a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1] Stratigraafia ja õigekiri Tiiu Erelt on seisukohal, et oskussõnavara kujundamine on mõistesüsteemi ja keelesüsteemi omavaheline sobitamine. Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti vastu otsus: kirjutada stratigraafia termineid stratigraafia süsteemi, mitte eesti õigekirja süsteemi kohaselt. [2]
puudutavaid probleeme. Neid tekib eriti seoses keelte õppimse ja õpetamisega. 5.foneetika uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist 6.fonoloogia häälikusüsteemide lingvistilise uurimine 7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test
Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm. Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada keele kui rahvuse identiteedi väljendaja rolli. Samas täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki näiteks infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. Terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paratamatult läheb keel siiski sinna, kuhu suundub meie kultuur. Eesti vaatab läände ja keel seda takistada ei saa. Seal juures pole eesti keel erand: inglise keel tungib ka teistesse keeltesse.
Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse
kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja
tähistavad abstraktseid kategooriaid; komponendid on universaalsed, inimesele kui liigile omased kaasasündinud kategooriad; iga tähendus(semeem) esitatakse hädavajalike, ent sõnarühma liikmeid süsteemi raames piisavalt erinevate tunnuste kaudu. Prototüüpanalüüs- maailma mitmekesisus ja selle tajumine: mõistekategooriad on hajusate piiridega. Prototüüp on hajusate piiridega mõiste tähenduse tüüpiline esindaja. Prototüübid korrastavad meie mõistesüsteemi ja toovad esile seoseid süsteemi elementide vahel: põhitasand(tool), ülatasand(mööbel), alamtasand(tugitool). Põhitähendus- invariantne kõigil kasutusjuhtudel, rõhutab viitesuhet tähistaja ja tähistatava vahel. Tähendusvarjund-lisab mingi nüansi kas konteksti või tähendusnihke tõttu. Konnotatsioonid-väljendavad hinnanguid, suhtumist, tundevarjundeid. Usuaal e.tavatähendus- püsiv mistahes kontekstis, võrreldav põhitähendusega. Okasionaal e
lauset kasutatakse primaarsed grammatilised kategooriad- peamised sõnaliigid: noomenid, verbid ja partklid proadverb e. asemäärsõna propositsioon- lause tuumosa, mis võimalikult lihtsalt väljendab kõne all olevat olukorda või suhet prosoodilised e. suprasegmentaalsed tunnused- üle segmendipiiri ulatuvad tunnused psühholingvistika- käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kasutamisel inimese ajus. Psühholingvistika tähtsamaid objekte on lapse keelelise arengu uurimine, kuna üks kasutuskõlblik viis hankida teadmisi keelesüsteemi ehitusest ja toimimisest on just selle aste-astmelise kujunemise jälgimine. pöörd- e. konversioonisuhe- sama suhet väljendatakse eri lekseemidega vastavalt sellele,
Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt sellega nõustutakski, kuid terminoloogia töömeetodites niisugune eeldus siiski sisaldub. Muutused ei ole võimatud – tuleb vaid uuenenud tingimustes vastav lõik teadlikul valikul ja kokkulepetel põhinevat terminoloogiatööd uuesti teha – kuid see on ka täpselt ainus meetod muutuste sisseviimiseks. Klassikalise terminoloogia sünkroonsus osutub väheviljakaks, kui
Kui org. Liikmed mõistavad neid ühtemoodi, siis teatakse, milliseid tegevusi peetakse edukaks või ebaedukaks ning kuidas selle üle otsustatakse. 5) Korrektuur, mis tugineb org. Liikmete tunnetatud vajadustele muuta neid tegevusi, mis takistavad eesmärkideni jõudmist. Siin avalduvad need tegevusvormid, mis käivituvad nt siis, kui mõni tuude turukonkurentsis ebaõnnestub. Sisemise integratsiooni 6 mehhanismi:Schein 1)ühise keele ja arusaadava mõistesüsteemi loomine, milleta grupi eksisteerimine on võimatu. See puudutab nii ühesugust füüsiliste objektide tähenduste tõlgendamist kui ka abstraktsete mõistete sisu määratlemist. 2) Grupi piiride määramine, milles selguvad kooslusse kuulumise ja mittekuulumise kriteeriumid. Nende abil saadakse aru, kes on grupi uued ja kes vanad liikmed.Organisatsioonis võib liikmete asukoht muutuda
kirjutata suurtähtedega . Kolmandaks argumendiks võib tuua : stratigraafiliste üksuste tähistused olevat nimed, s.o pärisnimed, mitte üldnimed. Senistest võõr- ja omasõnadest on geoloogidel korraga saanud nimed: Ordoviitsium, Pleistotseen. Autor toob välja ka oma seisukoha väites ,et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala eriteadlased. Ühe eriala keeles on võimalik ka mõni väike separaatlepe ainult selle eriala tarvis mõistesüsteemi täpsemaks ja selgemaks väljendamiseks. Vaidlusalusel juhul ei ole paraku sellega tegemist. Kuna tava on pikaajalin pole ei erialast ega keelelist põhjust, miks peaks tegema keelelisi ümberkorraldusi ,kuna uuendused tooks geoloogidele suuri õigekirjaprobleeme. Nagu näiteks nimede" kirjakuju, seniste liitsõnade ja omadussõnade kirjutamine jm.Selleks ei näe vajadust üksgi geoloog. Lühiülevaade nimetäiendiga piltlikest väljenditest.
Kõige ülemine aste kuulus inimesele. Theophrastos (u 372 eKr – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane. Kõige tuntum oli Theophrastos juba antiikajal oma botaanika-alaste teoste tõttu. Teda peeti varakult botaanika-klassikuks ning botaanika kui distsipliini alusepanijaks. Ta mainib ja käsitleb oma teostes üle 500 taime. Loodusteaduses püüdis Theophrastos luua kivimite, taimede, loomade ja inimeste liigitamiseks ning kirjeldamiseks vajalikku mõistesüsteemi ja terminoloogiat. Ehkki ta ei esitanud üldist taimede klassifitseerimise süsteemi, ühendas ta siiski mitmed liigid üksustesse, mida tänapäeval nimetatakse perekondadeks. Vanad kreeklased kasutasid omapärast lokaalanesteesiat – väljapõletamisele või väljalõikamisele kuuluvaid kehapiirkondi hõõruti marmoritolmust ja äädikast koosneva pastaga, mis pidi naha tundetuks muutma. Peale selle kasutati ka mehaanilist survet närvitüvedele, asetati jääd
tähistaja (sõna) referent (entiteet) meel keel maailm Kas tähendus on keele osa ja eraldi on mõistesüsteem? Sõna vorm ja tähendus on keele osa; mõistesüsteem on eraldi. Kokkulangevus ei pruugi olla 100%. On abstraktseid mõisteid, mis annavad tähenduse, aga pole päris mõiste. Keel-sõnad-maailm vastavuses mõistesüsteemi kaudu. Tähendus: - abstraktne: süsteemi tähendus - konkreetne: - kõneleja tähendus - kuulaja tähendus Tähenduse uurimine: 1. komponentanalüüs: sõna tuleb juppideks võtta ja tähendus antakse sõna osadega edasi. Meil on teatud komponendid ehk tähenduse osad. Tunnuste alusel saame mõisteid defineerida. Komponendid ei saa olla universaalsed, kuna on probleeme märkimisega (+ - 0): Elus inimene masku- täis-
Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid. Suur osa on metafooridel, tihti ka leksikaliseeruvad ning argisuhtluses toodetakse uusi metafoore koguaeg. Kollokatsioon Kollokatsioon - sõna tähendusest sõltuvad tendentse esineda koos teatud sõnadega. (hobused hirnuvad, lehmad ammuvad) Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist. 51. Semantilised võrgustikud. Mõistesüsteemi abil kujuneb pilt sõnavarast kui suurest võrgustikust. Võrgustikus on mitu sisse- ja väljapääsu. (võivad olla temaatilised võrgustikud) Võrgustiku tippudes e sõlmedes on eelkõige oluline info Konnotatiivne, afektiivne ja sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus - subjektiivsem ja viitab tähenduskogemusele, mida sõnade kasutamine tekitab konkreetses kõnelejas Afektiivne tähendus - seotud eelkõige kõneleja tunnete väljendamisega või tema suhtumise edasiandmisega
eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. Käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest, nign uurib, kuidas inimene õpib keelt ja moodustab oma mõistesüsteemi. See haru püüab välja selgitada mõtlemisprotsessi ja keele vahelisi seoseid ning teada saada, mis toimub keele kaustamisel inimese ajus. psühholingvistika üks tähtsamaid objekte on lapse keelelise areengu uurimine. 6)sotsolingvistika: Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla:
Monarhia, aristokraatia, politeia on head. Türannia, oligarhia, demokraatia on halvad. Milline on neist parim ? V: sõltub ühiskonnast, rahva loomusest. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia(sageli raske tunnustada, sellest ka revolutsioonid). Eristuvad parimad- aristokraatia (jõukad). Ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia on valitsus vaeste huvides. Mõistesüsteemi rakendamine. 17. saj Inglise vabariiklased : monarhia = türannia. Hobbes nõustus selle võrdudsega, ent positiivses mõttes: kõik ,,türannid" on monarhid. Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim. Kuningas (könig, king) germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav. 6.sajandil tekkis kristlik kuningavõimuidee : kuningas on Jumala poolt ametisse seatud. Aquine Thomas kuningast ja türannist
Tiina Leemets on täheldanud tsitaatsõnade osakaalu suurenemist ka sõnaraamatutes: tema uurimuse aluseks olnud inglise laenust kasutatakse umbes 90 valdavalt lähtekeele kujul. 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli kümmekond ingliskeelset märksõna, Õs 1999 sisaldas 84 ingliskeelset märksõna ja Õs 2006 annab 23 uut tsitaatsõna, nt baguette, caffè latte, croissant, hot dog, management, slogan jt. Ootuspäraselt täidavad laenud oluliselt uuenenud mõistesüsteemi lünki infotehnoloogia, majanduse ja panganduse valdkonnas. terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paraku ei jõua kõik asjatundjate soovitused kasutajani. näiteks Õs 2006 esitab looksulgudes ja väikses kirjas, st väga ebasoovitavana briifing ’infotund, teabetund’. Postimehe lisalehes turundustrendid 2009 (15. XII 2008) kasutatakse mugandit ja selgitatakse, et „briif ehk brief ehk briefing on sõjaväeline terminoloogia
vooruslikku valitsejat? Demokraatia: valitsus vaeste huvides Varauusaegsed monarhiaideed: paternalism ja kontraktualism Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. Mõistesüsteemi rakendamine Hobbes: monarhi huvi = riigi huvi Türannia mõiste kasutamine kuningavõimu kritiseerimiseks -> terminitega Hobbes: monarh pole loodud Jumala poolt; inimesed loovutavad oma mängimine vabaduse (piiramatu võimu) lepinguga vabatahtlikult
(demokraatia ja oligarhia segu, on olemas institutsioonid, kuhu pääsevad teatava rikkuse ja haridustasemega inimesed, kes kontrollivad inimeste võimu. Sellega tagatakse see, et võimu kasutatakse riigi kui terviku huvides). Puhas demokraatia: valitsus vaeste huvides, rikastelt võetakse raha ära. · Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim, täidab mingi suurema grupi eesmärke Mõistesüsteemi rakendamine · Türannia kui levinud sõimusõna terminitega mängimine · 17. saj. Inglise vabariiklased, kes Charles I pea maha raiusid : monarhia=türannia (monarhia kui selline on ebaseaduslik kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Aristotelese eristus ei tööta, kui monarhil on võim, siis ta kasutab niikuinii seda iseenda huvides. · Thomas Hobbes: nimetame "türanniks" neid monarhe, kes meile ei meeldi aga see ei muuda veel asja olemust
annaabi.ee 
