OSI raammudel(1984) Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz ADSL abonendiliides - 1000kHz jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest Ethernet (100Mbit/s) - 50MHz ; kõne telefonis - Ws=4kHz -> 8000 lugemis/s | 8b/lugem | Rs=8x8000=64kb/s; CD audio - Ws=22kHz->44100 lugemit/s|16b/lugem| probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises Rs=16x44100=705,6kb/s ühe kanali kohta Voice over Internet Protocol (VoIP) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet hostis. switched networks G.711 64 kb/s; G729A- 8kb/s; G
õhuke. Kõige suurem oht oli aga tingitud sellest, et kettaümbrises oli spetsiaalne lugemis/kirjutamisauk, mille kaudu oli väga kerge kesta sees paiknevat magnetketast vigastada (nt. seda kogemata puudutades, tolmu kogunemisel jne.). 17 3 ½ -tollised disketid on paigutatud kõvasse plastikkesta, nende käsitsemine on seetõttu mugavam ja ohutum - pole võimalik kogemata puudutada sõrmega ketta tööpinda, samuti murda või painutada ketast. Need disketid mahutavad kas 720 KB (DD - Double Density) või 1,44 MB (HD - High Density) infot. (3 ½ HD diskettidel on olemas HD tunnusava) Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ disketil -Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Disketiseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö seadmega. Mitmed disketi valmistajad
võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühendused
milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD:Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. Kõvaketta puhul on keskmine tõrketa tööaeg umbes 200000 ja 500000 tunni vahel. Klaviatuur sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles
• 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes • 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja bit, P on tõenäosus kõvaketaste ja cd-de tootjad kasutavad 10 astmeid nt KB = 1000 B Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon 1D - heli 2D - pilt 3D - video pidevad (analoog, kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed (väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tundma- õppimisel
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP]
sümboli kestuse Ts suhtega: Reaalsete allikate informatsiooni tekkekiirus võib olla väga suur, seega on tihtipeale vaja informatsiooni hulka enne edastamist kuidagi kärpida. 30. Mida näitab Shannon'i valem ja milleks seda kasutatakse? Shannon'i valem MIMO korral? Shannon's formula C = 12log(1+P/N) is the emblematic expression for the information capacity of a communication channel In information theory, the noisy-channel coding theorem (sometimes Shannon's theorem or Shannon's limit), establishes that for any given degree of noise contamination of a communication channel, it is possible to communicate discrete data (digital information) nearly error-free up to a computable maximum rate through the channel. MIMO makes it possible to exploit "spatial diversity". In other words, each pair of transmitter-receiver antennas see a different wireless channel, for each of which the
833 kbit/s|kanaleid 124| pöördus tdma/fdd |ARFCN EDGE - kanali samm 200kHz; efektiivsus 3,2; bitikiirus 640 kbit/s; kasutajale 48kbit/s; kanalile 384kbit/s Telefoniside Uväljund =K*Usisend +Umüra Andmeülekanne analoogtelefonikanalis (a/b) liides - 3100 Hz Kaks üheaegset telefonikõnet ISDN abonentliideses - 50kHz ADSL abonendiliides - 1000kHz, Ethernet (100Mbit/s) - 50MHz kõne telefonis - Ws=4kHz -> 8000 lugemis/s | 8b/lugem | Rs=8x8000=64kb/s CD audio - Ws=22kHz->44100 lugemit/s|16b/lugem|Rs=16x44100=705,6kb/s ühe kanali kohta Voice over Internet Protocol (VoIP) is a protocol optimized for the transmission of voice through the Internet or other packet switched networks G.711 64 kb/s; G729A- 8kb/s; G.726 32kb/s kõnesignaali koodek (ITU-T G.729A, 8 kbit/s)
kaabel) 4 * Unguided media – signaal levib vabalt (wireless LAN, digital satellite channel), raadiolained. Erinevad edastusvõimalused: * Twisted-pair copper wire, TP (keerdpaar vaskkaabel) – kaks isoleeritud vasktraati. Unshielded twisted pair (UTP) cable – peamiselt kasutatakse LAN’ide jaoks. Category 3 – traditsiooniline telefonikaabel, 10 Mbps Ethernet. Category 5 – 100 Mbps Ethernet. * Koaksiaalkaabel – koosneb samuti kahest vaskkonstruktsioonist, aga need pole mitte paralleelsed, vaid kontsentrilised. Kahesuunaline infoedastus, kasutatakse enamasti 10 Mbps Etherneti puhul. Kahte tüüpi: baseband coaxial cable ja broadband coaxial cable. Baseband – kasutatakse LAN’ide jaoks, ühe kanaliga. Broadband – mitme kanaliga, mitu lõppsüsteemi võivad olla otse kaabli külge ühendatud, kasutatakse televisioonisüsteemides.
ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega suhtlemise kiirusega, mis on ja peabki olema (oluliselt) madalam. Muidu muutuks see
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
need jupid käivad paaris. Siit tulebki, et 915-890=25 või 960-935=25 ja 25/3 =8.33 MHz.. Vastus: iga operaator saabki 8 MHz. (GSM-is jäetakse veel kahe operaatori vahele väike pilu ka) 86.Terminali kontsentraator koosneb n=4 sisendist ja ühest väljundist. Iga sisendliini läbilaskevõime on S=64 kbps (64 kilobitti sekundis) ja väljundliinil V=128 kbps (128 kilobitti sekundis). Paketi keskmine pikkus on PP=12800 bitti. Igasse sisendliini saabub Poisson’i voog parameetritega λi = 2 pkts/s ( λi =2 paketti sekundis). Leida paketi keskmine viide T kontsentraatoris ja kontsentraatoris olevate pakettide keskmine arv N. Arvutame sisendvoo λ=n*λi (pkts/s). Arvutame väljundvoo µ=V/ PP(pkts/s). Paketi keskmine viide kontsentraatoris arvutatakse T=1/ (µ - λ) (ms). Sisendvoo taandatud intensiivsus p= λ / µ (erlangi). Pakettide keskmine arv kontsentraatoris N= p/(1-p). 87
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrgus kantakse üle sõnumit pikk
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
ning isokroonset* andmeedastust, mis multimeediaperatsioonide puhul tagab kindla ribalaiuse*. Kõige rohkem kasutatakse IEEE 1394 liidest tava- ja kõrglahutusega digitaalsetes videosüsteemides, nagu näiteks videokaamerates. *Isokroonne - isokroonseks nimetatakse perioodilist protsessi, mis mille perioodi pikkus on konstante, näit. kellapendli võnkumine. Multimeediumrakendused nõuavad isokroonset andmeedastust, et andmed jõuaksid kohale just niisama kiiresti, nagu neid kuvatakse ja et audio oleks videoga sünkroniseeritud. *Ribalaius (bandwidth) ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad
> Byte synchronization Bit counting used to determine byte boundary e.g. SOB, 8 bits, EOB secondary stations In unbalanced configurations, any of the following can be AC (C/R): Acknowledged Connectionless: permits but the pwd must be stored as cleartext on the server. relatively simple once bit correctly recovered. After received, character transferred into local buffer used: full duplex or half duplex operation, point to point or unnumbered stop-and-wait transmission (in addition to EAP(Extensible Authentication Protocol) most flexible, best choise. cpu notified that new character received (interrupt or polling) await next SOB (1 -> 0 transition) multi-point links.2
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava in
Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP kasutab alusprotokollina TCP-d, mis tähendab seda, et enne serveri ja kliendi üksteise vahelist sõnumite saatmist tuleb
became the gateway to make the Internet accessible to nearly everyone (previously used by the military or universities to exchange research). It made it possible to deploy several application without which, us university students, would be long dead like search engines, online stores and social networks (what else do you need?). The Web was invented at CERN (that place is bae) - they developed an initial version of HTML, HTTP, a Web server and a browser (the most basic key components). Around the end of 93 there were about 200 Web servers in operation. By 95 university students were using Netscape to access the Web daily, companies began to operate on Web servers and moved commerce to the Web. In 96 Microsoft started to make browsers, initialising war between Netscape and Microsoft. The latter obviously won since you most likely haven’t heard of the former before.
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND........................................................................................................
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin
EKSAMIKÜSIMUSED 2005 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ...................................................................................................... 4 Kahendsüsteem .............................................................................................................................. 4 Boole funktsioonid ja nende esitus................................................................................................ 4 Diskreetne aeg ............................................................................................................................... 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid ............................................................. 5 AND ..............................................
Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsetenumbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digitaliseerimiseks ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). Vastupidisel korral muundab digitaalanaloogmuundur DAC (Digital to AnalogConverter) diskreetsete numbrite jada pidevateks analoogvõngeteks. Mõlemaid protsesse (ja seadmeid) kasutatakse üksikult või koos erinevates multimeedia komponentides, näiteks: arvuti graafikakaart (DAC) helikaart (ADC ja DAC) videosalvestuskaart (ADC ja parematel ka DAC) CD plaadimängijad (DAC) skanner (ADC) MIDI süntesaator (ADC ja mõnedel ka DAC) Helikaart on arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. Helisignaalide väljastamisel kõrvaklappidesse või kõlaritesse tekitatakse
################################################################################
##########################################################################D#d#
####################: $##########################################
#########
##S#
t####A#####T##################h#t#t#p#:#/#/#u#u#d#i#s#e#d#.#e#r#r#.#e#e#
/#f#a#i#l#i#d#/#8#9#9#0#4#_#0#1#.#j#p#g###############R# #####
v#)#E#########D#####9#F####
v#)#E# ##JFIF###########
1990 The World Wide Web was born when Tim Berners-Lee, a researcher at CERN, the high- energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language. HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel.
LS120 (Imations SuperDisk) see on Compaq/Imation i 120 MBne standard. Ühendamiseks kasutatakse EIDE liidest. Loeb nii vanu 1,44 MB, kui ka uusi 120 MB kettaid, kasutades selleks kahte lugemispead. HiFD (High Floppy Disk) see on Sony disketiseade, mis suudab lugeda 200 MB seid 3½" diskette. Jaz (kõvaketta kantav version) seadme maksimaalne pidev andmeedastuskiirus on 6,73 MB/s; keskmine otsiaeg 12 ms; pöörlemiskiirus 5400 pööret minutis; ketta vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung ProFD See seade on ühilduv ka vanade 3.5tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. Kõvaketas (Hard drive)
päringu järgi otsida üles objekti ja vastab selle objekti saatmisega kliendile. HTTP kasutab TCP protokolli, sest on vaja garanteerida kõikide andmete kohaletulek. Kui kasutatakse TCP protokolli, siis TCP protokoll loob ühenduse serveri TCP protokolli osaga. Serveripoolne TCP protokolli osa võtab selle ühenduse vastu ja aktsepteerib seda, kui tal on vabu ressursse ja siis saadetakse edaspidi päringud serverisse. Server ei pea midagi meeles ehk HTTP on olekut mitte säilitav protokoll. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP päringu objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP vastuse objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. HTTP protokoll võib olla kahte tüüpi: 1) iga objekti kohta luuakse TCP ühendus 2) ühe ühenduse kaudu saadetakse mitu objekti korraga
tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu IB. IEp = IKp + IBp ; = IKp/IEp ülekandetegur (0,996), näitab, palju auke on jõudnud kollektorini. . 29 Bipolaartransistor vooluga tüüritav seadis! Välispingete eesmärk on organiseerida transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur = IKp/IE = (IEp/IE)·(IKp/IEp) = Kuna kollektorsiire on vastupingestatud, tekib vastuvool IK0, mis sõltub temperatuurist. IK0 soojuslik vool. IB = IEn + IBp IK0 IE = IK + IB IK = IE + IK0 IB = (1 )IE IK0 ÜB lülitus 30 ÜE lülitus. 1 IK = IB + I Ko = I B + (1 + )I K 0 1- 1-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
