Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, kapital, korrelatsioon, maatriks, müra, filter, vektor, omakapital, kriteerium, autokorrelatsiooni, fourier, finantseerimis, muutuja, spekter, nullid, lahutus, matlab, intress, suhtarv, omavektor, aktsia, filtrina, algoritm, suhtarvud, rentaablus, arma, lahutusvõime, burg, teisendus, rand, diskreetse, osalise, ruutu, spektriga, segmentkohta kehtib võrratus: 0
2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine). Olulisteks lähteandmeteks optimaalsete vastuvõtjate sünteesil see, et eeldatakse teada olevaks kodeerimise viis, modulatsioon, kasutatavate signaalide klass. Loetakse ka teadaolevaks osa või kõik signaali parameetrid (amplituud, sagedus, faas, impulsi kestvus, aprioorsed tõenäosused ühe või teise sündmuse esinemiseks). Signaal loetakse täpselt teadaolevaks, kui ainsaks tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks)
hetkväärtused (diskreedid) on määratud ainult teatavatel isoleeritud ajahetkedel, muud (vahepealsed) ajahetked loetakse süsteemi jaoks mitteeksisteerivaiks. Sageli diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida tavaliselt nimetatakse taktiks ehk taktikestuseks (aeg mõõdetakse taktides, väärtused kindlal ajal mõõdetud, mis vahepeal toimub ei tea) ning ajahetki taktihetkedeks. Enamik tehnilisi süsteeme on diskreetsed, diskreetne signaal on arvude jada. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: Modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel
täpselt. Täpselt võib kirjeldada vaid üht signaali väljavõtet. Pideva signaali entroopia: 2 x H X = F x T x ln 2 1 e Fk on signaali spektri laius Tx on signaali pikkus e2 on esitamistäpsus x2 allika võimsus !!! Gaussi kanal kuulub pidevate kanalite hulka. Gaussi kanali strukuur: sisendis on sisendsignaal -> väljundis on sisendsignaal + müra. !!! 4. Entroopia mõiste, mõõtühikud ja omadused. Milleks kasutada. (Slaididelt paragrahv 2, slaidid 2,3,11, 12) Mõiste: Entroopia on allika määramatuse mõõt. Näiteks kui kahe sümboli esinemise tõenäosused on võrdsed, siis määramatus on kõrge ehk rakse on määratleda milline sümbol järgmisena tuleb. Omadused: Entroopia on suurem nullist. Entroopia on null kui leidub selline sümbol, mille esinemise tõenäosus on null
nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib ka kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid- Mitmemõõtmelisi süsteeme on võimalik koostada ühemõõtmelistest süsteemidest, kasutades kompositsiooni. Süsteem on mitmemõõtmeline kui sellesisendeid või väljundeid on rohkem kui üks. Näiteks ülekandemaatriks, impulsskajade maatriks, hüppekajade maatriks ja sagedus-karakteristiku maatriks. Tüüpiline mitme sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandite süsteemiga Y(s)=H(s)U(s), kus H(s) on ülekandemaatriks. Kaks järjestikühenduses süsteemi on samaväärsed ühe süsteemiga, mille ülekandefunktsioon on võrdne kummagi ülekandefunktsiooni korrutisega. Süsteemide paralleel-ühenduse puhul on
2. Aktiivsed ja passiivsed füüsikalised suurused. Aktiivse ja passiivse anduri mõiste Aktiivseteks võib lugeda selliseid füüsikalisi suurusi, mida saab muundada mõõteinformatsiooni signaaliks lisaenergiaallikaid kasutamata. Sellisteks suurusteks on temperatuur, jõud, elektrivool ja -pinge, magnetväli, rõhk jt. Passiivsete suuruste mõõtmiseks on vaja kasutada lisaenergiaallikat, mille abil tekitatakse mõõteinformatsiooni signaal. Selliste suuruste hulka kuuluvad elektriline takistus, mahtuvus, induktiivsus, viskoossus, mass jt. Lisaenergiaallika (ergutuse) kasutamisel mõõdetavad passiivsed suurused osalevad mõõteinformatsiooni signaali tekitamisel ning neid võib sellisel juhul vaadelda kui aktiivseid suurusi. Kõik andurid võivad olla kas passiivsed või aktiivsed. Passiivsed andurid muundavad mõõdetava füüsikalise suuruse elektriliseks väljundsignaaliks ilma lisaenergiaallikata,
hälve (t) = g(t)- Xob(t) XR(t) reguleeritav toime (regulaatori toime objektile) Xh(t) häiriv toime (häiriv mõju, häiring) ARS koostisosi nimetatakse lülideks. Tagasiside all mõistetakse mõju või toimet, mis on suunatud lüli või süsteemi väljundist tema sisendisse. Peatagasiside on tagasiside tingimata väljundist sisendisse. Tehakse vahet positiivse ja negatiivse tagasiside vahel. Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal. TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised. 3. Automaatreguleerimissüsteemide klassifikatsioon. ARS näited. Reguleeritava parameetri järgi 1. Temperatuur 2. Rõhk 3. Vooluhulk Jne. Muutustega kohanemine: Adaptiivne Iseseaduvad, iseorganiseeruvad, iseõppivad automaatreguleerimissüsteemid on vähemal või suuremal määral võimelised
● Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. ● Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb arvust μ. ● Kuidas otsustada, kas – kogumi keskväärtus μ = μ0 kehtib nullhüpotees; – kogumi keskväärtus μ ≠ μ0 kehtib sisukas hüpotees? ● Ehk: kui palju võib juhuvalimi keskväärtus erineda nullhüpoteesiga püstitatud väärtusest, et võime öelda: nullhüpotees ei kehti? ● Vaja kriteeriumi! Statistiline kriteerium ja teststatistik ● Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. ● Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus – sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad – z-test, t-test, F-test, χ 2 -test, …. ● Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Kriitilised väärtused
2) Reguleerimine koormuse järgi. Sel juhul regulaator reageerib koormusele ja hakkab tegutsema kohe, kui koormus muutub ootamata parameetri kõrvalekallet. Tänu sellele regulaator ei luba suurte vigade tekkimist ja kiiretoimelisus suureneb. See on eelis. Puudus on see, et regulaator ise ei kontrolli parameetri väärtusi ja selleks, et säilitada etteantud väärtus peab ta olema väga täpne. Selline regulaator reageerib ainult ühele signaalile. Kui aga tekib teine signaal siis sellele peab olema oma regulaator. Sellepärast ei kasutata seda regulaatorit eraldi vaid koos esimese printsiibiga, reguleerimisparameetri parandamiseks. 3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet
2) Reguleerimine koormuse järgi. Sel juhul regulaator reageerib koormusele ja hakkab tegutsema kohe, kui koormus muutub ootamata parameetri kõrvalekallet. Tänu sellele regulaator ei luba suurte vigade tekkimist ja kiiretoimelisus suureneb. See on eelis. Puudus on see, et regulaator ise ei kontrolli parameetri väärtusi ja selleks, et säilitada etteantud väärtus peab ta olema väga täpne. Selline regulaator reageerib ainult ühele signaalile. Kui aga tekib teine signaal siis sellele peab olema oma regulaator. Sellepärast ei kasutata seda regulaatorit eraldi vaid koos esimese printsiibiga, reguleerimisparameetri parandamiseks. 3) Reguleerimine parameetri muutumise kiiruse järgi e. reguleerimine tuletise järgi. Kui parameeter hakkab muutuma, siis tavaliselt algmomendil parameetri muutumise kiirus on suur ja kui formeerida signaali kiiruse järgi ning signaal anda regulaatorile, siis hakkab ta kohe tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet
signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip). Luusi ulesandeks on teisendada uhest nimetatakse pakettideks. vorgust vastuvoetud protokollid sobivaks ,et need Digitaalsignaal on diskreetse aja ja vaartusega edastada teistsuguse protokollistikuga vorku. (ping
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi
Valgusvoo tugevnemisel suurenevad emittervoolu ülekandetegurid P ja n ja valgusvoo teataval väärtusel, mille korral nende summa saab võrdseks ühega, lülitab türistori sisse. Optotüristoris valgusallika rolli mängib infrapunane valgusdiood. 48 Optronid. Valgusallikas Valguse vastuvõtja valguse saamiseks muudab valguse kasutame elektrit elektriks näide: elektrisignaal optiline signaal elektrisignaal kõrgepingeliin elektriliselt (galvaaniliselt) lahtisidestatud signaal (näit.300kV) arvutile (5V) Valgusallikad: hõõglamp (abistav, mõnikord, vananenud) valgusdiood (LED) (põhiline) laser (optilised kaabelvõrgud) Resistoroptron toff = 10-2 s ;
2. Kaugseiretehnika. (Radiomeeter, paljukanaliline skanner, videospektromeetrid, aktiivsed süsteemid, infrapunased radiomeetrid, mikrolaineradiomeetrid ja radarid). (kaugseire peamiseks infoallikaks on obj lähtunud elektromagnetkiirgus). Infot annavad: kiirguse spekter või heleduse keskväärtus eri spektrip-k, heleduse varieeruvus ja korrelatsiooni uuritava obj piirides (nn tekstuur), lisainformatsioon muudest allikatest (geoinfosüsteemid), heleduse ajaline muutumine ja ajaline korrelatsioon, heleduse olenevus vaatesuunast ja valguse langemise suunast, obj lähtunud kiirguse polarisatsioon, fluorestsejtskiirguse olemasolu, heledus ja ajaline kestvus) pasiivsed skannersüsteemid: paljukanalilised mitmesuguse lahutusvõimega, soojukiirguse e infrapunased, mikrolaine, kujutise spektromeetrid.. aktiivsed süsteemid: lidar, radar. Pildid DN ühikutes. Informatiivsemad on heleduskordaja ühikud (suhe samades valgustingimusts oleva ideaalse difuusse peegeldaja heledusse).
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
Hooajalisuse indeks; Püsikulude muutumise indeks; Kasumi kasvu indeks; Võlakordaja indeks; Intressikulude indeks; ,,Ämbrite" indeks Hinnangud viimase 3a jooksul koostatud skaalaga; indekseid võib teha loominguliselt; vajalik on hindamisskaala 2.4. Maatriksanalüüs ja modelleerimine Võib kasutada eri tasanditel (ettevõte, regionaalne, riikide vahel). Efektiivsusmaatriksi iga element on intensiivsustegur. Terve maatriks aga kirjeldab tootmise majanduslikku efektiivsust, hõlmates efektiivsust kujundavaid komponente. Kirjeldamise adekvaatsust tagab lähteparameetrite piisavalt suur arv. Mida rohkem on näitajaid, seda suurem on tõenäosus, et tekivad sidususnäitajad (näitajad, millel otsene nimetus puudub). Tulpadesse ja ridadesse pannakse erinevad tegurid. Tekivad sisuga majandusnäitajad. Toodang Kasum Tööjõud Põhivara
8 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 1.1.1. Kvantimine Kvantimine tähendab klassikaliselt füüsikateoorialt kvantteooriale siirdumise menetlust. Informaatikas on kvantimine signaalitöötluse operatsioon, millega pidevale signaalile omistatakse kindlaks ajavahemikuks diskreetne väärtus. Kvantimine toimub nii signaali nivoo järgi kui ka ajas. Lisagem, et signaal on sõnumi (informatsiooni) füüsikaline kandja. Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi
lõigu pikkusega ½ lainepikkust, mis on samaväärne lõikude otseühendusega. Ühenduse hermetiseerimiseks on drosseliäärikusse sisse lõigatud teine (välimine) ringikujuline kanal, kuhu pannakse kummist rõngakujuline tihend. Ühendused kinnitatakse üksteise külge nelja kruvi abil. Vaatleme lühidalt, kuidas toimub ülikõrgsageduslike võnkumiste levi lainejuhes. Elektromagnetilised lained võivad olla polariseertud rõht- või püstsuunas. Magnetvälja vektor Elektrivälja vektor Rõhtsalt polariseeritud elektromagnetiline laine Püstsuunas polariseeritud elektromagnetilise lainel on magnetvälja vektor rõhttasandis, elektrivälja vektor püsttasandis. Asetame rõhtsalt polariseeritud elektromagnetilise laine teele tasapinnalise metallplaadi. Tasapinnaline metallplaat on lainele peegelpinnaks ja laine peegeldub temast kaotamata midagi oma energiast.
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta
Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivapoolel näidatakse raamatupidamiskohustuslase vara ja finantsolukorda raha, rahaliste nõuete, varude, materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvara investeeringute näol. Bilansi passivapoolel kajastatakse vara katteallikaid kohustusi ja omakapitali seisu. Mõlemad suurused peavad olema väärtuseliselt võrdsed. Sellest tulenebki bilansi sisu kõrval ka bilansi valem: vara = kohustused + omakapital Raamatupidamise põhivõrrandi võib ümber rühmitada omanike vaatenurgast: omakapital (netovara) = vara kohustused Firma väärtus omanike jaoks (omakapital) on summa, mis jääb üle peale kohustuste mahaarvamist varadest. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RSile järgmiselt: 20 Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel;
sagedus vahemikus. Sagedusest f1 kuni sageduseni f2. Kusjuures see võimendatav ribalaius võib sõltuvalt kasutusalast olla erinev ja ka võimendatavate sageduste väärtus võib samuti olla erinev sõltuvalt kasutusvaldkonnast. Näiteks katla leegi signaal on sageduspiirkonnas 10 kuni 40 hertzi ja sellise riba võimendus asub leegi regulaatoris. Eriti kitsa ribaga võimendeid kasutatakse raadio tehnikas vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale st. need võimendid peavad olema ümber häälestatavad. Tavalised valitakse selektiivseteks võimenditeks ja kui nad baseeruvad häälestatavatel võnkeringidel, siis ka resonants võimenditeks. 1.1.4. Lairiba võimendi
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuruste süsteem - suurus
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
.......................................... 59 9.1 Statistilise uurimistöö etapid................................................................................................. 59 9.2 Statistiline vaatlus ................................................................................................................. 59 9.3 Andmete olemus ja andmete kogumine ............................................................................... 60 9.4 Objekt-tunnus maatriks......................................................................................................... 61 10 Andmete kirjeldamine......................................................................................................... 63 10.1 Sagedusjaotused ................................................................................................................... 63 10.2 Keskmised .........................................................................................
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
• Miks võimaldas optiline mikroskoopia viia inimkonna sisemise nähtavushorisondi nähtava valguse keskmise lainepikkuseni (u 0,5 μm), aga mitte kaugemale? Füüsika uurimismeetod • Mistahes loodusteaduslik uurimistöö algab vaatlusest, edasi tuleb hüpotees, tehakse ennustusi, viiakse läbi katseid või sihipäraseid vaatlusi ning võrreldakse nende tulemusi ennustustega. • Vaatleja poolt looduse tunnetamise protsess on esitatav jadana: sündmus → signaal → retseptor → närviprotsess → aisting → taju → kujutlus → mõtteseoste koostamine → uus mõttekujund (hüpotees) → eksperiment või sihipärane vaatlus (tagasi loodusesse) → otsustus hüpoteesi tõesuse kohta. Loodusteaduslik meetod füüsikas • Tähelepanekute tegemist looduse kohta meeleelundite abil nimetatakse vaatluseks, mis on ka esimene samm loodusteadusliku meetodi rakendamisel.
annaabi.ee 
