1. Projekti üldkirjeldus Projekti eesmärk Projekti "Pensioniõigusliku staazi infosüsteemi arendamine" eesmärk on arendada välja infosüsteem, mis võimaldaks koguda isikute tööraamatutest enne 31.12.1998 tehtud sissekannete andmed Riiklikku pensionikindlustuse registrisse pensionikindlustatute pensioniõigusliku staazi arvestamiseks ja samuti võimaldaks neid andmeid töötleda. Oodatud tulemuste loetelu Projekti oodatavaks tulemuseks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi täiendatud andmebaas ja pensioniõigusliku staazi andmetega opereerimist võimaldav kasutajaliides ning tehtud arendustööd dokumenteeriv infosüsteemi projekteerimise dokument. 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused Tegelikult saavutatud tulemuste loetelu Projekti eesmärk suudeti täita, etteantud ajaks valmis Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi allsüsteem "Pensioniõiguslik staaz".
vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu; paljulapseline pere; puudelapsega pere; üksikvanemaga pere, kellel puudub teise vanema toetus; töövõime kaotusega isik, kellele on sotsiaalkindlustusameti poolt määratud töövõime kaotus vähemalt 40%; muu isik, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta jääb alla vallavolikogu poolt kinnitatud toimetulekupiiri. Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919
aastat). Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev. Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses Sotsiaalkindlustusameti büroos, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis ,,Blanketid/ekspertiisi blanketid". Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna Sotsiaalkindlustusameti büroo klienditeenindusse, võib taotluse täita ka püsivat töövõimetust taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja
näol. Lisaks oli palju muid väiksemaid ülesandeid, näiteks posti sorteerimine, spetsialistide vahel toimikute jagamine ning sissetulevate dokumentide registreerimine. Minu aruande eesmärk on anda ülevaade oma praktika kohta ning analüüsida kogemusi, mida selle aja jooksul omandasin. Lisaks anda omapoolne hinnang tehtud töö ning asutuse kohta – millised olid lootused ja ootused ning milline oli tegelikkus. Sotsiaalkindlustusameti praktikapakkumine tundus koheselt sobivat, kuna pakkumises oli peamisteks ülesanneteks kohe märgitud eelkõige töö dokumentidega: arhiividokumentide kontrollimine arvutiprogrammis ja arhiivis, sissetulevate dokumentide registreerimine, kirjavahetus, ekspertiisidokumentide ringlus ja selle korraldamine. 1. PRAKTIKAKOHA ISELOOMUSTUS 1.1 Nimi, õigusvorm, asukoht Sotsiaalkindlustusamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis
määr. Sünnitoetuse suurus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsendamistoetuse suurus arvutatakse lapsendamise kohtumääruse jõustumise päeval kehtinud toetuse suuruse alusel. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates. Kui isik soovib toetust saada, pöördub ta elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti poole. Peretoetusi taotletakse ema või isa elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapse järgi vaatab eestkostja või hooldaja, siis taotletakse peretoetusi tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Näiteks kui isa või ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud lapse tegelikule hooldajale, taotletakse lapsehooldustasu tema elukohajärgse sotsiaalkindlustusameti kaudu. Kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema
OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus Mis on ohutuskultuur? Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused: tuli, töö, elekter Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis Tulekahjus hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal – selle aasta näit parem Ohutuskultuur Eestis häbiväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on hooletu, ennasthävit...
Töötaja 6 kuu keskmine kalendripäevatasu oli 100 . Kui suur on töötaja poolt töötajale aevestatud kohustuslik töövõimetushüvitis? Valige üks: a. 490 eurot b. 280 eurot Õige c. 400 eurot d. 500 eurot e. 140 eurot *Haigushüvitise arvestamist reguleerivad Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning Valige üks: a. Vabariigi Valitsusemäärus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" Õige b. Vabariigi Valitsuse seadus "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" c. Sotsiaalkindlustusameti juhised d. Maksu- ja Tolliameti TSD lisa 1 täitmise juhend Haigushüvitis arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud, ja saadud summa jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Väide on tõene või väär? Valige üks: Tõene Väär Õige
Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenust on õigus taotleda: q puudega lastel ja täiskasvanutel; q 16aastastel kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; q alaealistel õigusrikkujatel, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenust saama alaealiste komisjoni otsusega. Kuhu Pöörduda? Taotlus tuleb esitada oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse. Taotluse vorm: pensioniametites ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Esitab: inimene ise või tema seaduslik esindaja. Ei pea täitma alaealised õigusrikkujad, kelle dokumendid edastab Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjon. 5 Riigi rahastatavad teenused Tehnilised abivahendid eraldamist reguleerivad Sotsiaalhoolekande seadus ja Sotsiaalministri 14.12
· eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus · seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus · elluastumistoetus · vajaduspõhine peretoetus (Uus toetus, mida makstakse alates 1. juulist 2013) Vanemahüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul, Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel. Vanemahüvitise taotlus tuleb esitage elektrooniline vanemahüvitise taotlus riigiportaalis või pöörduge sotsiaalkindlustusameti piirkondlikku klienditeenindusse. Hüvitist hakatakse maksma päev pärast sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi. Neile, kes sünnitushüvitist ei saa, makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist. Vanemahüvitist saavale vanemale ei maksta lapsehooldustasu. Vanemahüvitiselt peetakse kinnitulumaks.
· Alates 2002. aastast alustati rehabilitasiooniplaanide koostamist ka täisealistele, kuid puudus rahastamissüsteem teenuseid oli võimalik saada vaid 800.- krooni eest aastast (rehabilitatsioonitoetus). · Nõuded rehabilitatsiooniasutustele, kellel oli litsents teenuse osutamiseks (vt lisamaterjal). · Põhjalik muudatus teenuse korralduses 2005. aastal, mil raha rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks kanti Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse, kelle pädevusse anti teenuse korraldus, administreerimine ja rahastamine. 2005 - ... · Sotsiaalhoolekande seaduse põhjalik uuendamine rehabilitatsiooniteenuse korralduse küsimustest (paragr 113): · Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk · Õigustatud isikud · Reh.teenuse osutajad asutused, haldusleping · Reh.teenuse taotlemine · Osutamine ja järjekord · Tegutsemine reh.asutusena · Reh
Samuti hüvitatakse vajadusel puuetega laste ujumistreeningu maksumus kuludokumendi alusel. Toetuse saamiseks tuleb esitada piletid/kuludokumendid Haapsalu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale kord kuus, lisades juurde lapse nime, taotleja nime ja arveldusarve numbri, kuhu soovitakse toetust saada. 4 Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljastamine – väljastatakse liikumis- ja/või nägemispuudega isikutele sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuse alusel. Lapsel ja pensioniealisel isikul tuleb täiendavalt juurde esitada ka perearsti tõend parkimiskaardi vajaduse kohta. Sotsiaalhoolekandealastele ja tervist edendavatele tegevustele toetuste eraldamine Toetust saavad taotleda sotsiaalvaldkonnas tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud. Toetuse eesmärgiks on linnaelanike toimetuleku soodustamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning tervisekäitumise edendamine
Maksepuhkuse taotlemiseks tuleb vastava avaldusega pöörduda laenu andnud panga poole. Õppelaenude kustutamine. Õppelaen kustutatakse juhul, kui pärast õppelaenu võtmist tuvastatakse laenusaaja alaealisel lapsel raske või sügav puue. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist korraldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldama ühe vanemaõppelaenu puhul.Õppelaenu kustutamiseks peab laenusaaja pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole. Töötava lapsevanema õigused: Lisavaheaeg lapse toitmiseks. Emale, kes kasvatab kuni pooleteiseaastast last, võimaldatakse lisaks üldisele vaheajale puhkamiseks ja einestamiseks töö juures lisavaheaeg lapse toitmiseks (minimaalselt 30 minutit lapse kohta). Vaheaega on õigus saada vähemalt iga kolme tunni järel. Kahe või enama kuni pooleteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund
arvutamise aluseks olevast ametipalgast. Osalise töövõimetuse korral moodustab politseiametniku töövõimetuspension töövõime kaotuse protsendile vastava protsendi tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti. Isikule, kelle töövõime kaotuse protsent on väiksem kui 40 protsenti, politseiametniku töövõimetuspensioni ei määrata. 30.09.2012. a seisuga maksis Kaitseministeerium (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) töövõimetuspensioni 58le vigastatud kaitseväelasele kokku 246 600 eurot. Keskmine kaitseväelastele makstud töövõimetuspension oli eelmisel aastal 353 eurot kuus (bruto). Enim vigastada saanuid on reakoosseisu või nooremallohvitseride ametikohtadel teenivate kaitseväelaste seas. Kaitseväes kehtiva palgajuhendi järgi on nimetatud ametikohtade põhipalgaks keskmiselt 950 eurot kuus (bruto). Seega, lõhe palga ja
Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik, maavalitsuse ametnik, asenduskodu töötajad ja asenduskodus elavad lapsed, koolitusgrupis osalejad ja koolitajad, kohtunik ja istungi sekretär, õpetaja, perearst, kasvataja, naabrid, sugulased, töökaaslased, haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti ametnik, politsei jne.Kahe aasta jooksul peaks ametnik teostama järelvalvet ja suhtlema perega, kuid puudub selge ja ühtne seisukoht, kes seda teeb. Üldiselt "EI" ei öelda ühelegi perele (v.a. mõned erandid)- kõik sobivad lapsendajaks. Otsuse langetamisel on ülekaalus emotsioonid, et lapsel on peres parem, kui asenduskodus. Tegelikkuses pole võimalik, et kõik sobivad 100% ja sõel peaks olema tihedam.
5 2 SIHTRÜHMA HETKEOLUKORD EESTIS Puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimeste arv Eestis on pidevalt kasvanud. Puudest tulenevalt võib inimene vajada sekkumisi ja abi (teenuste, toetuste jm meetmete näol) mitmetest valdkondadest – nii tervisevaldkonnast kui sotsiaalvaldkonnast; samuti abi võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi tööle saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist
eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanule hüvitatakse töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust. Seejuures arvatakse hüvitisest maha seoses töövigastusega määratud töövõimetuspension. Töövõime kaotuse põhjuse ja ulatuse ning lisakulude vajaduse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus, mille blankett on kättesaadav piirkondlikes klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. 10 Kokkuvõte Ohutuskultuur oleneb inimeste käitumisest ja sellest mida nad teevad selle vältimiseks. Inimesed peaksid rohkem mõtlema oma turvalisusele ja hoolima ka teistest, eriti Eestis, mis on nii väike riik, kuid pürginud õnnetustest tingitud surmade tabeli esitippu. Tööga sain teada palju uut huvitavat infot erinevate õnnetuste, nende ennetamise ning tagajärgedega toime tuleku kohta.
Probleemid lapsendamises · Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik, maavalitsuse ametnik, asenduskodu töötajad ja asenduskodus elavad lapsed, koolitusgrupis osalejad ja koolitajad, kohtunik ja istungi sekretär, õpetaja, perearst, kasvataja, naabrid, sugulased, töökaaslased, haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti ametnik, politsei jne. · Mis on lapsendamisjärgne järelvalve? Täna on soovituslik, et kahe aasta jooksul teostab ametnik järelvalvet ja suhtleb perega. Puudub selge ja ühtne seisukoht, kes seda teeb- kas pere või lapse elukohajärgne maavalitsuse ametnik? Kas pere või lapse elukohajärgne omavalitsuse ametnik? · Praktika näitab, et "EI" ei öelda ühelegi perele (v.a. mõned erandid)- kõik sobivad lapsendajaks
Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetuse saaja soovile toetuse saaja arveldusarvele Eestis, toetuse saaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis või toetuse saaja kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse peretoetuste väljamaksmisele sama väljamakseviisi. Peretoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama kirjalikult elukohajärgsele pensioniametile asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu:
.......................................................................... 60 5.2. Hinnang strateegiliste indikaatorite saavutamisele ..................................................................... 62 6. SÜSTEEMI RAKENDAMISEGA SEOTUD KULUD ...................................................................................... 66 6.1. KOVides lastekaitsetöötajate arvu tõstmine vajalikule tasemele ................................................ 66 6.2. Sotsiaalkindlustusameti lastekaitsesüsteemi ülesehitamise maksumus...................................... 68 6.3. Täiendkoolituste süsteemi maksumus ......................................................................................... 69 6.4. Supervisiooni süsteemi maksumus............................................................................................... 72 7. Kokkuvõte .......................................................................................................
A-tervisetõendil on kõige vähem ja C-tervisetõendil kõige enam andmeid. Kui isikul on C-tervisetõend, tähendab see automaatselt, et tal on ka B ja A- tervisetõend. Terviseseisundi vastavus eluvaldkonniti nõuab erinevat terviseseisundi valmisolekut, seetõttu erinevad väljaantavad tõendid nt ametite kaupa: eri tõendid on autojuhtidele, meremeestele, politseinikele jt. 3.5. Teenus sotsiaalkindlustusametile Tervise infosüsteemis olevate andmete baasil saavad Sotsiaalkindlustusameti arstid ja eksperdid määrata puude raskusastet ja / või püsivat töövõimetust. Perearstid, kes on vastava patsiendi info edastanud tervise infosüsteemi, ei pea andmeid patsientide kohta eraldi paberkandjal väljastama. 9 4. Miks on turvalisus oluline Kõigi eelnevalt tutvustatud erinevate teenuste puhul on turvalisus ülioluline, et kolmandad
Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegemist on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensioni saava töötajaga või haridustöötajaga. Alaealiste ning töövõimetuspensioni töövõimetuse alusel saava töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Haridus ja teadustöötajate iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva. 28-kalendripäevast põhipuhkust ületav osa kompenseeritakse tööandjale, tema avalduse alusel Sotsiaalkindlustusameti poolt. Tööle asumise aastal tekib töötajal puhkuse nõudeõigus alles pärast kuue kuu töötamist tööandja juures. Puhkuse ajakava- põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõte huvidega (TLS § 69 lg 1). Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, hiljemalt märtsi lõpuks ja see peab olema töötajatele teatavaks tehtud kalendriaasta esimese kvartali jooksul (TLS § 69 lg 2)
riikidega selliseid uuringuid läbi viia • Võrreldes teiste EL riikidega tegeletakse Eestis psühhosotsiaalsete riskide juhtimisega liialt vähe. Tuleks tõsisemalt tegelema hakata Hetkeseis Eestis • Muutused tööelus on kaasa toonud uued tööstressorid/psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tuleks riskianalüüsides arvestama hakata • Töötajate psühholoogiline ja psühhosotsiaalne koormus on oluliselt tõusnud. Tuleks töö tasustamisel ja riskianalüüsides arvestama hakata Sotsiaalkindlustusameti statistika 2007. aastal määrati töövõimetuspension 963 psüühikahaigele, aastal 2012 juba 2434-le Kokku oli Eestis aastal 2013 22613 psüühikahaiget töövõimetuspensionäri ning suurem osa neist tööl ei käi. Kui palju on töövõime kaotanud „tänu“ läbipõlemissündroomile?
või kui seadus ei sätesta teisiti. (7 päeva eest tasub puhkusetasu Sotsiaalkindlustusamet) PÕHIPUHKUS (2) §57. Osalise või puuduva töövõimega saava töötaja põhipuhkus Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Tavapärast puhkust ületav osa (7 kalendripäeva) hüvitatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. §58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. MUUD PUHKUSELIIGID §59. Rasedus- ja sünnituspuhkus (1) Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
tagastamise nõue. Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine. Kui töösuhte alguses oli töötaja tööandjale andnud tööraamatu, siis töösuhte lõppemisel annab tööandja selle TLS § 133 kohaselt töötajale tagasi. Kui tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib töötaja esitada selle oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Kui töötaja ei ole 1 aasta möödumisel töösuhte lõppemisest oma tööraamatut välja võtnud, võib tööandja esitada selle TLS § 134 lg 2 kohaselt tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. Tööraamatus on säilitamist vajavateks andmeteks info pensioniõigusliku staaži kohta, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Pensionikindlustusstaaži puhul, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1.
samaväärselt sotsiaalmaksu tasumisega kuupalga alammääralt. Pensionikindlustusstaazi arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt kuupalga alamääralt arvutatud sotsiaalmaksuga. 11.15. Pensioni määramise tingimused ja kord Riiklikule pensionile õigust omav isik esitab pensioniavalduse elukohajärgsele sotsiaalkindlustusametile. Pensioni määrab pensioni taotleja elukohajärgne sotsiaalkindlustusameti juhataja. Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse. Dokumentide vastuvõtmise kohta antakse pensionitaotlejale tõend. Üldjuhul määratakse pension taotlemise päevast alates, kuid teatud juhtudel määratakse pension varasemast tähtajast: 1) vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast 3) toitjakaotuspension või rahvapension määratakse toitja surma või teadmata
· Isik, kes teab lapsendamissaladust, ei tohi seda avaldada, kui selle avaldamine ei ole vajalik avalikes huvides. Rahvusvaheline lapsendamine PKS § 165 Haagi riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsioon. 41 Kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalkindlustusameti juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Eestil on otselepingud lapsendamiseks kolme riigiga: USA, Rootsi ja Soome. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine PKS § 166; tähtaeg PKS § 168 lg 2 Kohus võib tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta (keeld PKS § 167). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse võib esitada üksnes isik, kelle
või kui seadus ei sätesta teisiti. 1. Paragrahvi 56 kohaselt on alaealisel õigus saada igal aastal 35 kalendripäeva põhi- puhkust. Pikendatud põhipuhkuse eesmärk on kindlustada alaealise sotsiaalne areng ja hariduse omandamine ning tagada töötervishoiu ja tööohutuse alane kõrgendatud kaitse. 2. Tavapärast 28 kalendripäevast põhipuhkust ületavad seitse kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Riigieelarvest puhkuseta- su osa hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (TLS § 66). Riigieelarvest hüvitatava puhkuseosa suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile. 3. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida TLS §-s 56 ettenähtust pikemas põhipuhku- ses.
tervisepoliitika kohta. Acta Politica. TLÜ Riigiteaduste Instituudi eestikeelne kogumik, mis kajastab väga erinevaid teemasid poliitikateadustes. Tasemelt keerulisem kui RiTo. Saadaval paberil ja RI kodulehel http://riigiteadused.tlu.ee/. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanded (http://www.praxis.ee). Lühiülevaated ja mahukad raportid Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, ent ka demokraatiast ning kodanikuühiskonnast. Ministeeriumide ja riiklike ametite (Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Haigekassa, Statistikaameti jne) kodulehed. Nendel leidub statistikat ja ülevaateraporteid oma valdkonnapoliitika arengust. Tavaliselt asub see lingi ,,Uuringud" või ,,Uuringud ja statistika" all. Eesti Panga koduleht (http://www.eestipank.info), kust võib leida ülevaateid majanduse olukorrast. Riigikontrolli koduleht (http://www.riigikontroll.ee) pakub temaatilisi raporteid eri valdkondadest, sh laste õiguste ja hariduskorralduse teemadel.
a lõpuks osutada teenust kokku kuni 4000 kliendile, kuid selle sees on erinevad teenused, s.t. mitte ainult võlanõustamine. Ajavahemikus aprill 2012 - detsember 2013 on projekti vahendusel võlanõustamise teenust kasutanud 740 klienti. Kui esitatud arvude taustale asetada teadaolevad 34 704 maksehäireregistris olevat kiirlaenuvõlglast, saab ilmseks võlanõustamisteenuse mahtude ebapiisavus. Lisaks on teenuse kättesaadavus piirkonniti ebaühtlane. Kuigi Sotsiaalkindlustusameti projektiga 2013. aasta lõpuks liitunud 171 KOVI ning kaetud kõik 15 maakonda, on ka uuel EL rahastamisperioodil võlanõustamisteenusele suunamine KOV-i jaoks vabatahtlik ehk võib juhtuda, et mõnes KOV-s inimene teenusele siiski ei pääse35. Võlgade ümberkujundamine ja eraisiku pankrot Võlgniku väljapääsuks kogunenud laenukohustustest võib olla võlgade ümberkujundamise menetlus või kui seegi pole enam realistlik, siis pankrotimenetlus.
annaabi.ee 
