Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati
LUGEMSKONTROLL LUULEKOGUST 8. klass 1. Vaid ühe välisautori luulekogu, st loed tõlkeluulet. 2. Luuletusi kogus peab olema vähemalt 25. 3. Kirjutad välja luulekogu pealkirja, autori, ilmumisaasta (originaal ja tõlge) ja tõlkija nime. 4. Otsid autori kohta informatsiooni ja kirjutad selle maksimaalselt ühele A4-jale (tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum; · millised tunded/mõtted tekivad antud luuletust lugedes; · milliseid kujundeid autor on kasutanud (epiteedid, võrdlused, isikustamised võid need ka värviliselt luuletuse sees välja tuua); · miks valisid just se...
kasvanud, oskab rääkida ja räägibki. Olgu tsiviliseeritud või tsiviliseerimata kannab iga inimene eluajal teatavaid lapsikuid, kuid sügavale juurdunud kujutlusi rääkimisest ja selle suhtest mõtlemisega. Need kujutlused pole kuidagimoodi puhtalt isiklikud ega juhuslikud: nende alus on täiesti -- süstemaatiline, nii ta arvab, et me võime neid õigustatult nimetada loomupärase loogika süsteemiks. Loomupärase loogika järgi teeb tõsiasi, et iga inimene on rääkinud soravalt lapsepõlvest alates, igamehe enda asjatundjaks toimuse suhtes, millega ta sõnastab oma mõtteid ja suhtleb. Ta peab üksnes arvestama LOOGIKA või MÕISTUSE ja ühist aluspinda, mis arvatakse olevat temal ja kõigil teistel. Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud
Marie Under Ksenija Melnikova Karina Spoda 10.a Marie Under sündis 27. märtsil aastal 1883 Tallinnas ja suri 25. septemberil aastal 1980 Stockholmis Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli 5 last Evangeline, Gottried , Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920
sädemed tuhas Autor: Marie Under Töö koostas: Pille Riim Elulugu Marie sündis 1883.aastal ( suri 1980 ) Priidu ja Leena Underi kolmanda lapsena. Under õppis 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema ja hakkas 14 aastasena luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja lahutas 1924 . Edasise elu veetis ta Artur Adsoniga. Looming Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" (1929)
(1890 1960) Novelist Romaanikirjanik Följetonist Üks "Siuru" loojaid Teosed Följetonikogu ,,Klounid ja faunid" (1919) Följeton ,,Sinises tualetis daam" ,,Saatana karusell" (1917) ,,Rändavad rüütlid" (1919) ,,August Gailiti surm" (1919) Loomingu omapära Eemaldumine tavalisest realismist Dramaatilisus ja dünaamika Igatsus jumalikuma poole Romantiline liialdus Marie Under ehk Printsess (1883 1980) Õppis 4-aastaselt soravalt lugema 14-aastaselt alustas luuletamist Eesti luuletaja Maetud Rootsi Looming Luulekogu ,,Sonetid" Luulekogu ,,Eelõitseng" Luulekogu ,,Sinine puri" Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis,
Eraettevõtlus kasvas, nagu ka nõudlus konsultatsioonide ja eriti uute töötajate järele. See, et Fontes hakkas mõne ametikoha täitmiseks lisaks konkurssidele ka oma andmebaasi abil personalivalikut teostama, oli tema idee. Arvas, et tuli selle peale täitsa ise. Hiljem nägin, et nii teevad maailmas paljud firmad. Kui Tõnis Arro, Pärnu Konvertide üks omanikest, läinud sügisel teles konverentside 10.aastapäeva juubelisarja tegi, jäi saatemeeskond väga rahule. Tõnis Arro rääkis soravalt pikad jutud ära, ilma et midagi oleks vahepeal meelest läinud. Tartu noormees Tõnis Arro läks 14-aastaselt Evald Hermaküla draamastuudiosse Vanemuises ning töötas seal aastail 1980-84 ülikooli kõrvalt ka näitlejana. Ülikoolis tutvus Tõnis Arro ka Heiti Pakuga, kellega koos hiljem Fontes asutati. Täna on Fontes Eesti vanim konsultatsiooni- ja personialiotsingufirma, mis tegutsenud katkematult oma nime all ning ilma teistega liitumata. Firma toetub kolmele
Nende riietus oli väga teemakohana – rahvariided. Kaja ja hästi kostuv hääl oli kõik tänu sellele, et Vormsi rahvamaja on taas renoveeritud. Lava seati paremaks ja maja sisemus on ise ka nüüd rõõmsam, mis tegi kogu kontserdi palju kodusemaks ja mugavamaks. Lõpetuseks ma ei taha halvasti öelda ega solvata kontserdi tegijad ja läbiviijaid, aga minu meelest jäi see kõik nõrgaks. Pigem võiks olla vähem etteasteid, et lastel oleks kasvõi üks laul soravalt peas. Samas õpetajate esitusega jäin ma väga rahul ja mulle tohutult meeldis nende särasilmne olek. Tõesti väga energiline lavavaim.
..................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878– 1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas
Marie Under Anna-Maria Kiss 9.B Marie Under Marie Under oli eesti luuletaja (27.03.188325.09.1980) Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker,aastast 1924 Marie Adson Marie sündis Tallinnas ja suri Stockholmis Tütred Dagmar ja Hedda Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Elukäik Marie vanemad olid kooliõpetajad Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (18541934) Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID
Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (18871934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama.Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913
Teosed olid väga erinevad, osad olid aeglased ning mõtlikud, teised jällegi hoogsad ja lõbusad. Kontserdit algustas Mairo Tänav Tänak, eteldes Elo viidingu lugu ''Minister''. Kokku oleks pidanud esinema 26 õpilast, kuid üks esineja jäi siiski kahjuks kuulamata. Parimaks esinejaks pean Ivar Piterskihhi, kes etles oma lugu räpiloo saatel. Ta teoseks oli Kosmopoliidi ''AA''. Seda esitust oli tõesti väga põnev kuulata, kuna etleja diktsioon oli selge ja kõik läks soravalt. Räpi laul oli vaid lisand, mis tegi esituse tervikuks. Üks parimatest oli samuti ka Kristiin Koppel, kes laulis K.Rogersi laulu '' Laula mu laulu helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks
Luuletusi 19191920 "Kevad"1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. "Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Huvitavaid fakte Õppis juba 4 aastaselt isa käe all soravalt lugema Tõlkis luuletusi 16st erinevast keelest Tema loomingu tõlkeid on 20 keeles Üks Eesti tuntuim poetess Kokkuvõte Rõõm ja mure, valgus ja vari käivad Marie Underi loomingus käsikäes Oma rõõmu leiab Under peamiselt loodusest Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.annaabi.com/materjal34197marieunder http://www.eestigiid.ee/?
ö,ü,ä,õ. Aga oskab hääldada eesti laste jaoke keerulisemaid tähi nagu l, z ja s. Kreeka keele Rääkides kreeka keeles ei esine aktsenti. See tuleneb hääldamine tõenäoliselt sellest, et elab suurema osa ajast kreeka keelses keskkonnas. Soravus Vaadeldav räägib soravalt mõlemas keeles. Eesti keeles esineb mõttepause, millele järgnevad tavaliselt õiged sõnad antud olukorra kirjeldamiseks. Keelte Vaadeldav kindlasti eristab keeli. Rääkis kreeka keeles vaid eristamine emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt. Suhtlemine Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu
september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli
Laval oli palju suitsu ja Travise selja taga olid ekraanid kus jooksid erinevad pildid. Kontserdi lõpu poole lasti lava tagant ilutulestikke mis oli väga võimas. See lavastus oli enam-vähem, ma arvan, et oleks saanud ka natuke rohkem huvitavamaid efekte lisada aga see tegi oma töö. Travis Scotti esinemine mulle väga meeldib, kuna ta on väga vaba ja liikuv laval. Ta teeb mis tahab, kuna see on tema aeg särada. Ta laulab/räpib väga hästi ja soravalt, seega on ka sõnad hästi aru saada. Minu lemmik lugu sellelt kontserdilt oli “SICKO MODE”, kuna sellel laulul on väga hea atmosfäär ja publik ka karjub sõnu kaasa. Kuna kõik tema lood on väga head siis on raske valida milline lugu mulle kõige vähem meeldis, kuid kui peaks valima siis ma ütleks “BUTTERFLY EFFECT”, kuna see pole nii hyped lugu kui teised lood. Kontsert ise oli väga energiline ja hea meeleoluga. Kontsert oli väga hästi teostatud
hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga). Töötas veel laste- ja kassapreilina Elukäik vanemana Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Moskva
1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Marie Underi elulugu: Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (1887 1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja,
Tegevus toimub 19 sajandil alguses toimusb tegevus Leningradis, seejärel maal, Onegini surnud onu mõisas. Hiljem kolis Onegin Peterburgi. Peategelaseks on Jevgeni Onegin. Onegin on noor, nõtke, moodsa soenguga, elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Ning selle kõige juurde kuuluvad arukad vestlused, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu.Kuigi Onegin on vabade elukommetega naistemees. Ma arvan, et Onegin oleks pidanud sügavale enda sisse vaatama ja mõtlema, et kas ta tõesti ei tunne mitte mingeid tundeid Tatjana vastu, enne kui talle ära ütles. Kindlasti ei olnud õige lahendus see, et ta tappis oma hea sõbra Vladimir Lenski. Ma arvan, et oleks leidnud ka mingi muu lahendus, mis poleks olnud nii draagiline
kleitides, mis sobis suurepäraselt lossi atmosfääri. Kontsert oli kahjuks suunatud pigem venekeelsele publikule, ka kava oli ainult vene keeles, oleks võinud ka eestikeelne olla. Arvasin millegipärast, et rahvast palju ei tule, minu jaoks oli tegu suht võõraste muusikutega, aga saal oli rahvast täis. Avateos Mozart aaria ooperist „ Cosi van Tutte“ oli väga särav esitus, sopran laulis meisterlikult, pianist mängis soravalt, sõrmed liikusid nii kiiresti, et imestasin, kuidas üldse on võimalik käsi nõnda liigutada. Teine teos aaria „Figaro Pulmast“ oli samuti ladus esitus, bariton elas hästi muusikasse sisse, laulis väga suure kire ja armastusega teost. Kolmandana tuli esitusele duett Mozardi ooperist „Don Juan“. Sellest saigi mu kontserdi lemmiklugu. Esiteks oli huvitav see, et nad laulsid kahekesi ja tekkis selline omavaheline
1927) Vanemad Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883– 1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Hariduskäik Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool
. ( teeb omaette itsits, võtab käekotist viili, hakkab viilima ja liigub eemale) (liigub lavale Britney) Britney - (laulab) Oops, I did it again, Ansip is fool, and I'm so cool, ou baby baby ! Kas sa mu uuest singlist olen kuulnud ? Pärishea või mis ? Andrus No, raske on sääkest jura kommenteerida, maitea mis sul selle häälega küll lahti on, aga sa möirgad vahel kui põrsas, minu vanaema oli ikka laulja, Kungla rahvas tuli kohe soravalt ja selgelt, mingit huilgamist ei olnud. Britney No milline skandaal, keegi pole mind varem põssaks nimetanud ! Olen harjunud ikka teiste hellitussõnadega, nagu näiteks kiisuke või printsess . Ansip Kiisuke on liiga armas sinu jaoks ja mingit printsessi ma küll siin ei näe. Sa näed mõnda siin ? Britney- (näost kaame kui kaalikas ja lausub väga ärritanult ) Mina olengi printsessike, kelleks sa küll end pead ? Ansip ( imestunult ) Mina vä, mina olen eesti peaminister !
Marie Under Marie Underi elulugu Marie Under sündis; 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under (1843-1930) ja Leena Under (1854-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis.
mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt.) · Pidev aju hapnikuvaegus · Krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) · Entsefaliit puukides Kõnehäired · Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved · Sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt aga teiste kõnest aru ei saa · Amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda Kõnehäirete tekkepõhjused · Ajuinsult · Ajaverevalanus · Trauma · Kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt · Nohy · Adenoidid · Ninavaheseina defektid · Hambumuse häired · Neelupõletik · Kõripõletik · Suitsetamine Dementsus
Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha.
"Jevgeni Onegin" Tegelaste iseloomustused Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse Jevgeni keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Humor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav.ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. Ta olio noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu Vladimir õnneusk
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on
Juhul, kui sul on sellega raskusi, siis küsi õpetajalt. 2. Loe paar korda läbi leitud materjal. Kui soovid, siis võid teha hariliku pliiatsiga märkmeid ja joonida sinu arvates olulised laused alla. Ära hakka kohe kõike ümber kirjutama. 3. Kirjuta valmis mustand. Seo omavahel erinevates materjalides olnud faktid. Ära unusta kirjutada kohe , ka mustandis, juurde viiteid iga fakti kohta. 4. Loe mustand üle ja tee selles parandusi, kui vaja, nii et kogu tekst oleks soravalt loetav, mitte ei koosneks eraldiolevatest lõikudest. Kasuta julgelt teksti liigendamist (taandridasid), see teeb lugemise lihtsamaks. 5. Kui sa lisad oma tööle pilte, siis pead ka tekstis neile piltidele viitama. Näide: Lalique`i pudel Cotyle 1920.aastast (Parfüüm teekond lõhnamaailma), vaata ka foto 1. · Vajalik kirjandus Vajaliku kirjanduse kohta annab viiteid õpetaja, kui jääd väga hätta, siis saab õpetajalt ka lisa küsida. · Töö hindamine
MARIA UNDER Eesti keele referaat Juhendaja: Maria Under Maria Under sündis 27.märtsil 1883.aastal. Hiiumaalt pärit Leena ja Friedrich (Priidu) Underi kolmanda lapsena. Soravalt lugema oli Maria Under isa juhendusel 4-aastaselt õppinud. 1887.aastal läks ta Väike-Roosikrantsi lasteaeda. Õpetus oli tasuline ja seepärast ei saanud Maria kaua selles koolis käia. Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899
Kambja Põhikool Marie Under Referaat Autor: Helina Saar Juhendaja: Tiina Tiideberg Kambja 2014 Marie Under Marie Under on sündinud 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25.sept 1980. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassiline.
enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest nõndasama mulle hallist ja monotoonsest igapäeva elust eemalduda. Seda
küsimustele seisukohalt. kes? mis? Tunneb värve ja oskab joonistada ringi. Kiigub/ turnib sõidab kolmerattalisega täidab ülesandeid mängib kaaslastega IV eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 4 aastane Räägib Oskab hüpata Õpetada lapsele kääride, soravalt ühel jalal. Areneb noa jt tööriistade ohutut ja hääldab peenmotoorika. kasutamist ja ohutut kõiki ümberkäimist tulega. häälikuid. Oskab joonistada risti. Küsib palju ... V eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 5-6 aastane Tunneb täh- Laps muutub Pööra tähelepanu
Jevgeni Onegin 1. Iseloomusta Jevgeni Oneginit. Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. Ta oli ka kõrk, teravkeelne, armukade ja kurvameelne. 2. Iseloomusta Vladimir Lenskit. Ta oli noor ja sirge poeet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus, et
Süüdi ühiskond ise Raamatu tegelik sisu ja mõte algabki sellest. Huvitav on mainida, et Ameerika väljaandel puudub viimane peatükk, mis on kogu loo mõistmise seisukohalt küllaltki oluline vaimset ümbersündi ei toimu ja Alexile on taas avatud tee tagasi kuritegusid sooritama. Kas ameeriklastele oli liiga keeruline, et autor ei rakenda mingeid kirjanduslik-moraliseerivaid võtteid või deus ex machina't? Tegelikult polegi ju oluline korralikult ja soravalt kirjapandud sündmustik, mis lugejat hetkekski lahti ei lase jah, see on nauditav, kuid vaidlused ja arvamused algavad suhtumisest sellesse mitmekihilisse hoiatusromaani, kus iga järgmine lahend juhatab suuremasse ummikusse. Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline,
oksale ja laulab, nagu ei oleks vahepeal midagi sündinud, ei väljaspool kirjanikku, ei kirjanikus eneses." (H. Raudsepp) · Muutsid kirjanduse populaarseks · Liikusid sümbolismi suunas · Eelistatud olid lüürika ja novellid · Tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile · Siurulaste eneseväljendus oli muretult aval ja paiguti ühiskondlikke moraale õrritav, vormilt mõnevõrra lõdvem Marie Under · 1883-1980 · 4-aastaselt õppis soravalt lugema ja 14-aastaselt hakkas luuletusi kirjutama · Töötas Risti mõisas lastepreilina ja paberkaupade poes kassapreilina · Vabal ajal kirjutas saksakeelseid luuletusi · 1902. Aastal abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga · 1924 lahutas Hackerist ja abiellus Artur Adsoniga · 1944 põgenes perega Rootsi Looming: · 2. Augustil 1904 avaldas Postimees tema esimese luuletuse "Kuidas juhtus" · 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid"
nad merest said. Nad kõik armastasid merd, nii ka Hannes, ning hea oli lugeda, kui ta Tondiojalt oli koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu. Eemal aga helkis veepind ehapunast.“ ning „... kuni paistis veel vaid sinine metsaviir ja kivine kaldariba nagu hele lõng.“ Üleüldse meeldis mulle, kuidas Mälk kirjutas. Ta oskas väga hästi ja soravalt jutustada ning ta sõnakasutus tegi teose veel huvitavamaks. Mõned väljendid ning laused, mis mulle silma jäid, olid näiteks „neljateistkümnene naisesüda“, „... jõudis tüdruk oma soo kombel kiiresti ja palju küsida“, „ema südame juurde läheb palju teid ning vähesed neist on kuivad“, „... sest mis jääb siis tütarlastele, kui mehedki hakkavad kõnelema oma nukrusest ja käivad ohates ringi, süda näpu otsas.“
Ilmselt pole olnud vajadust õppida. Mattias on küll kolmene, kuid ta oskab mängida nii iseseisvalt kui ka koos kaaslastega ja samuti ehitada klotsidest silda, mida peaks tegelikult oskama nelja aastane. Mattias tunneb kõiki värve, eristab isegi tumedad ja heledad, oskab värve segada kindla teadmise ja eesmärgiga. Mattias räägib täislausetega ja oskab vastata kes/mis küsimustele. Nelja aastane laps peaks rääkima soravalt, kuid Mattias teeb seda juba kolmeselt. Samuti peaks neljane hääldama kõiki häälikuid. Mattiasel on puudu veel r (mis võib olla tingitud perekonnast, kuna terve pere hääldab r-i valesti, seega võib seda hakata tegema ka laps. Ilmselt tuleb neljaselt abiks võtta logopeed), ö ja õ. Mattias suudab päkkadel nii kõndida kui ka joosta, koosjalu hüpelda, hüpata hoota kaugust umbes
jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu. Tavaliselt soovivad emad-isad, et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla. Ma usun, et tegelikult naudivad vanemad ka ise pühi, sest see on siiski aeg, kus saab käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis. Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal kirikus käia, sest tegemist on Jeesus Kristuse surnust ülestõusmisega. Vanasti käis munadepühadega rangelt kaasas paastumine
rahva nimeks ite'chi (rahvas). Tegu on isolaatkeelega, mis tähendab, et sel puuduvad märkimisväärsed sugulussidemed ühegi teise keelega. Tauširo keele kõnelejad lugesid harilikult arve ainult kümneni, kasutades seejuures sõrmi. Näiteks "üks" tauširo keeles on "washikanto". Selleks, et nimetada mõnda kümnest suuremat numbrit, öeldi "ashintu" ja osutati varbale. 2008 aastal läbi viidud tauširo keele uuringuga jõuti järeldusele, et ainult üks inimene räägib seda soravalt. Sellest peale on tauširo keel peaaegu väljasurnud keelte nimekirjas. (http://www.toptenz.net/top-10-rarest-languages.php 29.10.15) 2008 aastast pärinevatel andmetel on teada, et tauširo kõnelejate vähenemises on süüdi samal aastakümnel puhkenud nakkushaigus (st 2008 paiku) ning samuti etnilise grupi liikmete abiellumine hispaania või quechua keele kõnelejatega, mille tulemusena ongi järel
Sergei Rudnevi Vene rahvalaulutöötlust ,,A, " ("Ah, tõ kalinuska"). See oli üks nukramaid minu arvates. Ta algas aeglaselt ning kurb meeleolu valdas mind terve laulu vältel. Lõpupoole muutus mäng elavamaks ja ka jõulisemaks. Järgmisena kuulasime Joaquin Rodrigo sonaadi kolm osa. Esimene oli Sonata Giocosa I Allegro moderato. See, nagu pealkirigi ütleb, oli väga kiire ja rütmikas. Mõnikord kostsid üksikud noodid, mis olid valjemad, kui meloodia ise. Teos läks väga soravalt ja kiirelt omandades jõudu. Järgmisena tuli II Andante moderate. Sellele sonaadiosale oli omane astmeline karakter, kuna ta läks mõnikord valjemaks ja siis jälle vaiksemaks. Ma ei olnud väga vaimustuses sellest teosest, kuna jällegi tundus ta liiga kurbana, mina eelistan lõbusamaid meloodiaid. Viimane sonaadiosa oli III Allegro. See meeldis mulle eelnevast kahest osast kõige rohkem. Algus oli väga kiire ja lõbus. Kuigi me istusime kõige viimases reas, kostis see teos nii, nagu me
Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4 aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus VäikeRoosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai
Marco Polo (1254 1324) Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295. aastal.
Mikk-Hardi Tuisk Tallinna Prantsuse Lütseum XI a Onegin ja Tatjana I-VI peatükis Jevgeni Onegin Noor, nõtke, moodsa soenguga dandylikult elegantne aadel kallis ülikonnas. Ta armastab pidutsemist, väljas söömist ning selle juurde kuuluvaid arukaid vestlusi, mille tarvis on tal teadmisi igast vallast, ning balle, ilusaid naisi, kelle huulile suutis ta alati naerutuse võluda. Kuna ta rääkis soravalt prantsuse keelt ja oli saanud hea hariduse, siis peeti temast seltskonnas väga lugu. Harva viibib Onegin kodus ning kui see juhtus, siis ta kas magas või sättis end parajasti taas väljumiseks. Ta luges ka palju, kuid ainus, mida ta siin ilmas ei mõistnud, oli lüürika, seega luges ta vaid proosat. I peatüki keskpaigus hakkab Jevgeni suurilmaüritustest tüdinema. Teda tüütavad naised, kes on truudusetud ja kahepalgelised, samuti väsib ta pidutsemisest ning Peterburi kärarikkast elust
Bachi ajal orkestrid ja koorid olid tavaliselt väiksemad kui teada näiteks, Brahms, ja isegi Bachi kõige ambitsioonikam koori teos, näiteks tema Missa h-moll ja kirgi, mis koosnevad suhteliselt tagasihoidlike jõududega. Bachi olulist kammermuusikat ei näita aparatuur, mis annab suurema laiuskraadi jaoks erinevates ansamblites. Muusikaline stiil: Bachi muusikastiili tulenes tema erakordselt soravalt Kontrapunktilise leiutise ja liikuma paneva jõuga. Oma elegantsi puhul oli tema improvisatsiooniks klaviatuur ,tema kokkupuude Lõuna-Saksamaa, Põhja- Saksamaa, Itaalia ja prantsuse muusikaga ja tema nähtav pühendumus luteri liturgiaga.Perioodil 1713-14, kui suur repertuaar Itaalia muusikas muutus kättesaadavaks Weimari kohtus,kus orkester oli pöördepunkt. Alates sellest hetkest, ta näib olevat sulandunud oma stiili Itaalia "Dramatic avades, selge meloodiline
" ei meeldinud. Logopeed teeb lapsega tunnist kokkuvõtte ja annab tööle hinnangu. hinnang, ,,Mis sa arvad, kas sa olid täna tubli?" Logopeed lisab ka omapoolse hinnangu vastavalt lapse tegevustele tunni vältel. ,,Koduseks tööks annan sulle ühe luuletuse. Õpi Luuletus: kodutöö andmine. seda koos emmega soravalt tulema. Ta aitab sind Suvel on mu sünnipäev, vajadusel." kui kõiki oma sõpru näen. Sööme palju kooki-torti, salateid on mitut sorti. Sööme veel ka sülti-saia,
Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas. Marie Under õppis isa juhendamisel juba 4-aastaselt soravalt lugema. 4-9 eluaastal õppis Marie Väike-Rootsikantsi tänaval väikelaste koolis. See kool oli tasuline ning kahjuks ei jätkunud perekonnal raha, et tüdruk saaks õpinguid seal jätkata. Vanusevahemikus 10-15 õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. See oli saksakeelne
kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad nad oma mänguasjadega ja imiteerivad ka raamatu lugemist. 6-7 aastane koolieelik räägib enamasti meelsasti ja soravalt. Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid
.........................................................................................8 Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843-1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854-1934). Neil oli 5 last - Evangeline (1880-1932?), Gottried (1881-1882), Marie (1883-1980), Berta (1885-1974) ja Christfried (1887-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna...................................................8 Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama..............................................................................................................................8 Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. ...
annaabi.ee 
