Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust.
Stalingrad Rahvusvaheline Stalini rahupreemia 1953. aasta 5. märts, surm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level ühiskonnakriitikust Stalini protezeeks 1930 - palve emigreeruda Stalinile meeldisid Bulgakovi teosed ning ütles, et vene kirjanik ei tohiks Venemaast kaugel elada Bulgakov sai tööd väikses Moskva teatris Kirikulugude lõimumine teostes Jelena Silovskaja Stalini kokkupuuted Bulgakoviga Stalin keelas sõjast rääkivad Bulgakovi näidendid nt `'Põgenemine" Põhjuseks mitte piisav bolsevike ülistamine Hiljem võitis Bulgakov Stalini poolehoiu erinevate näidenditega nt `'Turbinite Päevad" 1929. aastal keelas valitsus Bulgakovi näidendite mängimise
Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet
Stalin eriline spordimees ei olnud. Arusaadav, sest tol ajal ei olnud kerge riiki juhtida. Informatsiooni jagas Artjom Sergejev. Artjomi isa hukkub traagiliselt uue vaguni testimisel. Stalin teatas, et võtab oma sõbra poja enda juurde elama. Seega on kasupoeg näinud Stalinit koduses keskkonnas. Stalin kutsus teda hüüdnimega ,,Domik". Artjom Sergejev suri 2008. Stalinil oli käsi vigastatud, aga kui seda poleks teadnud, siis ei oleks aru saand. Seega vigastus ei takistanud sportimist. Stalinile pakkus huvi vene rahvamäng ,,Gorotki" (kurni taoline). Väidetavalt harrastas seda mängu ka Peeter I, Lenin ja muud tähtsad ninad. 1923. aastal toimuvad ka 1. üle Venemaalised võistlused. 1936-st aastast ka korraldatud Nõukogude Liidu meistrivõistlusi. Veel huvitas Stalinit ka piljard. Tema hoonetes oli eraldi piljardiruum. Lemmikuks oli Stalinil laskmine. Ta väidetavalt isegi harjutas seda ning olevat olnud suhteliselt täpse silmaga. Kui Artjom Sergejev oli 8-
Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo Stalini surm 5. märts 1953 · Stalin valmistas ette juutide ulatuslikumat represseerimist, samuti vabanemist Beriast · surm saabus ootamatult · selget järglast Stalinile ei määratud · suurim võim läks julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli
(bolevike) Partei) / hiljem NLKP. Ebasoovitava elemendi (Stalini vimalike rivaalide) vljaheitmine parteist; endised revolutsionrid ja parteiveteranid misteti rahvavaenlastena sdi ja hukati. Stalini isikukultuse kujunemine seoses Stalini 50-nda snnipevaga (1929). Admisnistratiiv-brokraatliku ssteemi kujunemine, mida iseloomustasid: riigi krgemas juhtkonnas langes intellektuaalne tase ja poliitiline kultuur. vhikliku ametnikkonna kasv, kellelt nuti pimesi ustavust Stalinile ja parteile. Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi
3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude liidri Mihhail Gorbatsovi paranenud suhted vähendada ka külma sõja pingeid ning 1987. aastal saavutati kokkulepe keskmaa-tuumarakettide hävitamise kohta. 1989. aastal andis Gorbatsov Ida-Euroopa kommunistlikele riikidele võimaluse valida demokraatlikud valitsused ja 1991
Teatriretsensioon Vaatasin ETV Arhiivist etendust nimega „Meistriklass“. Tegevus leiab aset 1948.aasta jaanuaris Moskvas. Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on
suur tõuge uue maailmasõja puhkemisele. 1930. aastaid iseloomustab ka meeletu Stalini isiku kultus: tema oli peaaegu jumal, geenius, maailma töörahva suur juht ja õpetaja. Kõikjale ilmusid Stalinit kujutavad plakatid ja skulptuurid, Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber (kommunistliku partei) ajalugu. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorsooühendustes kasvatati Stalinile ustavat järelkasvu. Sarnaselt Stalinile kindlustasid oma ainuvõimu ka Hitler ja Mussolini, pidades rahvale kõnesid, mis lubasid suuri rikkusi ja elujärje hüppelist paranemist. Propaganda Itaalias, Venemaal ja Saksamaal oli niivõrd tugev, et rahvas pidaski neid juhte nii öelda ,,jumalateks", kes suudavad kõike. Hitleri põhiliseks lubaduseks oli see, et Saksamaa pidi jälle saama suuremaks oma kolooniate poolest, tugevaks nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ja jukaks. Ka Mussolini lubas riigile rikkusi ja uusi maa-alasid
3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast.
Korea soda. 1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis
Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi. Juuni 1940 marssis sisse okupeeriv Punaarmee Ametisse määrati kommunistide valitus ja Johannes Vares-Barbarus, kes Moskvas kinkisid Eesti Stalinile. Vaikiv ajastu lõppes uue, veel autoritaarsema kommunistide terrorireziimi kehtestamisega.
Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ,,Poiss ja liblik" ,,Suvel" ,,Tabamata ime" ,,Pooem Stalinile Novell A.Tsehhov ,,Palat Eleegia J.liiv Jant O. Luts Ballaad M. Under nr.6" ,,Helin" ,,Kapsapea" ,,Merilehmad" Jutustus S. Rannamaa Pastoraal A.Alle Stsenaarium E. ,,Kadri" ,,Eesti pastoraal" Nüganen ,,Nimed marmortahvlil" Muinasjutud ja muistendid F. Ood K.J. Kuuldemäng R
Vene muusika 20.sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. · Kõik kunstiliigid pidid teenima kommunistliku propagandat. · Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. · Muusika lihtne, meloodiline, kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leninile, Stalinile, KP-le). · Heliloojad, kes sellega kaasa ei läinud neid ähvardas oht loomingu esitamine ära keelata. · Venemaal ei juurdunud mitte ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. · Debussy ja Raveli loomind oli rangelt keelatud. · S.Prokofjev ja D.Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891-1953) · Kirjutas kõigis zanrites, kõige enam lavamuusikat.
Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest [12]. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes. Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul. Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid Kristjan Jalak, Neeme Ruus ja Aadu Hint. 21. juuni riigipööre Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud. Tallinnas 21. juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Juunipööre algas pealinnas kell 10 hommikul kogunemisega Vabaduse väljakule
3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. 4.Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947.a.kuulutas Ühendriikide president Harry Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise-ja välissurve vastu. Marshalli plaan- Usa riigisekretäri George Marshalli abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.Taastada majandus ja nõrgestada kommunismi. 1948-52.a. 17 Euroopa riigile andsid
väikeste kuludega suur hulk maavarasid, sellistes laagrites puudusid vangidel inimõigused täielikult. Nendeks laagriteks olid nt. Lugovoi, Pestsanõi ning Steplag. Kuna Gulag oli mõeldud inimeste ümberkasvatamiseks, kinni hoidmiseks või kõrvaldamiseks paiknesid laagrid külmades ning enamasati elamiskõlbmatutes kohtades. Tänu vangide värvilise metalli kaevandamisele, kivisöe varumisele, matsatööstuses osalemisele ning muudes riigile vajalikes majandusharudes tegutsemisele muutus Stalinile Gulagi tegevus oluliseks. Kuna sunnitöölaagrite vangide elu- ja töötingimused väga ebainimlikud ning peaaegu olematud ja eirati elementaarseid inimõigusi suri laagrites palju vange. 13 aasta jooksul (1930-57) käis sunnitöölaagritest läbi 5-9 miljonit inimest. Pärast Stalini surma lasti vabadusse 1,2 miljonit Gulagi vangi. 1960. Aastal saadeti Gulag lõplikult laiali. Maarja Lumiste
1926.aastal sündis Stalinil tütar Svetlana. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Sellega suudeti ära hoida näljahädad, kuid rahval oli ikkagi raske. Samal ajal tugevdas Stalin välismaal oma positsioone. Alates 1932. aastast ei õigustanud selline majanduspoliitika enam ennast. See ei andnud Stalinile oodatud tulemusi ja taas hakkas võimust võtma majanduskriis. 9.11.1932 tegi Nadezda Allilujeva, peale pikki õnnetuid aastaid Stalini kõrval, enesetapu. 1936. võeti Stalini ettepanekul vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon, mida nimetati ka kõige demokraatlikumaks põhiseaduseks maailmas. 1936-1938. viidi tema korraldusel ja initsiatiivil läbi nn. suurpuhastus ehk tsistka, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader. 23.08
kuid 1941. aasta juuniks oli Punaarmeel juba 900 (!!) suurtükiväepolku. 19. augustil 1939 võttis VK(b)P poliitbüroo vastu otsuse Euroopa ,,vabastamisest”. Juhinduti põhimõttest: tõmmata Euroopa sõtta, jäädes ise neutraalseks, seejärel aga, kui vastased on verest tühjaks jooksnud, paisata lahingusse kogu Punaarmee võimsus. 1939. aasta augusti algul avaldasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjaväedelegatsioonid Moskvas toimunud läbirääkimistel Stalinile informatsiooni, mis võimaldas Stalinil kombineerida nii, et sõja puhkemisel jäävad kõik eelised Venemaale. Nimelt ütlesid nad Stalinile, et Saksamaa kallaletungi puhul Poolale kuulutavad Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Seda Stalin ainult vajaski. 19. augustil 1939 teatas Stalin Hitlerile, et kui viimane tungib Poolasse, ei jää Nõukogude Liit mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab Saksamaad. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla
eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvardava Nõukogude ekspansiooniga tegi USA president Truman 1947. aasta märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele sõjalist ja majanduslikku abi. Kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quod, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. 5. Mis on Marshalli plaan
Karl Ristikivi „ Võõras majas“, „Rohtaed“; August Gailit „Ekke moor“, „Toomas Nipernaadi“; Friedebert Tuglas „Unelmate maa“; Marie Under „Mureliku suuga“; Henrik Visnapuu „Tuuleema“. JUHAN SMUUL – STALIN KUI IIDOL Väga raske on öelda, mida Smuul selle luuletusega öelda tahtis. Keeruline on otsustada, kummale Smuuli süda kuulus – kas kodumaale või siis Stalinile või mõlemale samaväärselt. Ta justkui väljendaks muret tuleviku suhtes samas ka mitte. Tundub ka, et luuletuses on pisut hoiatust – liiga kõrgelt ei tasu ka lennata. Samas austab ta kõike, mis talle kallis. DEBORA VAARANDI – LÜÜRILINE AUTOR On aru saada, et autor armastab loodust – ta kirjeldab seda mitme luuletusega. Mina saan aru, et selles luuletuses on igatsust ja rõhumist
STALIN TEISES MAAILMASÕJAS •Stalini algatusel sõlmiti 23.augustil 1939 Molotovi- Ribbentropi pakt, mida võib lugeda 2. maailmasõja alguseks. •Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, kuid ta plaan luhtus. •Sõja vältel vahetas Stalin korduvalt välja armee juhtkonna, otsustades põhiliste strateegiliste küsimuste üle isiklikult. PÄRAST STALINI SURMA •...pani NLKP vastutuse Stalini kuritegude eest Stalinile endale, vabastades partei vastutusest. •Stalini järglased peasekretäri kohal kasutasid suure juhi kogemusi, et NSVL poliitikat muuta. •Üle maailma leidub rohkelt inimesi, kes peavad Stalini tegevust positiivseks ning õigustavad ta kuritegusid. 3 HUVITAVAT FAKTI STALINIST •Stalin suitsetas piipu ning armastas juua Gruusia veine. •Stalin oli eraelus lihtsa elustiiliga ja ta oli koonerdamiseni kokkuhoidlik. •Stalin ei lubanud kirjanikel tunda liigset huvi tema eluloo vastu.
1)Stalin, Churchill, Roosevelt 2)Baltikum NSV mõjusfääri 3)Ida-Preisimaa NSV liidule-Kaliningradi oblast 4)Koos kõlastati saksamaa purustustamine 5)Määrati kindlaks ÜRO asutamise aeg koht. Üro asutati aprillis 1945 San FRansiscos, Põhikiri jõustus 24.10.1945 1943 Teheran stalin,Roosevelt,Churchill 1)Otsustati avada uus rinn Prantsusmaal, Normandia dessant 2)NSV lubas toetada Lääne liilasi idast. 3)NSv pifi pärast Saksamaa purustamist kuulutama sõja Jaapanile 4)Stalinile vabad käed Baltikumis, poolas, Tsehhoslov, Rumeenias Potsdam-juuli aug 1945 Usa, suurb,nsv,2) Sõjaroimarid rahv. Kohtu alla (nürnbergi) 3)Jaapanile ultimatum tingimusteta alla anda
Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965). Aadu Hint oli eesti kirjanik ja ühiskonnategelane.Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Aadu Hindil oli kaheksa last. Aadu Hint on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teoseid: "Pidalitõbi" "Oma saar" Tunnustused:
suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Prokofjev ja Dmitri Sostakovits heliloojad, kellel õnnestus raudse eesriide tagant jõuda maailma tippu. Sergei Prokofjev (1891 1953)
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 19451959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ja A. Zigeljule 1946
aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati 1940/1941 aasta talvel.2 14. juuni küüditamine tõi esimese suurema vapustuse
maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Tema kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Vastukaaluks pidas kuu aega hiljem Churchill USAs kõne, kus kutsuti Läänt kommunismi leviku vastu üles astuma. Lääs ei tahtnud konfliktist NSV Liiduga kuuldagi ja oldi valmis tegema hoopis järelandmisi Stalinile. Sellest sai Stalin hoopis hoogu juurde, valmistudes hoogsalt uueks sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid muutustele ikka reageerima. Trumani doktriin 1947 kuulutas USA president Truman välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Marshalli plaan Samal aastal kuulutas USA riigisekretäis Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas
Trotski jt. Tegevus pärast 1917. aasta oktoobripööret Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järgset nõukogude võimuhaaramist määrati Jossif Stalin esialgsesse bolsevike, vasakesseeride ja mensevike koalitsioonivalitsuses Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogus Vene SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. Samuti osales ta bolsevike häälekandja "Pravda" juhtimises, mille ta võttis üle oma hilisemalt välisministrilt, Stalinile elu lõpuni ustavaks jäänudVjatseslav Molotovilt. Venemaa Kodusõjas 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sattunud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel Petrogradi kaitsel 1918. aasta maikuus Loodearmee pealetungi ajal; Lääne- ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel Nõukogude-Poola sõjas Mihhail Tuhhatsevski ebaõnnestunud
Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. Looming · "Tormi poeg" (poeem, 1947) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) · "Poeem Stalinile" (1949) · "Mina kommunistlik noor" (1953) · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) · "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960)
Ajaloo Kontrolltöö Rahvusvaheline olukord II maailmasõja eel. [NL Nõukogude Liit] [S Saksamaa] 1) Sõjakate suurriikide eesmärgid 1930nendate aastate lõpul ? · Jaapan soovis luua IdaAasia ühtse majandus piirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. · Itaalias väitis Mussolini ,et Vahemeri peab muutuma Itaalia sisemereks nagu ta seda oli Rooma keisririigi ajal. · Saksamaa nõudis eluruumi · Nõukogude liidus ,aga unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnakurahu eest. 2) Kuidas algab Suur Saksamaa loomine ? a) Märts 1938 a. Austria liitmine Saksamaagaansluss.Sai võimalikuks ,sest : Itaalia toetas, Inglismaa ei tahtnud sekkuda ,Prantsusmaa ei julgenud sekkuda, osa austerlasi pooldas liitumist. b) 29.september 1938a. Müncheni kokkulepe Suurbritannia+Prantsusmaa+Saksamaa+Itaalia valitsus juhtide nõudmine ,e...
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ja A. Zigeljule 1946
kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust. Nsv Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord. Majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks , kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946 aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Lääne maailmas Churchilli kõne ei tervitatud. Kuna ei soovitud konflikte NSV liiduga. Selle vältimiseks olidi valmis Stalinile ulatuslikke järeleandmisi tegema. Stalin sai sellest järeleandlikkusest ainult hoogu juurde. Unistades maaimavalitsemisest , tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas valmistudes intensiivselt uueks sõjaks . Selleks taastas ta NSV liidus sõjaeelse hirmuõhkonna. Pikkamööda hakkasid lääneriigid reageerima. 1947 aastal kuulutas Harry Turman väja doktriini, mida hiljem tuntakse tema nime järgi
arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid. Hitlerile, Mussolinile ja Stalinile tähendas see enamuse toetust. Ka ulatuslik propaganda mõjutas elanikkonda piisavalt palju, et just neid valida. Olgugi et mitmed riigid said omale totalitaarsed valitsejad, oli ka neid, mis jätkasid demokraatlikku teed. Nende hulka kuulusid näiteks Ameerika Ühendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa. Ka neid mõjutas nii majanduskriis kui üldine sõjajärgne olukord, kuid kõigis nendes jäi demokraatia püsima, kuna traditsioon oli juba tugevalt juurdunud ja poliitilised
1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2
Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957– 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. 2.Looming: "Tormi poeg" (poeem, 1947) "Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) "Mina – kommunistlik noor" (1953) Kirjad Sõgedate külast" (1955) Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) "Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud "Karm noorus" (1946) "Et õunapuud õitseksid" (1951) "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid "Atlandi ookean" (1957) "Lea" (1960)
Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) ,,Jaapani meri, detsember" (reisipäevik, 1963) ,,Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) ,,Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud ,,Karm noorus" (1946) ,,Et õunapuud õitseksid" (1951) ,,Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid ,,Atlandi ookean" (1957) ,,Lea" (1960) ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) ,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965)
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul
mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie". Kõik, mis tuli Läänest keelati ära. Nii ei teatud raudse eesriide taga midagi nt rock muusikast. 7. Sergei Prokofjevi olulisemad klaverile loodud teosed: I ja II klaverikontsert, klaveritsüklid ,,Sarkasmid" ja ,,Põgusad hetked". Prokofjevi uudne klaverimängustiil kandis nimetust löökpianism ja seda seepärast, et oli kiire tempoga, novaatorlik, rütmilise aktiivsusega ja energeetilise motoorikaga
· 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus" · tekkis raamatukultus kasvas väljaannete arv ja tiraaz JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus" ,,Järvesuu poiste brigaad" ,,Poeem Stalinile" ,,Mina kommunistlik noor" ,,Kirjad sõgedate külast" ,,Muhu monoloogid" ,,Lea" ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ,,Pingviinide elu ehk Enne kui saabuvad rebased Lisaautorid: Ristikivi: ,,Hingede öö" Gailit: ,,Karge meri"
toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1.dets 1943)- osapooled:NL(Stalin), USA(Roosevelt) ja SB(Churchill). Otsused: Stalinile anti vabad käed Eesri, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks; lepiti kokku edasises sõjapidamises; Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist;NL alustas Euroopas sõjapidamist Jaapani vastu.
teine ametist. Peale seda tehti partisanide liikumisest Jugoslaavia sõjavägi ning see oli mingil ajal isegi tugevuselt neljas Euroopas. Moodustati ka salapolitseiüksus. 4. juunil kohtus Tito Jugoslaavia kiriku juhi Aloysius Stepinaciga ning neil oli lahkhelid katoliku kiriku osas. Järgmisel aastal arreteeriti Stepinac ning pandi 16 aastaks vangi. Sellega sai Jugoslaavia üheks Euroopa vähem usklikuks maaks. Josep Broz Titot peeti esimestel aastatel pärast teist maailmasõda Stalinile väga ustavaks, kuid tegelikult pidas Stalin teda alati liiga iseseisvaks. Tito ja Stalin Kuna Jugoslaavia sai vastastest jagu ilma otsese punaarmee abita, tundsid inimesed, et neil on rohkem õigusi kui teistel idabloki riikidel. Sellepärast oli Jugoslaavial ja Nõukogude Liidul mõned vastuolud ning kuigi Tito ja Stalin olid liitlased, oli Nõukogude Liit seadnud valitsuses üles spioonide võrgustiku.
Näited. 8. Selgita mõistet ,, totaalne sõda ,, Tooge näiteid erinevatest eluvaldkondadest. Seda iseloomustas propaganda,mis õhutas inimesi sõda ülistama . Lisaks kaasati majandus, kultuur ja isegi ühiskond sõtta. Ei ühe ega ka teise poole jaoks ei maksnud isiku huvid ja õigused ega ka rahumeelse elanikkonna julgeolek midagi. Ainsaks eesmärgiks oli sõda võita. Dresdeni pommirünnak 1945.a . Holokaust 9. Milliseid järeleandmisi tegid lääneriigid Stalinile Teherbani ja Jalta konverentsil ? Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. Tunnustati NSV Liidu 1941. A piire. Teherbani konverents. Üldiselt oli Jalta konverents soodne just Stalinile, kes suutis lääneriikidelt üha enam õiguseid ja soodustusi välja pressida. See oli seotud ka USA ja Inglise vägede takerdumisega Lääne-Euroopas ("Teine rinne" oli avatud 1944.a.juunis), nõukogude
ta seda elu lõpuni häbenes. Ma polnud varem kuulnud ka seda, et ta on saanud aina Eesti kirjanikuna Lenini preemia. Loe peatükk läbi ja vasta küsimusele, kui ,,punane" oli Juhan Smuul? Minu arvates oli ta ikka väga punane. Ta oli NLKP liige 1951. aastast ning EKP Keskkomitee liige, pikka aega Ülemnõukogu saadik. Seda on piisavalt, et teda punaseks nimetada. Seda võib arvata ennekõike tänu tema kõige punasemale teosele ,,Poeem Stalinile", mis kujutas endast piiripidamatu tänulaulu ja truudusekinnitusega kõigi rahvaste suurele juhile. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka tema poeemi ,,Mina - kommunistlik noor". Lisaks tema punastele teostele oli ta ka ENSV Kirjanike Liidu esimees, ENSV teeneline kirjanik ja ENSV rahvakirjanik. Tegu on ka ainukese eestlasest kirjanikuga, kes on saanud Lenini preemia.
1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU • Algul oli olukord rahulik • Baaside leping kergendas majanduslikku olukorda (ettevõtted ja töötud said baaside ehitamisel tööd) • Moodustati Jüri Uluotsa valitsus (K. Eenpalu valitsus astus tagasi) • 1939 kutsus Hitler kõiki MRP-ga Stalinile lubatud Ida-Euroopas elavaid sakslasi, ka baltisakslasi, ümber asuma. • Eestist lahkus 14000 inimest. • Baltisakslaste hulgas oli palju jõukaid inimesi, kelle lahkumine riigist oli Eestile valus löök. • 1940 Novembri lõpus algas Punaarmee kallaletung Soomele, mis kannab nime Talvesõda. • Soomlased suutsid üle kolme kuu Punaarmeele üksinda vastu panna. Nõukogude Liit leppis esijalgu vaid kümnendikuga Soomest, kuna pidas muutunud poliitilise olukorra tõttu
Kollektiviseerimise käigus hukkus 10-14 miljonit inimest. Mindi üle kaardisüsteemile. Alustati Punaarmee moderniseerimisega. Lubatud oli ainult üks partei-ÜK(b)P /hiljem NLKP. Staalini võimalike rivaalide väljaheitmine parteist, süüdimõistmine ja hukkamine. Admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine. Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide suhtes. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni
1. Iseloomusta sotsialistlikku realismi. Sotsialistlik realism: Suur tähelepanu silmakirjalikkusel, tegelased pole elulähedased, tegelased jagunevad headeks ja halbadeks, töö on esikohal ja halvad peavad omal jõul toime tulema, rangelt piiritletud, otseses kõnes domineerib propaganda, tähtsaim kirjanduszanr on kriitika, Nõukogude asjad on parimad, põlastav suhtumine omariiklusesse. 2. Millistel teemadel ja miks kirjutati sotsialistliku realismi valitsemisaegu? Teemad: Kiidulaulud Stalinile, kolhoosirahva rõõmus elu, rahvusvaheline imperialism, sõjaga seotud võitlus ja igatsusluule. Kirjutati sellest, kuna see pidi tsensuurile kõlbama ja kardeti liiga vabalt kirjutada muust. "Valesti" kirjutatud tekste tauniti. 3. Iseloomusta Smuuli ja Vaarandi luulet. Vaarandi kirjutas ilusatest ja inimlikest asjadest (pere, kodu, armastus, loodus, igapäevane elu). Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega.
Ta saab kolm aastat vangistust, kuid ta põgeneb sealt varem. 1.7. Stalini esile pürgimine 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Novembris sõitis Stalin Viinist Krakovisse, et kohtuda seal Leniniga. Juhi juhendamisel kirjutas agar õpilane artikli, milles ta käsitles bolsevike poliitikat tundlikus rahvusküsimuses. ,,Marksism ja rahvusküsimus", milles arutleti, kuidas Vene impeeriumit koos hoida, andis Stalinile ideoloogi kuulsuse ning tagas Lenini usalduse. 1913. aastal arreteeritakse Stalin kaks korda, esimene kord saadeti ta kahtlaselt lühikeseks ajaks vangi. Teine kord saadetakse ta Siberi kaugesse ja külma kirdeossa. Kuna kardeti uusi põgenemisi, viidi väljasaadetud polaarjoone taga asuvasse üksildasse Kureika külla. Vabaks pääses ta 1917. aastal. Just sel ajal kui Suure sõja strateegilised väärsammud ja toidupuudus hävitasid paratamatult tsaarivõimu, mis
Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 12. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga.
Jõutaxe puhta antiigini(täpsed mõõtmed ja proportsioonid).Antiiktemplite koopiad(elumajad, lossid, kirikud)Näit:MADELAINE KIRIK PARIISIS (18061843).Ehitised lihtsad, ranfes, suurejoonelised, sümmeetrilised,reeglipärased.PARIISI PANTHEON (17641789).Tähe võidukaar Pariisis. 4.Sisearhidektuur on tagasihoidlik.Palju on trofeekimpe(kips,pronx) nt:lipud, mõõgad, kilbidneed näitasid sümboolselt, et riik on võitnud sõja või lahingu.(meeldis stalinile) 5.Skulptuur laenab teemat antiik mütoloogiast.Inimkeha kujutataxe alasti ja atleetlikuna.Itaallane ANTONIO CANOVA(17571822) ,,Amor ja Psyche", "Rusikavõitleja"PrantslaneJEAN ANTONIE HOUDON(17411828) ,,Voltaire", ,,Tiiger ründab krokodill"Taanlane BERTEL THORVALDSEN(1768 1844) ,,Janson kuldvillakuga","Aastaajad" 6.Maalikunst: hakkab üle võtma reljeefi taolisi maale,värv pole enam tähtis(jääb tahaplaanile)Kindlad normid:mehine ja eetiline
annaabi.ee 
