Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stantsid ja pressvormid ül. 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
matriitsi, painutada, eskiis, mõõdud, suhtest, 50mm, 4200, tõmbel, pilud, 18mm, 80mm, duralumiinium, eskiisid, sealjuures, voolavuspiir, elastsusmoodul, terasel, sõltuvast, painutusjoont, stantsi, 30mms – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑠 𝑃 = 𝑆 × 𝜎1 × ( 𝑎 + 𝑏 ) 𝐻 > 𝑠 ℎ 𝜎1 = 380𝑀𝑃𝑎 1 P1= 3 × 380 × ( 80 + 30 5) = 125628 𝑁 Ps = 1,3 x 125628 = 163316,4 ≈ 16,4t Tallinn 2017 2 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 2 Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1) Lähteandmed: s= 6mm d= 12H14(+430 0 )mm 0 D1= 50h14(−620 ) mm Teras: 08КП, ГОСТ1050-74 𝑘𝑔𝑓 Katketugevus: 𝜎𝑏 30 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Lõiketakistus: 𝜎1 = (0,65 … 0,75) 𝜎1 = 19,5 … 22,5 𝑚𝑚2 𝑘𝑔𝑓 Valin: 𝜎1 = 21 𝑚𝑚2
ÜLESANNE NR.3 Varjant Nr.6 Kirjeldus: Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: arvutada toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus,
Ülesanne nr 2 Variant 4. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi ja templi eskiisid. 1.Lähteandmed: Sele 1. s =5mm + 430 d=12 H14( )mm 0 0 D1 = 40h14 ( )mm −620 Materjal teras 08КП , ГОСТ 1050-74 Katketugevus Rm =300=30 kgf/m m 2 Lõiketakistus σ l = (0,65 – 0,75) Rm =0,70*30= 21 kgf/ m m 2 Kahepoolne pilu: z = c * s * √σl = 0,035 * 5 * √ 21 ≈ 0,80mm
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140
MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..........................................
PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s
Fkr 106000 S 11,1 S 7,3 FV Ft F f 9500 0,15 50 6. Võlli arvutus Võlli vaba otsa läbimõõt 16 T 3 16 1080 dv 3 0,057 m 30 10 6 kus [τ] = 20 … 30 MPa Valin võlli vaba otsa läbimõõduks dv = 57 mm Tapi läbimõõt dt = 62 mm Rummu siseläbimõõt dr = 67 mm Teised mõõdud valin konstruktiivselt. Rummu pikkus lr 1,2...1,8dr 1,2...1,867 80,4...120,6 mm. Valin lr = 100 mm Rummu välisläbimõõt dr2 1,6...1,8dr 1,6...1,867 107,2...120,6 mm Valin dr2 = 115 mm Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, ketiratta ja laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. Ketiratta laius Ln = 70 mm; Laagrisõlmi laius Lb 60 mm;
Kasutamine Tootmine Katsetamine Peale konstruktsioonide ja tüüplahenduste panga kasutatakse materjalide ja tehnoloogiate panku. Samuti ka informatsiooni varem katsetatud ja kasutatud mudelitest. Projekteerimiskulgu võib esitada järgmiselt Ulesandesse süvenemine Ideede otsing Lahendusvariantide hindamine. Valik Mastaabis eskiisid Tehnilis-majanduslikud hinnangud Otsus Detailide optimeerimine 7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine;
N16B2-19 19 154,32 165,2 20 128 70 7,7 N16B2- 57 57 461,08 474 40 180 110 51 6. Võlli arvutus Projektarvutus Võlli vaba otsa läbimõõt dv = 0,05m kus [] = 20...30 MPa; Valime võlli vaba otsa läbimõõduks dv = 50 mm Tapi läbimõõt läbimõõt dt = 55 mm Rummu siseläbimõõt dr = 60 mm Teised mõõdud valime konstruktiivselt. Rummu pikkus lr = (1,2...1,8) dr = (1,2...1,8) * 60 = 72...108 mm Valime lr = 90 mm Rummu välisläbimõõt dr2 = (1,6...1,8) * dr = (1,6...1,8) * 60 = 96...108 mm Valime dr2 = 100 mm Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, ketiratta ja laagrisõlme laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. Ketiratta laius Ln = 110 mm Laagrisõlme laius Lb 60 mm
= 2,1 ℎ 950 Arvesse tuleks võtta, et eri protsessid ei pruugi olla alati sünkroonis. Lisaks tuleks lahutada 2002-st kogu protsessi kestvuse aeg ( aeg enne ja pärast aeglaseimat etappi). Seepärast vähendan kontrollaega 2,1 h pealt 1,9 h peale. 3.2 Sisseostu detailid Tabel 1 Ostudetailid nr Nimetus Firma, tootja Mõõdud kogus Hind €,komp, tk 11 Varrepühkija Varson Oü, Simrit 25-35-7/10 1 7.50€ tk 12 Survetihend 25-35-10 1 13 Juhtpuks 25-28-18 1 14 O-rõngas 37,2*3 1 15 Kolvitihned 40-32-15.5 1
Tihedused kg/m3 Tihedus gk 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 680 E05 = 0.8·Emean ja G05 = 0.8·Gmean 00 - äärmise spooni kiudude suunas, 900 - äärmise spooni kiududega ristisuunas Vineeri mõõdud: 1525x1525, 1200x2400, 1250x2500 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 8/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 9/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2. MATERJALI VARUTEGURID 2.1 Kandepiirseisund Koormuskombinatsioon kandepiirseisundis: ∑γ j G , j ⋅ Gk , j + γ Q ,1 ⋅ Qk ,1 + ∑γ
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
p W S Al 299 3 179 W vahetuste arv tööpäevas Formaatsaagpinkide tehnilised andmed Näitajad -3 "Behter-Gessner" "Infor" 13 NSVL 485 Saksa Soome 1. Etteande tüüp läbiv läbiv positsiooniline 2. Töödeldava plaadi mõõdud, mm pikkus 2000-3500 kuni 3500 kuni 5000 laius 1200-1750 kuni 1950 kuni 2600 3. Kiirus, m/min. töölaual 7; 10,2 0 - 15 - saesupordil - - 0 20 4. Saagide arv 4 4 1- eellõike 1 põhilõike 5
I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
Töötamisel hoitakse kärni vasaku käe kolme sõrmega (joon. 71b), kallutades teda endast eemale ja surudes terava otsaga tihedalt vastu joonele märgitud punkti, nii et kooniline teravik langeks kokku joone keskkohaga. Kärn ja kärnimisvõtted: a kärn; b joonte kärnimise võtted; c sammuv kärn; d kärnsirkel; e - tsentrikärn joon. 71 Õhukeste ja vastutusrikaste detailide, näiteks lekaali, matriitsi, templi, õhukeste ja eriti suurte detailide märkimiseks ei ole harilik kärn sobiv, kuna löögijõudu on raske reguleerida, süvendid saadakse erineva sügavusega jne. Et nendel juhtudel suurendada tootlikkust ja märkimise täpsust, kasutatakse vedru- või elektrikärni, aga ka täpseks märkimiseks ettenähtud erikärne. Joonisel 72 esitatud vedrukärni kasutusel langeb ära vajadus vasaralöögi järele. Kärn võetakse paremasse kätte nii, et pöial asuks tugikaanel 10
S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m). Edasi saab leida minimaalse õlikihi paksuse hmin ja selle kriitilise paksuse hkr mikromeetrites valemitega hmin=
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15
3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
voolavuspiirini, kuid kohaliku stabiilsuse kaotus ei võimalda plastse kandevõime arenemist; - klassi 4 kuuluvad sellised ristlõiked, kus mõne surutud ristlõikeosa kohaliku stabiilsuse kaotus toimub enne, kui ristlõike üheski punktis pinge saavutab voolavuspiiri. RK 4 puhul kasutatakse kohaliku stabiilsuse kaotusest tingitud kandevõime vähenemise arvesse võtmiseks surutud ristlõikeosade efektiivlaiusi Ristlõikeklass sõltub ristlõike surutud elementide mõõtmete suhtest ja terase tugevusklassist. 235 Terase tugevuseklassi mõju arvestab tegur = . (3.1) fy Terasel S235 = 1,0. Ligikaudselt võib võtta terasel S275 0,92; terasel S355 0,81. Ristlõike erinevad surutud elemendid (nagu sein ja vöö) võivad üldjuhul kuuluda eri ristlõikeklassidesse. Ristlõige tervikuna loetakse kõrgeima (s
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse
Märkus: tõmmatud elementidele ristlõikeklassi ei määrata! RISTLÕIKEKLASSI MÄÄRAMINE - RISTLÕIGE JAGATAKSE RISTLÕIKEOSADEKS, ERISTATAKSE KAS RISTLÕIKEOSA ON 1- VÕI 2-POOLSE TOETUSEGA 2-poolse ( lihttala) toetusega 1-poolse (konsoolse) toetusega Toruprofiilid - RISTLÕIKEKLASS MÄÄRATAKSE AINULT RISTLÕIKE SURUTUD (PAINUTATUD) OSADELE - OLULINE ON TEADA NORMAALPINGETE JAOTUST RISTLÕIKEOSAS - RISTLÕIKEKLASS SÕLTUB RISTLÕIKE MÕÕTUDE SUHTEST C/T JA TUGEVUSKLASSIST - KOGU RISTLÕIKEKLASSI MÄÄRAB ÄRA SUURIMA RISTLÕIKEKLASSIGA RISTLÕIKEOSA TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 15/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut KAHELT SERVALT TOETATUD ELEMENDID (2-POOLSE TOETUSEGA) RISTLÕIKEKLASS SURUTUD SURUTUD JA PAINUTATUD PAINUTATUD
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
See tähendab, et kajasignaali vastuvõtul peab antenni efektiivpind olema suur. Sel otstarbel on antenni suunakarakteristik rõhttasandis kitsas (0,8...1 0), püsttasandis aga lai, et laeva õõtsumisel mitte kaotada radari kiires avastatud objekti. Enimkasutatavateks antennideks on pilukiirgajaga ruuporantenn. Pilukiirgajaga ruuporantenn on lainejuhe, mille kitsasse seina on lõigatud rida ühesuguseid, üksteisest ühekaugusel asuvaid pilusid. Pilud peavad olema paigutatud nii, et nad kiirgaksid võnkumisi samas faasis. Kiirguse suurema efektiivsuse saamiseks peab pilu asuma piki magnetvälja jõujoonel kohal, kus magnetvälja tugevus on kõige suurem. Et piki kitsast lainejuhi külge on jõujooned suletud ringjooned, mis lõikavad lainejuhi keskjoont täisnurga all, siis peab pilude asetus kitsa ja laia lainejuhi seinal olema erinev. Tegelikult asuvad malekorras poole lainepikkuse kaugusel üksteisest, kaldu ühele ja teisele poole
pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub: 1) koormuse suurusest V (N); 2) koormava pinna (vundamendi- taldmiku) mõõtmete suhtest L:B; 3) sügavusest z, mida loetakse vundamenditallast. Kuna pinnast võib vaadelda lineaarselt deformeeruva kehana (vt p.2.3.1. - tihenemis-staadium), siis võib pinnasemassiivis tekkivate pingete määramiseks kasutada elastsusteooria lahendusi. SURVEJAOTUS KOONDATUD JÕU PUHUL. Aluses tekkivate pingete määramiseks kasutatakse elastsusteooria koondatud jõu ülesande lahendust a) b)
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sis
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
vajaliku fraktsioonile. 2.4. Vormimine (pressimine) Pubrisegude vormimine (pressimine) on üks pulbertehnoloogia põhioperatsioone. See on vajaliku suuruse ja kujuga toorikute (green compact) valmistamine. Kasutatakse mitmesuguseid vormimise viise. Kõige lihtsam, tootlikum ja odavam on pressimine pressvormides (pressing) (vt.[1]). Sellisel viisil valmistatakse üle 90 % kõikidest kõvasulamdetailidest. Pressimisel plastifitseeritud pulbrisegu puistatakse pressvormi matriitsi, pressitakse templite vahel kokku. Vajalik pulbrikogus arvutatakse detaili suuruse järgi ja määratakse dosaatori abil. Eristatakse mahulisi ja kaalulisi dosaatoreid. Mahuline dosaator kujutab endast anumast, mis täidetakse iga järjekordset pressimist automaatselt pulbriga. Kaalulise dosaatori puhul vajalik pulbrimass määratakse automaatkaalul. Kermiste pressimiseks kasutatakse tavaliselt mehaanilisi või hüdraulilisi pressautomaate. Esimesed on väga tootlikud, kuna nad võivad
Cc=0,009(W L-10), kus WL on voolavuspiir %-des. elastsusmooduliga. Elastsusmoodul määratakse kui pinge juurdekasv, mis on Kokkusurutavuse määramisega ei ole probleeme, kuid savi veejuhtivuse otsene Eesti nõrkade savipinnaste jaoks on leitud seosed kompressioonisuhte ja vajalik ühikulise suhtelise deformatsiooni saavutamiseks, üheteljelisel tõmbel leidmine ei ole enamasti vimalik. Seepärast määratakse konsolidatsioonimooduli sõltuvuste kohta vastavalt veesisaldusest ja või survel. See tähendab, et proovikehale mõjub pinge ainult ühe telje suunas. konsolidatsioonimoodul otseselt kompressiooniteimi andmetest. Selleks tuleb voolavuspiirist: Cc'=0,00441w-0,033 ja Cv=0,25/W4L Teistes suundades saab proovikeha vabalt laieneda
annaabi.ee 
