Hendersoni poolt läbi viidud seminaril ning selle tulemusel liitus Homans Harvardi vestlusringiga, mida kutsutakse Pareto ringiks. Seda vestlusringi juhtis Henderson ja see oli inspireeritud Vilfredo Pareto tööst. Pareto teooriad ja Hendersoni loengud mõjutasid Homansi esimest raamatut nimega An Introduction to Pareto, mis suuresti aitas tal ka saada Harvardi Society of Fellows liikmeks 1934. aastal. (Appelrouth&Edles 2007) Sotsioloogiale pühendas Homans ennast täielikult aga alles 1946. aastal ning 1953. aastal nimetati ta professoriks. Ehkki võib öelda, et George C. Homans sattus sotsioloogia juurde juhuslikult ning tal puudus otseselt sotsioloogia-alane haridus, on Homansi poolt tehtud töö omanud suurt mõju sotsioloogiale. 1964. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Homans suri 1989. aastal Cambridges, Massachusettsis. (Dillon 2009) 2.2 Peter Blau Peter Blau sündis 1918
· Gemeinschaft (kogukond) ja Gesellschaft(ühiskond). · Inimesed ei sõltunud niipalju enam üksteise toetusest (gesellschaft). · Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud. · Põllumajanduslikust tööstusühiskonda ülemineku tagajärjed ühiskondlikele normidele olid nii ulatuslikud, et panid aluse sootuks uuele teadusele sotsioloogiale mis püüdis neid muudatusi kiljeldada ja mõista. · Paljud 20. saj keskpaiga sotsioloogilised tekstid käistlesid üleminekut gemen. Geselli võrdlemisi üheselt: ühiskonnad jaotati ,,traditsioonilisteks'' ja ,,uusaegseteks''. · Nüüdisaegse infoajastu demokraatiate üks suurimaid väljakutseid on praegu ühiskondliku korra säilitamine tehnoloogiliste ja majnduslike muudatuste käigus.
Filosoofiast vabastatud teadust tuntakse viimasel ajal naturaliseeritud või naturalistliku filosoofiana, millel on olemas seos naturalismiga, mille kohaselt on maailm seletatav loomulik-looduslikult, loodusnähtusena või loodusteaduslikult, ilma filosoofiata. Teaduse uurimine peaks olema mõistetav mitmete erinevate teaduste alusel. Naturalistliku teadusfolosoofia erinevus naturalismiga seisneb selles, et naturalistlik teadusfilosoofia põhineb teadusajaloole, sotsioloogiale, kultuurantropoloogiale jne. Karl Popperi kriitilise ratsionalismi teooria kohaselt ei tohiks teadusfilosoofia läheneda naturalismile, sest see eitab filosoofiat täielikult ning see võib kaassa tuua teadusfilosoofia müüdistumise. Kriitiline ratsionalism püüab vältida klassikalist teadusfilosoofiat, sest see ei tunnista 3
Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, kui väikseks on tehtud lõigud, mida teatud üksus teeb. Standardiseeritud tööprotsess on ära kirjeldatud. Võimuhierarhia Keerukus Professionaalsus Personali koosseis Organisatsioonikultuur Tegevuskeskkond. Mille poolest organisatsioonid sarnanevad/erinevad? Organisatsioonide ühisjooned Organisatsiooniteooria toetub sotsioloogiale, majandusteadusele, psühholoogiale, kultuuriteooriale, keeleteooriale jne äärmiselt multidistsiplinaarne. Sümbolistlik tõlgendav lähenemine. Ainult organisatsiooni liikemd saavad öelda, mis toimub organisatsioonis. Kuidas tähendusi luuakse? Ka kollektiivselt. Organisatsioonikultuur on väga oluline, mida vaadeldakse. Postmodernistlik lähenemine. Nende lähtekoht on selline, et seda ei saa põhimõtteliselt valida, seda nende jaoks olemas ei ole
sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia
,,Kapitali" 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi jaFriedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikaleja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel,
Hegemoonia pole kunagi täielik (ideoloogia võib olla). Praktilise tegevuse abil on võimalik hegemooniat murda. Hegemoonilised soorollid oleme nõus olukorraga, et alfaisased on edukad, rikkad jne, kuigi indiviidi jaoks ei pruugi üldse olla oluline rikkus jne. · Max Weber: me ei saa öelda, et võim on klassistruktuuri omadus. Võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses olukorras teostada oma eesmärke vaatamata vastupanule. Omane Weberi sotsioloogiale isikule tähelepanu pööramine. Võimu alus sundlus, aga võimu kasutaja isik. Võim kas legitiimne või mitte legitiimne (kas on vastupanu või mitte). Marx ütleb, et peame uurima majandust, Weber seda olukorda, milles võim väljendub. Peame vaatama, kas võimusuhe on püsiv. Võim on valitseva eliidi (eriti partei) käes. · Pluralistlik võimukäsitlus: pole üht kindlat eeskuju, teoreetikut. Võim on mingil määral kõigi inimeste käes
(anoomia-normaalsusest kõrvalekalle). Kaasaegses ühiskonnas on anoomiad Durkheimi arvates : kuritegevus, enesetapud, lahutused. MAX WEBER-1864-1920 Sai hariduse parimates Saksa ülikoolides. Õppis õigusteadust, aga ka majandust, suur huvi ajaloo vastu. Oluline nii sotsioloogias kui ka poliitikas. Võimuteema huvitas teda. Poliitiliste liidride tüübid. Juristina tegev Saksa põhiseaduse väljatöötamine peale sõda. Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog. S.t seda et religioon on oluline ühiskonna kujundaja. Kirjutas olulise teose, see on ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J
(anoomia-normaalsusest kõrvalekalle). Kaasaegses ühiskonnas on anoomiad Durkheimi arvates : kuritegevus, enesetapud, lahutused. MAX WEBER-1864-1920 Sai hariduse parimates Saksa ülikoolides. Õppis õigusteadust, aga ka majandust, suur huvi ajaloo vastu. Oluline nii sotsioloogias kui ka poliitikas. Võimuteema huvitas teda. Poliitiliste liidride tüübid. Juristina tegev Saksa põhiseaduse väljatöötamine peale sõda. Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog. S.t seda et religioon on oluline ühiskonna kujundaja. Kirjutas olulise teose, see on „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ 1904. a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad.(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist. Kommenteeririb seda läbi kalvinismi. J
psühholoogilisi hüvesid, mis pakuvad naudinguid nagu sõprus, armastus, kiitus, tunnustus jne. ja nende saamiseks peab teistele inimestele pakkuma seda mida nemad tahavad. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1853-1939). Marxi kõrval ilmselt kõige mõjukam sotsiaalteadlane üldse. Freudi panuse sotsioloogiasse võib jagada kaheks: 1. Freudi üldine psühholoogiline teooria tema alateadvuse, isiksuse, tungide, inimese arengu jt. käsitlused, mille mõju sotsioloogiale on olnud väga suur. 2. Freudi spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonna arengu kohta neid ei võeta tänapäeval vist kuigi tõsiselt. Kõige tuntuma taolise spekulatsiooni järgi on kultuuri tekke aluseks Oidipuse konflikt (poja alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult aset ja sellest tekkinud süütunde vaigistamiseks hakati austama isa kuju kui jumalust (nii tekkis religioon). Ratsionaalse valiku teooria
väljatöötajana ((tootmissuhted ja tootlikud jõud, ühiskondlikud formatsioonid, majanduse primaarsus teiste ühiskonnasfääride ees) - konfliktiteooria looja, konflikti roll ühiskonnas - sotsiaalse võõrandumise teooria looja Võttis kasutusele mõisted sotsiaalne kord ja konflikt ühiskonnas. HERBERT SPENCER (1820-1903) Võttis ülesandeks luua sünteetiline filosoofia.(10 osa, 5 teost, millest 2 pühendatud sotsioloogiale) Teoses "Sotsiaalne staatika" sõnastas võrdse vabaduse seaduse: "Iga inimene on vaba tegema kõike,mida ta soovib, juhul kui ta ei riku teise inimese võrdset vabadust" Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele. Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele:
seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb
Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne. Hinnangud, mida antakse nende erialade raames. 4 Keskkonnaeetika küsimused: Kas tuleks jätkata metsade lageraiega tarbimise nimel? Kas peaks jätkama fossilkütuseid kasutavaid sõidukeid, kui on olemas nende kasutamist vältiv tehnika? Kas inimeste mugavus õigustab liigi hävimist? Millised on inimeste kohustused järgmiste põlvkondade ees?
seiresüsteemid. Keskkonnateema horisontaalsus suureneb. Keskkonnaga seotud ohud globaalpoliitika keskmes. Kokkulepped EL-ga liitumisel. Keskkonnaeetika. Keskkonnajulgeolek Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga. KK-eetika, KK- esteetika, KK-teoloogia jne. Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist. > Mõju õigusele, sotsioloogiale, majandusele, ökoloogiale, geograafiale jne hinnangud, mida antakse nende erialade raames. Keskkonnaeetika alasuunad : Antropotsentrism - Inimesekesksus inimesel kõrgeim moraalne väärtus. Looduse kaitsmine õigustatud kui see on kasulik inimkonnale Zootsentrism - Väärtus iseeneses on kõigil aistimisvõimelistel olenditel. Näiteks: kas loomadel peaksid olema sarnased õigused kui inimestel (nt õigus elule)? Regan 2005 Ökotsentrism- Elusloodusel on väärtus iseeneses
religiooni ja religioossuse vahel (individuaalne religioossus). Religioossus võib areneda nii kaugele, et loob enda vormid tekib religioon kui sotsiaalsuse nähtav vorm. Objektiivne vs subjektiivne maailm, mille vahele luuakse sild inimestevahelises suhtluses. Religioon suhtetasandi ,,asi", vahendaja. Religioon pakub leevendust, vähendab pinget subjektiivse ja objektiivse maailma vahel. Sigmund Freud (1856-1939) psühhoanalüüsi rajaja, aga tema ideede mõju religiooni- sotsioloogiale (ja kogu Lääne kaasaegsele kultuurile) on olnud tohutu. [Usk teadusse ja progressi oli kaasaegsete hulgas väga tugev.] Inimene on seksuaalne olend (vs eelnev ,,seksuaalsus-on-patt"-maailm). Religioon ihade projektsioon. Reduktsionistlik, kriitiline suhtumine religiooni. Religioon on lapsik psühholoogiline vajadus, kujutab endast psühholoogiliste seisundite projektsioone. Püüe tulla toime pingetega, mis suhetes (laps-isa-ema) esile kerkivad; vajadus turvatunde järele
Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene Inimesi on samuti kujundanud keskkond ja looduslik ümbrus, kus nad arenevad üha edasi kõrgemateks vormideks Inimajalugu kui pidev progress Inimühiskonna 3 staadiumit kolme seaduse idee: 1
argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada vastandustena, vastand-mõistete paaridena, millede vahelt uurija peab tegema valiku. Allpool nimetatud probleemidest on paljud omased kõikidele sotsiaalteadustele, mitte ainult sotsioloogiale. Samuti pole järgnev nimekiri lõplik. 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs normatiivne lähenemine. Positiivne (positivistlik) lähenemine – sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne kõrvalseisja, ütlema kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine – sotsioloog peab üritama ühiskonda paremaks muuta, seda vajadusel kritiseerima, ütlema kuidas asjad peavad olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida? Mikro- vs makrosotsioloogia
19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen!" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? August Comte, Herbert Spencer ja Emilie Durkheim. 24. Kes oli Max Weber? Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane. 25. Mida tähenda religioonisotsioloogia? Religioonisotsioloogia rajaneb eeldusel, mille kohaselt usundid on sotsiaalsed nähtused ja sellega kultuuri oluline komponent. 26. Mida tähendab sotsiaalne fragmentatsioon? Mõistetakse seni terviklike sotsiaalsete institutsioonide jagunemist vähemateks gruppideks, organisatsioonideks, ühinguteks. 27
Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23. Kes panid aluse sotsioloogiale? A.Comte 24. Kes oli Max Weber? 4 Durkheimiga üheaegne Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane Max Weber (1864-1920) oli professoriks Müncheni ülikoolis, kus uuris majanduse, poliitika ja religiooni seoseid. Tema maailma paljastuses kostus pessimismi, kui ta kirjutas: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast."Tema arvates seisnes ühiskonna tehniseerimise ja sotsialiseerimise oht
olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid. Enninger puudulik suhtleja puudulik inimene puudulik kultuur. Kultuuri puudulikkust iseloomustatakse valdavalt sõnaga "jäme, ebaviisakas, ülbe" ("rude"). Distsiplinaarne asend: Viisakusteooriad pragmaatika/lingvistika haru (pärit filosoofiast). Võlgnevad enim kultuurantropoloogiale ja sotsioloogiale. Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis:
.. a.E-hoiaku objektist (nt objekti olemuse tunnetamisest (vt episteemiline õigustamine) , või ... b.E-hoiaku välistavast aspektist (st ihadest, valudest, probleemidest jms vabanemisest)? 12. Milles seisneb E-hoiaku feministlik kriitika? Pole kindel kas küsimus on mõttekalt käsitletav F-esteetika raames: E-hoiaku võtmine on isiklik asi ja puudub arusaam mis alusel tuleks seda õigsust (eelistatust, paremust) hinnata? Empiirilises/deskriptiivses mõttes saame küsimuse delegeerida nt sotsioloogiale, mis saab kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kasutades anda ülevaate õigustuste hierarhiast sellest milliseid õigustusi inimesed statistiliselt kõige enam rakendavad. 6. loeng: Esteetiline objekt 1. Esitage ,,esteetilise objekt" vähemalt kolme tähendust! Fraasiga "esteetiline objekt" on silmas peetud erinevaid asju. Ent pidagem meeles, et ... 1)Ükski neist ei ole fraasi "ainuõige" ega ise-enesestmõistetav tähendus! 2)On levinumad ja vähem-levinumad tähendused!
Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside (domineerijate) udule, millega need püüavad saavutada oma varjatud eesmärke ja sotsiaalseid huvisid. Ideoloogiavaba on vaid proletariaat. Marxism: on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.Marksism on avaldanud tugevat mõju 19. ja 20. sajandi sotsioloogiale, poliitikale ja kogu maailmale tervikuna. Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marksism kujunes välja 1850.–1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. 1789–1793 toimunud Prantsuse revolutsiooni ning teiste mõjurite tulemusena oli kuni 18
lihtsalt ratsionaalsed asendajad religioossetele terminitele. - Enamus tema teosest on keskendunud primitiivse religiooni detailsele uurimisele (valdavalt Austraalia). - On peamiselt huvitatud religiooni järgnevatest funktsioonidest: -distsiplineeriv - siduv - jõudu andev - eufooriline Durkheimi mõju - Suur mõju hillisemale Prantsuse sotsioloogiale ja antropoloogiale - Klassifikatsiooni ja sotsiaalse struktuuri vahelist seost rõhutav töö on tänaseni kasutusel klassifikatsiooni uurimustes. - Oma fookusega sotsiaalsele integratsioonile mõjutab ta paljusid antropoloogia suundi: Briti sotsiaalantropoloogia, antropoloogiline religiooniuurimine, küsimused riigi tekke kohta ning sotsiaalsete süsteemide areng. Briti antropoloogid leidsid ta teooriatele rakendust ka seadussüsteemides ja suguluses.
Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias välitöödel, et Levi-Straussi üldistused sugulussidemete jm reeglite kohta ei ole üldkehtivad. Edaspidi pühendus oma kaasaegse Prantsuse ühiskonna uurimisele. Nagu Goffmangi oli väga interdistsiplinaarsete huvidega ja on mõjutanud väga paljusid hilisemaid kultuurteooriaid väga erinevates distsipliinides. Refleksiivne sotsioloogia. Võiks öelda, et Bourdieu tähtsus sotsioloogiale on sama mis Geertzi tähtsus antropoloogiale. Bourdieu oli kriitiline strukturalistlike ühiskonnakäsitluste suhtes, mis asetasid indiviidi, s.h. kultuuriuurija, justkui kultuurist/ühiskonnast väljapoole. Kritiseerib väljaspoololija, võõra uurija positsiooni uuritava kultuuri suhtes nii on kerge üldistusi konstrueerida. Peamine oht väita, et sotsiaalne elu on determineeritud mingite koodide poolt, mitte et teatud reeglid sünnivad sotsiaalsetes praktikates. Bourdieu
tuleb eristada konfliktidest, mis tekivad erinevate kultuurisüsteemide kokkupuutel. Igal juhul hindavad teise grupi liikmed erinevate kultuurikoodeksite konflikti haaratud isiku käitumist kui teatud määral ebanormaalset. Mõned uurijad kontsentreerivad kultuurikonflikte uurides tähelepanu mõjule, mida niisugune konflikt osutab konkreetse isiku käitumisele. Selline lähenemine on omane psühhiaatriale, biograafilist meetodit kasutavale sotsioloogiale. Need teadlased vaatlevad taolist konflikti kui isikule sisemiselt omast. L. Wirth väidab kategooriliselt, et kultuurikonflite võib vaadelda delikventsust mõjutava faktorina ainult sel juhul, kui isik tajub seda konflikti ja tegutseb nii, nagu seda konflikti ei eksisteeriks. Kultuurikonflik on psühholoogiline konflikt, kuid erinevad distsipliinid mõistavad selle iseloomu erinevalt. Psühhiaatrid- Freudistid vaatlevad seda kui võitlust teadvuse süvakihtides peituvate ja
Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma muutuse NL kultuuris- sellele ei suudetud kontrolli rakendada. Lääne muusika tulek NL-i erinevaid kanaleid kaudu on väga põnev ja nüansirikas protsess. Humanitaarteaduste suukorvistamine- Väga jõuliselt tungitakse peale ka humanitaarteadustele, nt ajalooteaduse poolest on väga nukker aeg. Ka sotsioloogiale pannakse päitsed pähe ja formaalselt ära nullitakse. Tähendas ka seda, et ajaloo vallas teemade valik oli suhteliselt kitsas, ühesugune, eelistatult parteiajalugu oli päevakorral. Ajaloo puhul kaasaja teemad, mis ikkagi normaalsel moel uurimist ei kannatanud. Mastaapsed ideoloogilised kampaaniad- Võetakse ette mastaapseid ideoloogilisi kampaaniaid- Suure Okt revol tähistamiseks, Lenini sünnipäevad jne.
annaabi.ee 
