Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SQL ajalugu ja areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmebaas, andmebaasis, andmebaasisüsteem, server, draiver, klient, laused, andmebaasid, rakendus, language, versioon, agent, agendi, query, protseduurid, standardiseeritud, tabelid, rakendusprogramm, haldur, loengukonspekt, codd, oracle, täiendus, trigerid, ansi, meta, lauseid, application, programming, interface, definition, liides, stsenaariumabstraktseks andmestruktuuriks on "puu". Puudused: - Andmete dubleeritus. (Ametite andmed on dubleeritud. Näiteks autojuhi ameti andmed on kahes puus.) - Andmete lisamise anomaaliad. (Kuni pole leitud sobilikku töötajat, ei saa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "graaf". Graafis võib iga tipp olla seotud mitme teise tipuga. Seega sobib võrkmudel M:N suhete esitamiseks. Võrkmudelis moodustavad kirjed omavahel seotud võrgustiku. Võrkmudeli "ehituskiviks" on nn. "kogum", mis väljendab 1:M suhteid. Kogum sisaldab peremeeskirjete ahelat. Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID-JA ARVUTIVÕRGUD Targo Orav ANDMEBAASID Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sisukord Andmebaasid Andmebaaside põhimõtted Andmebaaside käivitamine Töö andmetega SQL keelealused Andmebaaside kasutajad Andmebaasid Informatsioon ja andmed Andmed on igasugused teated ( konstateeringud, faktid jne.) nii isikute, asjade kui ka asjaolude kohta, mis ei ole seotud konkreetsete ülesannete, eesmärkide ega kasutajatega
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
Eksamil küsitavad mõisted 1. Andmebaas (teema 1) 2. Andmebaasisüsteem (teema 1, 10) 3. Relatsiooniline muutuja (relvar), relatsioon (teema 2) 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2) 5. Primaar- ja alternatiivvõti (teema 2) 6. Välisvõti (teema 2) 7. Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8
Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakenduste loomist, juurutamist ja haldamist. Kasutades oskuslikult ära SQL Server 2000 tugevaid külgi, pakub SQL Server 2005 integreeritud andmehaldus- ja analüüsilahendust, mis aitab igasuguse suurusega organisatsioonides täita järgmisi ülesandeid.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus AA-09 ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3).
Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord ühtesid ja samu käsklusi jagada, võib need makrona vormistada ning lasta neid automaatselt täita Mooduliks(modules) nimetatakse Visual Basic-keelse programmiteksti lehekülge. Eismeseks sammuks andmebaasi loomisel on otsus, kas ja milleks andmebaasi vaja.Lühedalt võiks põhjendada seda vajadust nii: kui on tegemist mahuka infohulgaga, mille töötlus taandub põhiselt vajaliku info leidmisele, siis on andmebaas vajalik. Otsustanud luua andmebaasi, tuleks määrata, millistel eesmärkidel seda kasutada. Sellest võib üldjoontes oletada, millised andmed vajavad säilitamist ja milliseid infopäringuid tegema hakatakse. Näiteks Raamatukogu Kirjeldatud on raamatukogu raamatute laenutamist. Lugejad laenutavad raamatuid. Lugejad tagastavad laenutatud raamatuid. Raamatukogutöötajad fikseerivad raamatute laenutamise ja tagastamise. Peeetakse arvestust, kui palju või teine töötaja raamatuid laenutanud on
................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA......................................57 5.7.1 ORACLE.................................................................................................................................. 58 5.8 KLASSIFIKAATORITE VÄÄRTUSTAMISE SQL LAUSED........................................................... 58 6. REALISATSIOON ORACLE'S............................................................................................ 60 6.1 ANDMEBAASI KOHANDAMINE KEELE- JA KULTUURIKESKKONNALE.................................... 60 6.2 SKEEMID................................................................................................................................... 60 6.3 TABELID..............................................................
kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti
SYMBOLICS – 1980. a loodud, spetsiaalne riistvara LISP-i programmide edukaks jooksutamiseks(põhiliselt AI) IBM PC – 1981. a IBM tegi IBM 5150 PC, ehitasid kiiresti valmis ja tegemine maksis palju, kasutas Intelit, suretas sujuvalt kõik teised koduarvutid välja, enamik tänapäeva arvuteid on sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem tegid ümber ja tegid odavamaks ning sellest kasvas välja Macintosh(1984), mis oli esimene edukas hiire ja GUIga PC APPLE JA MICROSOFT TOOTELIINID – Basic, C (1975-), MS-DOS (1981-2004), Win 1- 3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid: TURVATEATER - illusoorne turve MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha
954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com
· Varade spetsifitseerimine - ülevaade kõigist varadest, mida kaitsta üritame (pikk nimekiri vms): nimekiri süsteemidest, andmebaasidest, protsessidest; Y2K probleemi uurimise käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase
konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale. Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu talumees, kes omale krati oli ehitanud, sai hakata talle ülesandeid andma alles siis, kui kratt hinge sisse võttis
...................................................... 24 Tsüklid.......................................................................................................................................... 25 Lehemallide pärilikkus................................................................................................................. 25 Lehemalli kasutamise näide........................................................................................................ 26 BigTable andmebaas........................................................................................................................ 28 Tutvustus..................................................................................................................................... 28 Kasutamine.................................................................................................................................. 29 Tabelite defineerimine....................................................
Hinnates IT strateegia vajadusi igal konkreetsel juhul tuleb arvestada ka järgnevaga: · Valik. IT arendusprojektide valimine tuleb teostada ettevõtte strateegilistest prioriteetidest lähtudes tuleb hinnata ühtses kontekstis kõigi ettevõtte valdkondade arendusprojektidega. Valiku etapp lõpeb käivitatud projektiga, millele on kinnitatud vastutajad, ajakava ja eelarve. · Muudatused. Tuleb arvestada, et uus IT rakendus toob ettevõttes endaga kaasa tihti suuri töökorralduse muutusi. · Raha. Lisaks traditsioonistele IT kulude ja eelarvetele tuleb suuremat rõhku panna uute strateegiliste IT projektide tulude hindamisele ja tasuvuse määramisele. · Kasutus-, tugi- ja hooldusprotsessid. Kas korraldada tugi ja hooldus ettevõttesiseste jõududega või tellida väljastpoolt jne? · Inimesed ja organisatsioon
Kõige tähtsam tegevus, et ära hoida lubamatu andmekadu on korraliku varunduse tegemine. Fiiberoptika kaabel on kõige häirekindlam elektronmagnetkiirgusele. LAN on sageli segmenteeritud ja ühendab tavaliselt palju, üksteise läheduses paiknevaid seadmeid. Voogedastus veaavastus ja veaparandus on võimalikud. UTP kaablitel kasutatakse RJ45 ühenduse tüüpi. Aplet on veebilehitseja laiendus E-posti rakendus kasutab mõnikord otse DNSi. Krüptograafia tähtsaim eesmärk on kindlustada kahe osapoole vahel info vahetamise konfidentsiaalsus. Petmise ehk spoofingu kõige paremaks kirjelduseks on indetiteedivargus. Parim lahendus dünaamilise sisuga veebilehele on salvestada andmed andmebaasi, mida kasutatakse veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine.
UNICODE (Extended ASCII) Each pixel contains a value representing some shade of gray. The more shades of gray possible, the more memory will be needed. Instructions: Must be stored within the computer before use. Must be stored in binary form. A set of binary instructions is called a program. Program: A collection of instructions for the computer to perform one by one. Machine Language: The language of the computing machine. All instructions must be in the form of binary numbers (binary code). Stored-program Computer: Also known as the von Neumann-type computer. Has memory - a place to keep both: instructions (ie program) and the needed information (ie data) needed for computation by the computer. Matemaatiline arvutiteadus Algebra eriharud
Krüptokontseptsioon B 1.7 Krüptokontseptsioon Kirjeldus Käesolev moodul kirjeldab tegutsemisviisi, kuidas on heterogeenses keskkonnas võimalik nii lokaalselt salvestatud kui ka ülekantavaid andmeid efektiivselt krüptoprotseduuride ja -võtetega kaitsta. Selleks kirjeldatakse, kuidas ja kus on heterogeenses keskkonnas võimalik kasutada krüptoprotseduure ja vastavaid komponente. Kuna krüptoprotseduuride rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata väga paljudele komplekssetele mõjufaktoritele, on selleks vajalik koostada krüptokontseptsioon. Käesolevas moodulis kirjeldatakse krüptokontseptsiooni koostamist. Alustada tuleb vajaduse väljaselgitamisest ja mõjufaktorite kõrvaldamisest, millele järgneb sobivate krüptograafiliste lahenduste ja toodete valik, ning lõpuks tuleb hoolitseda selle kasutajate teadlikkuse tõstmise ja koolituste ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võim
kirjeldamisega Küsimus 14 Analüüsi klassimudel sisaldab: Vali üks või enam: a. Objektidevahelised seosed b. Objekti nimed c. Objektiatribuudi tüüb d. Objekti atribuudid e. Objekti meetodid Küsimus 15 Kasutusmalli saab käivitada järgmiste rollide poolt Vali üks või enam: a. Esmane äriline roll (primary business actor) b. Kõrvalseisja roll (external receiver actor) c. Esmane süsteemne roll (primary system actor) d. Väline teenindaja roll (external server actor) e. Aeg Küsimus 16 Objektide leidmiseks kasutatakse kasutusmalli stsenaariumi tekstid. Tehnika, mille abil stsenaariumi tekstis identifitseeritakse objektid, on Vali üks: a. Object-oriented analysis b. Textual analysis c. Semantic analysis d. Syntax analysis e. Business analysis Küsimus 17 Erinevate formaatide võrdlus: Funktsionaalsuse ja informatiivsuse poolest System Analysis Narrative formaat (Whitten&Bentley 2007) vastab Fully Dressed formaadile (Larman 2004). Vali üks:
>transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid Esitlus * Rakenduse kiht tagab kasutajatele juurdepääsu OSI (presentation) keskkonda, tagabjagatud informatsiooni teenuseid * Esitluse kiht tagab sõltumatuse rakenduse kihile sessioon erinevustest informatsiooni esitlusest(süntaks)
2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid
12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt + Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda
i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda
tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt • projektijuht Ülalhoiu põhifunktsioon: TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus)
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
nad kasutavad standardset liidest ja jätavad seadmega suhtlemise operatsioonisüsteemi ülesandeks. Operatsioonisüsteemi võib vaadelda ka kui ressursside haldajat. Kujutlegem, mis võiks juhtuda, kui mitu programmi kasutaks üheaegselt sama seadet (näiteks printerit). Tulemus oleks kaootiline, sest erinevate programmide väljaprintimised võivad kattuda. Sellest seisukohast toimib operatsioonisüsteem vahekohtunikuna. Muuhulgas otsustab ta, millal ja kui kaua mingi rakendus saab antud ressurssi kasutada. Kuna eri ressursse tuleb kasutada erineva kasutuskorra järgi, siis sisaldab operatsioonisüsteem komponente iga ressursside klassi haldamiseks. Kõige tähtsamad ressursihaldurid on protsessori, mälu ja seadmete haldurid ning failisüsteem. Kõik operatsioonisüsteemi komponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks, mis pakub kõiki operatsioonisüsteemi teenuseid. Siiski mõned operatsioonisüsteemi
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Kanalikiht tegeleb võrgusõlmede vahelise andmevahetusega. See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega. 7) Füüsiline kiht Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne. a) Rakenduskihi ja transpordikihi erinevus võrreldes võrgukihi ja allpool olevate kihtidega: Erinevus on näiteks see, et rakendus ja transpordikiht on ainult otspunktides, aga võrgukiht ja allpool olevad kihid on ka ruuterites. b) Vahe transpordikihi ühenduse ja võrgukihi tasemel virtuaalkanali vahel: Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
annaabi.ee 
