Kergejõustiku ajalugu Tallinn 2009 Selle referaadi eesmärk ja põhiidee on tutvustada ühe vanima ja harrastatavama spordiala ajalugu ja teket. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr (esimeste Olümpiamängude ajal) võisteldi ainult staadionijooksus, kuid hiljem lisandusid ka pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. Iirimaal korraldati 12. sajandini niinimetatud Tailtenne'i mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (tänapäeva vasaraheite eellane), kõrgus-, kaugus- ja kolmikhüpe. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbrita...
Võistlustants Mis see on? · Võistlustants ehk tantsusport on paaris spordiala, kus võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi
tagasi minna. Sajandite vältel on toimunud raskejõustikus-tõstmises areng. Selle töö eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti tõstmise ajaloost. 3 1.MIS ON TÕSTESPORT? Tõstmine on spordiala, mis seisneb rauast kangi tõstmises põrandalt pea kohale. Tõstmine on võrdlemisi uus spordiala, mis on välja kasvanud raskuse tõstmisest ja atleetvõimlemise harjutustest. 2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg
külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Lumelaua sõidustiilideks on freeride(vabasõit), freestyle(vabastiil) ning alpine(alpisõit). Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 1994. aastal Lillehammeris lisati vigursuusatamine olümpiaalade kavva. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Suusasport http://www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
Suusahüpped Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USAs. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana,
mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ja julgust. Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisokust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Sportakrobaatika koreograafiaga põimitud võistluskavad, mis kestavad 2.30 minutit, sooritatakse
Harjutusi sooritatakse koos muusikaga, et saavutada keha liikumise suuremat väljendusrikkust. Sportakrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautide ja langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Sportakrobaatika koreograafiaga põimitud võistluskavad, mis kestavad 2.30 minutit, sooritatakse standartsel võimlemisplatsil (12m korda 12m) AJALUGU Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. VÕISTLUSMÄÄRUSED Rahvusvahelistel sportakrobaatika võistlustel võisteldakse järgmistes võistlusklassides: 1
P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga. Gümnaasiumis on pearõhk iseseisva harjutamise oskuse kujundamisel ja meelisspordiala väljakujundamisel. Ajalugu Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon loodi 10 liikmesriigiga Moskvas 1973. aastal.
kaugemale hüppamises. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 140 m ja rohkem). Kahevõistlus: Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast. Vigursuusatamine: Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse´1960. aastatel USA-s. Lumelauasõit: Lumelauasõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad jalgade külge puust (lumelaua) ja sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Riietus Riietus on optimaalne, kui kogu harjutuskorra vältel tunnete end mugavalt. Kõige parem moodus liigesest soojusest vabanemiseks on higistamine, kuna higi aurustumisel neeldub suhteliselt rohkem energiat. Siit järeldus – riietus peaks olema
Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. BIKINI FITNESS Bikini fitnessi tunnustasti ametlikult spordialana 7. novembril 2010. aastal IFBB Kongressil Bakuus. Bikini fitnessi puhul on liigne lihasmass, lihaste reljeefsus ja separatsioon veelgi enam "vastunäidustatud", kui seda naiste fitnessi ja bodyfitnessi puhul. Põhimõtteliselt kulgeb võistlus samamoodi nagu bodyfitnessis. Võistlejad, kes kannavad vabalt valitud värvi ja tegumoega 2 osalist bikinit, sooritavad veerandpöördeid, keha hinnatakse seisangus eest, külgedelt ja tagantvaates. Seisangud on veidi teistsugused küll.
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas.
Sõudmine Carelin Tuul 11.c Sõudmine on paadi liigutamine aerudega, mis on kinnitatud tullidesse. Sõudmist harrastatakse ka spordialana, kus avaveekogudel võistlemiseks kasutatakse kitsaid liikuvate istmete ja väljaspool parrast asetsevate tullidega paate, kus sõudja istub, selg liikumise suunas (mitmekohalises paadis üksteise taga) ja sõuavad ühe või kahe ühelabalise aeruga. Üldised nõuded Olümpial Rahvusvahelistel võistlustel on aerulabad värvitud reeglina rahvusvärvidega või lipu värvidega. Roolimehega paatides on Rroolija minimaalne lubatud kaal on meeste puhul 55 kg, naiste puhul 50 kg
Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult
saadud kohtadele. Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja
ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. 4. Suusahüpped- võiteldakse kolmel erineval mäel. Iga sportlane sooritab kaks hüpet. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Treeningmahud 1. KULDREEGEL- pigem treeni 10% vähem kui 3% üle võimete. 2. Ülimalt kerge on üle pingutada rühmaga treenides- see on
Ka tänapäeval on rakendisuusatamine kõige populaarsem just Norras Koerakross ehk canicross on pärit Euroopa lumeda aladelt, ning cross tähedab cross country ehk murdmaal liikumist. Koerakross ei tähenda kindlasti lihtsalt koeraga jalutusrihmaga jalutamist või jooksmist, vaid koerakrossis kasutatakse samasugust varustust, nagu suusatajaveos. Veoliin peaksliikumisel pingul olema, ning koer peab liikuma inimesest eespool, mitte kõrval ega taga. Koerakrosson spordialana viimase kümne aasta jooksul maailmas aina rohkem populaarsust kogunud, ning sellespordiala kaudu on kelgukoerte sport jõudnud isegi nii eksootilistesse paikadesse, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentiina, Peruu ja Tsiili. Lisaks Euroopa kelgukoerte võistluste assotsiatsioonile (ESDRA) korraldab Euroopa meistrivõistlusi spetsiaalselt koerakrossi ja jalgrattaveospordialade edendamiseks loodud organisatsioon ECF (European Canicross Federation)
kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt). Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus. 1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel. VIGURSUUSATAMINE Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana.
Isegi kõige paremas konditsioonis ronijad väga harva ronivad kolm päeva järjest. 8) Roni ainult enda jaoks ja unusta muu maailm. Lõdvestu, ole keskendunud ja tunne ennast hästi Kaljuronimine Kaljuronimine on liikumine kaljudel kasutades selleks kas omaenda käte, jalgade ja tahte jõudu või kunstlikke abivahendeid. Harrastatakse seda nii ühe osana alpinismist kui ka iseseisva spordialana. Ajalugu [redigeeri]Kaljuronimine Eestis [redigeeri]Alaliigid Kaljuronimine jaguneb laias laastus kahte lehte: vabaronimine ja abironimine. Vabaronimisel kasutab ronija edasiliikumiseks vaid kaljunukke, toetumata kunstlikele julgestuspunktidele. Abironimisel toetub ronija raja läbimisel ka kunstlikele julgestuspunktidele. Harilikult kasutatakse abironimist juhul kui vabaronimine osutub tehniliselt ja füüsiliselt liialt raskeks või isegi võimatuks.
Aeroobika on univeraalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. 2 AEROOBIKA AJALUGU Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks. Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast, Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon (International Federation of Sports
diklorodifenüültrikloroetaan). (Golman, 2011) 8 KAUBANDUSLIK JAHIPIDAMINE Globaalselt on see olnud üheks ajalooliselt olulisemaks faktoriks mereimetajate vähenemisel. Mitmed erinevad liigid USA vetest, nagu näiteks mõned saarma ja hülgeliigid ja ka vaalaliigid, ei ole taastunud minevikupüükidest (SeaWeb). Tegeletakse ka hai- ning delfiinijahiga. Loomade tapmine spordialana või müümine delikatesstoiduna on vähendanud korralikult suuremate veeimetajate hulka kõigis Maa ookeanivetes. 2013 2014 hooajal tapeti Jaapani Taiji delfiinijahil üle 800 delfiini. Teine ulatuslik ning julm meetod on haide uimepüük, mis tapab keskmiselt 100 millionit haid aastas. Tegevus kujutab endast elus haidelt uimede küljest lõikamist ning seejärel isendi tagasi elukeskkonda laskmist, kus nad surevad aeglaselt ja piinarikkalt. Suremispõhjusteks võivad olla
Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quikstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (IDSF), elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu (WD&DSC). Aastal 1997 tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana ning ISDFi rahvusvahelise spordialaliiduna. Võistlustansu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Lapsed1(7-9) Lapsed2(10-11) Juunior1(12-13) Juunior2(14.- 15) Noored (16-18) Tänapäeval on mõnedel võistlustel lisandunud ka Noored2 klass, ehk 18-21 aastased tantsijad Täiskasvanud(18-35) Seeniorid (35-...) Taseme klassid:(ei ole otseses seoses vanustega) Algajad (2-4 tantsu) E-klass (6
Tapa karikale. Kaua aega töötas treenerina Tapa kooli vilistlane Lembit Nelke, preagu on treeneriteks Elmu Kopelmann, Mare Neps ja Aron Jaanis, kõik kolm endised kooli käsipallurid. Vabariikliku koondisse kuuluvad Priidik Neps ja Marko Paas. Kandidaadid on Mahis Nõmmik, Priiit.Eerika Ranjr Siim Valdlo. Viimati tulid poisid B-vanuseklassis vabariigi meistriks. Paljudest endistest mängijatest on sirgunud käsipallitreenerid. Uue spordialana muutus Tapal populaarseks maadlus, mida hakkas 1983. aastal juhendama Allan Vinter. Paljud on tema käe all väga hästi treenitud ja saavutavad meistrivõistlustel väga häid kohti. Üks populaarsemaid spordialasid oli vanasti Tapa Gümnaasiumis korvpall, mida mängisid nii poisid kui ka tüdrukud. Peeti ja peetakse isegi praegu klassidevahelisi võistlusi, edukalt on osaletud maakondlikel võistlustel1994. aastal saavutas tutarlaste võistkond esikoha
Reeglid on täitsa erinevad. Isegi vaatama sellele ,et rannakäsipallis on lühem mänguaeg on nii füsioloogiline kui ka psühholoogiline koormus peaaegu võrdne. Rannakäsipallimängu füsioloogiat teeb keerulisemaks kliima (õhutemperatuur), õhuniiskus (võistlused vee juures), samuti on raskem sportida liiva peal. Väga palju arvamusi ja küsimusi on seotud rannakäsipallimängu arenemisega. Kuidas kvalifitseerida rannakäsipalli? Kas omaette spordialana või käsipalliliigina? Selge see, et tänapäeva rannakäsipall on erinev saalikäsipallist ja kõik rannakäsipallimängijad on läbitud saalikäsipalli kooli. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Delamarche, P., Bindeau, B. (2011). Relevance of biological and biomechanical analysis in handball performance. Movement, Sport and Health Science Laboratory, University Rennes 2, E.N.S. Cachan, France. EHF Scientific Conference 2011;
sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane 11 läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi
sekundi murdosa, siis murdosa ei arvestata. Individuaalne sprindikahevõistlus Meeskondlik kahevõistlus Meeskondlik kahevõistlus kulgeb samamoodi nagu individuaalne, kuid iga võistleja suusatab 5 kilomeetrit. Võistkond koosneb üldiselt 4 sportlasest, kuid peetakse ka 3 osavõtjaga võistlusi. Väike erinevus on ka punktide ümberarvestamisel ajaks. Ühisstardiga kahevõistlus Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal New Hampshire'i osariigis Attitashis. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana. Võisteldi
haaranud kogu riiki ja selleks on jalgpall. Kuna Portugalis asuvad mitme kõrgliiga klubide koduväljakud, siis käivad portugallased igal võimalusel jalgpalli vaatamas ning pidutsevad peale mänge kõvasti. Hullus algas aastal 2004, kui Portugal oli Euroopa jalgpalli MM-i võõrustaja. Võistlus oli seni Portugalis korraldatud spordiüritustest suurim ning tingis selle, et kogu riik elas kaasa oma parimatele mängijatele, nii kodus teleka ees kui ka baarides ja pubides. Samuti on spordialana võimalik eristada härjavõitlust, mis saab küll mujal maailmas tugeva kriitika osaliseks, kuid mille juured ulatuvad 2000 aasta tagusesse aega. Seega on seda ala raske Portugali kultuurist välja juurida. 12 POLIITIKA Portugalis valitseb mitmeparteiline põhiseaduslik demokraatia. Parlamenti nimetatakse Vabariigi Assambleeks. Parlament ise on ühekojaline ja seal on 230 kohta.Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant
..............................32 Lisa 4................................................................................................................................ 33 Fotod.................................................................................................................................33 5 SISSEJUHATUS Sulgpall on sobiv liikumisviis igale vanusele ja figuurile. Intervall-tüüpi spordialana on ta üks enam energiat nõudvamaid sportmänge. Sulgpall tõstab kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu. Sulgpalli algtõdesid on kerge õppida ja mäng on huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele. Teistest reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et sulgpall ei tohi
Alates 1987. aastast sõidetakse viitstardist ehk tagaajamisvõistlusena (Gunderseni meetod): suusahüpetes saadud punktid arvestatakse sekunditeks ja minutiteks. Suusahüpped võitnud sportlane läheb esimesena rajale ja järgmised vastavalt kaotusele suusahüpetes. Võitjaks tuleb see sportlane, kes esimesena finiseerib. Alati sõidetakse vabas stiilis. Vigursuusatamine Vigursuusatamine ehk freestyle on segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast ning sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. Ametlikult peeti esimesed võistlused 1966. aastal Attitashis, New Hampshire'i osariik. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS) tunnistas uut ala 1979. aastal ja aasta hiljem peeti esimene maailma karikavõistluste sari. Esimesed maailmameistrivõistlused korraldati Prantsusmaa talikuurordis Tignes'is 1986. aastal. 1988. aastal Calgary olümpiamängudel oli vigursuusatamine kavas näidisalana, kus võisteldi balletis, küngaslaskumises ehk mogulis ja
annaabi.ee 
