilised parameetrid (MC- suurim tõus, HD- kõrguste vahe, MT- kogutõus), õhu- ja lumetemperatuuri tabel. Stardikäsklused on: 10 sek varem „tähelepanu“, hiljem „5-4-3-2-1-läks“. Suusasidemed olgu stardini stardijoone taga. Finišihetkeks loetakse momenti, kui võistleja eesolev jalg ületab finišijoone. Võistleja rajal: - Peab läbima tähistatud raja stardist finišini omal jõul, kõrvalise abi kasutamine on keelatud. - Ei tohi suuska/suuski vahetada (1 suusa vahetamine on probleemide korral lubatud rahvamaratonidel ja teatesõidul). - Nõudmisel tuleb kiiremale rada anda, välja arvatud viimased 200 m (rahvamaratonil rada andma ei pea).
Tiit vaatas tagasi, et näha, kus Piia on. Nõnda ei märganud Tiit teepeal olevat kivi. Ta sõitis kivile otsa ja kukkus. Tiit oli üsna õnnetu, kuna tema käsi ja jalg said kõvasti haiget. Ka Piia jättis ratta seisma ning läks Tiitu lohutama. Ta lohutas ja paitas poissi, kuna tal oli sõbrast väga kahju. Tiidu tuju muutuski seepeale veidike paremaks. Pildiseeria 1 pilt: Päike paistab. Tarmo seisab käsi püsti ja annab stardikäsklust. Piia ja Tiit seisavad stardijoone taga ratastel. 2 pilt: Piia ja Tiit sõidavad tõukeratastel võidu. 3 pilt: Tiit vaatab seljataha Piia poole ja viipab rõõmsalt käega. 4 pilt: Ratas sõidab vastu kivi ja Tiit kukub 5 Pilt: Piia lohutab maas istuvat Tiitu. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajal toimub tegevus? Mida tahtsid lapsed teha? Kus tahtsid lapsed võidu sõita? Mille taga ootasid Piia ja Tiit? Kuidas sõitsid Piia ja Tiit?
annaabi.ee 
