Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SOTSIAALMAKS - MIS, KES JA MILLEKS?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaalmaks, töötaja, kuumäär, tööandja, maksustamisperiood, töötasu, osalise, ametnik, väljamakse, ettevõtja, kvartali, tolliamet, maksuvaba, tulumaks, kvartalis, tulult, arvestamine, kalendrikuu, kuupäevaks, tolliameti, ettevõtlusest, kalendriaasta, tegija, lagunema, tähtpäev, kuule, maksumaksja, grupitöö, juhendaja, lektor, nõuakastekiks kiviaeg on - nafta, kuid kui meil ei oleks käivet, siis mille eest me seda puuriksime. Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma). Brutosummalt arvestame tööandja poolt lisaks makstavad maksud ; 1) sotsiaalmaksu 1 000* 33% = 330 eurot,
Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile ka töötajate tulumaks. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba. Tulumaksu tuleb Teil maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt. Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ettevõtte tulumaksu määr 2010. aastal on 21%
maksta ettevõtlusega seotud makse, hooajalise ja ajutise tegevuse puhul on maksuõiguslikud tagajärjed vaid tegutsemise perioodil. Ajutise tegutsemise korral kantakse registrisse tegutsemise alg- ja lõppkuupäev. Lõppkuupäeva saabudes kustutatakse teid automaatselt äriregistrist. Kui te seda ei soovi, tuleb registripidajale esitada muutmiskandeavaldus, muutes oma tegevuse pidevaks või hooajaliseks. · kandmisel võtab maksu- ja tolliamet teid automaatselt arvele kui ettevõtlusega tegeleva tulu- ja sotsiaalmaksu maksja, eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Kuid see ei puuduta käibemaksu. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, peate end maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Vabatahtlikult võite seda teha ka juba enne sellise käibe saavutamist. Dokumentide vormistamise üldnõuded.
mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma, samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel). Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas). Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi
Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia
Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4
kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? §9 lg1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest,
·Käibedeklaratsioon ·Sotsiaalmaksu deklaratsioon ·Tulumaksu deklaratsioon ·Töötuskindlustuse deklaratsioon ·Kohustusliku kogumispensioni deklaratsioonjt. Maksud Tulumaks- residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2013. aastal 1728 eurot (144 eurot kuus) ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks- makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku
Esimesel tegevusaastal tulumaksu avansilisi makseid ei maksta, sest nende suurus arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulult. Avansilise makseid ei pea maksma ka siis, kui ettevõtlus on registreeritud ajutise või hooajalisena või ettevõtlus on peatatud.13 11 Kärsna, O. 2008. OÜ ainuosaniku-juhataja omanikutulu väljamaksmisest ja selle maksustamisest. Autori üleskirjutis. Tallinn, 14.03.2008 12 Kärsna, O. 2006. FIE käsiraamat. Tallinn: Ilo kirjastus, 32 13 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksukohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja nende tasumisest, kui ettevõtja poolt prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui ettevõtja esitab selle kohta põhjendatud taotluse Maksu-ja Tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele.14
maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine FIE peab neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu avansilisi makseid makstakse jooksva kvartali eest iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks.
Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises; 2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt. tulumaks sotsiaalmaks maamaks Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist. aktsiis käibemaks tollimaks Maksukohuslane Maksukohuslane ehk maksu subjekt on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
..........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4.4 SotsiaalMaksu laekumine ...................................................................................................................46 4.5 Rahvusvahelised sotsiaalkindlustuslepingud ......................................................................................47 5 TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUSEST...............................................................................................48
aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvaba miinimum . Ettevõtlustulult arvutatakse tulumaksu tavaliselt nii: Tulumaks=((E-vormi viimane rida : 1,33) tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 Lisaks on tulumaksu arvutamisel veel kaks varianti sõltuvalt sellest, millise tulemuse andis ettevõtlustulult sotsiaalmaksu arvutamine. Kui E vormi viimase rea järgi arvutatud sotsiaalmaks tuleb väiksem kui sotsiaalmaksu aastane miinimumkohustus, arvutatakse tulumaksu sellise valemi järgi: Tulumaks=((maksustav tulu-sotsiaalmaksu kohustus)-tulumaksuvaba miinimum) x 0,21 . Tulumaksu tasumisel tehakse kahte liiki makseid: · aasta sees makstakse avansilisi makseid; · pärast aasta lõppu tehakse kogu maksustatavalt tulult tasaarveldusmakse. Füüsilise isiku maksustamise periood on üks aasta. Ettevõtjaks registreeritud inimene
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks
Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadi ülesandeks on anda ülevaade füüsilisest isikust ettevõtjast, tema tegevusest ja sellega seotud toimingutest. Ettevõtjana peab FIE arvestama väga paljude seadustega ning seetõttu on õigete otsuste tegemine suhteliselt raske. Antud referaat kajastab tähtsamaid tegevusi FIE ettevõtlusega alustamisel, tegevuse käigus ning kirjeldab ka ettevõtte lõpetamise korda. Füüsilisest isikust ettevõtja definitsioon Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. FIE võib olla iga füüsiline isik, sh ka alaealine vähemalt 15-aastane isik, kellele vanem on andnud nõusoleku või kohus on laiendanud teovõimet tegeleda majandustegevusega.
.................................................................................................. 2 1.Sotsiaalmaksu mõiste......................................................................................................2 1.Riiklik maks......................................................................................................................... 2 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis.......................................................................................4 1.3 Sotsiaalmaks Eestis......................................................................................................5 2. SOTSIAALMAKSU MÄÄRA LANGETAMISE MÕJUD........................................................5 2.1 Sotsiaalmaksu langetamise mõju hõivatusele ja riigieelarvele......................................6 2.2 Sotsiaalmaksu langetamise mõju ettevõttete sektorile..................................................6 3. SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULUDE JA KULUDE ANALUUS...............
.5 ............................................................................................................................ 6 Maksud ja toll...................................................................................................... 6 1.1Käibemaks...................................................................................................... 6 1.2Tulumaks........................................................................................................ 6 1.3 Sotsiaalmaks................................................................................................. 6 1.4 Töötuskindlustusmakse................................................................................. 7 1.5 Keskkonnatasu.............................................................................................. 7 1.6 Muud maksud................................................................................................ 7 Raamatupidamine ja aruandlus..........................
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; (TuMS § 8 lg 1 p 5) - isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; (TuMS § 8 lg 1 p 6) - juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; (TuMS § 8 lg 1 p 7) - tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; (TuMS § 8 lg 1 p 8) - isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. (TuMS § 8 lg 1 p 9) 9. Mis on juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgan? Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust,
EESTI MAKSUSÜSTEEM SISUKORD EESTI MAKSUSÜSTEEM................................................................................... 1 SISUKORD.......................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................3 a. Tulumaks.......................................................................................................4 1.2 Sotsiaalmaks...............................................................................................4 1.3 Käibemaks...................................................................................................4 1.4 Aktsiisid....................................................................................................... 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest.............................................................. 6 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest..................................
töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu ja Tolliamet. § 6. Maksukohustuslane (1) Maksukohustuslane on: 1) maksumaksja; 2) maksu kinnipidaja; 3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. 2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi, valla või linnaasutus, kes seadusega sätestatud
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu;
Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, see tähendab, et maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Kui ettevõttel on aastas üle 16 000 euro tulu peab ettevõtte registreerima end käibemaksukohustuslasena.
riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt ennetähtaegselt (maksimaalselt 3 aastat) pensionile jäädes väheneb pensioni suurus 0,4% iga varem pensionile jäädud kuu eest. Seega on isiku pension: 24*0,004=0,096 ehk 9,6%. Seega on isiku pension: (1-0,096)*339,3725=306,79274 eurot. Teine lahenduskäik: Määratud pension:347,76 (ül 9) Kuna jääb varem pensionile, siis väheneb 0,4% iga kuu eest, st saab trahvi) 0,004*24=0,096 347,76-9,6%=314,38 11) Kasutate oma tööandja autot, mille soetushind on 10 000 eurot, ka isiklikeks sõitudeks. Sõidupäevikut te ei pea. Kui suur maksukohustus tekib tööandjal? Arvutage ka käibemaksu summa, mida tööandja peab tasuma, et lubada teil kasutada autot ka isiklikuks otstarbeks. Erisoodustushind sõiduauto kasutamisel on tulumaksuseaduses fikseeritud, selleks on 256 eurot. Sõiduautode puhul on sisendkm 50% kui auto pole mõeldud ainult töösõitudeks. Tulumaksukohustus: 256/0,8*0,2=64 eurot
lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses. Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt
MAKSUD 2011. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus. · Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%. · Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). · Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). · Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 91,75 eurot kuus. · Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2,8%, tööandjale 1,4%. Töötaja makse (2,8%) kinnipidamine lõpeb (1,4% jääb) vanaduspensioniikka jõudmise kuule järgnevast kuust. Maksu tunnuseks on konkreetse vastuhüve puudumine!!!! Maksel on konkreetne vastuhüve! http://stud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest
maksukeskusesse. Kui olete käibemaksukohustuslane olnud vähemalt 12 kuud, on teil kohustus esitada käibedeklaratsioon elektrooniliselt. Tulumaks - Ettevõtte tulumaksu määr 2015. aastal on 20% Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksudeklaratsioon TSD tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seda saab teha elektrooniliselt e-maksuametis/e-tollis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti piirkondlikku maksukeskusesse. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33% töötaja brutotöötasust. OÜ puhul on maksustamisperioodiks on kalendrikuu ning sellele järgneva kuu. 10. kuupäevaks tuleb ettevõtjal sotsiaalmaks deklareerida ning tasuda Maksu- ja Tolliametile. Deklaratsiooni saab esitada elektrooniliselt e-maksuametis või pöördudes Maksu- ja Tolliameti
käibemaksukohustuslaseks. • Kui palkate töötajad, tuleb nad võtta arvele Haigekassas. • Kui palkate töötajaid, tuleb FIE tegutsemise alustamisest teavitada Tööinspektsiooni. https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/ettevotte_loomine/ettevot lusvormi_valik/ettevotlus_fie_na 5.SLAID FIE JA RAAMATUPIDAMINE FIE numbrid: 1· Füüsilise isiku 2014. aasta tulumaksumäär 21% (sama kui 2013. aastal). 2· Igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 144 eurot (2013. a 144 €),aastamäär on 1728 eurot (2013. a 1728 €). 3· Sotsiaalmaksumäär on 33% FIE maksustatavast ettevõtlustulust. 4· Minimaalne sotsiaalmaksukohustus 2014. aastal on 316,80 eurot kvartalis (2013. a oli 287,10 € kvartalis). http://www.rmp.ee/ettevotlus/fie/ 5.slaid Olulisemad tähtajad, mis on kohustuslikud kõikidele FIE- dele. 15. märts FIE sotsiaalmaksu avansilise makse tasumine.
sisemajanduse koguprodukt * 100 (Eesti maksukoormus 30-50% vahel e 1/3 SKPst) MAKSUKORRALDUSE SEADUS (MKS): Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutus, maksumenetluse kord, maksuvaidluste lahendamise kord. MKSi rakendatakse ka kogumispensionide maksetele ja töötuskindlustusmaksetele, samuti saastetasule, vee erikasutusõiguse tasule ja maavara kaevandamisõiguse tasule. EESTI VABARIIGI MAKSUSÜSTEEM: Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Kohalikud maksud: reklaamimaks, teede ja tänavate suhtlemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. MAKSUSEADUS on seadus, millega sätestatakse riiklik maks: maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht, maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, maksustamisperiood perioodilisel maksul, maksusumma arvutamise ja tasumise
Maksud ja määrad Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 » Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja
vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest (MKS §3). Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on (maksukorralduse seaduse järgi, §3): · tulumaks · sotsiaalmaks · maamaks · hasartmängumaks · käibemaks · tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB